Gruusia president euroliidu surve all

Gruusia president euroliidu surve all

SÕJAIDÜLL: Kaukaasia talupoeg koos lehmaga tanki eest varjumas.

Läinud aasta augustis puhkenud Kaukaasia sõja põhjuste uurimisega tegelev Euroopa Liidu komisjon on president Mihhail Saakašvili pannud täbarasse olukorda. Nimelt on komisjon järeldusele jõudnud, et just Gruusia president oli läinud aasta augustis Kaukaasias puhkenud sõja initsiaator.

Tõsi, komisjoni lõplik aruanne avalikustatakse alles suve hakul, kuid Saksa nädalakirja Der Spiegel korrespondendil õnnestus hankida eurokomisjoni koostamisel oleva aruande mustand. Ajakirja andmetel sisaldab just see dokument süüdistusi Eesti poliitikute suure sõbra Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili aadressil.

Väljaande Moskva korrespondent Uwe Klussmann pöördus tagasi kuupäeva 7. august 2008 juurde – sel päeval esines Lõuna-Osseetias asunud Gruusia rahukaitsejõudude kindral Mamuka Kurašvili televisioonis teatega, et Thbilisi võimud on langetanud otsuse “taastada regioonis konstitutsiooniline kord”.

Möödus vaid mõni tund ning algaski viis päeva kestnud sõjategevus Gruusia ja Venemaa vahel, mis peagi viis Lääne ja Ida suhete teravnemiseni – “kõige ohtlikuma teravnemiseni alates külma sõja lõpust”, märgib saksa ajakirjanik.

Ja kuigi Euroopa Liidul õnnestus tänu Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy aktiivsele tegevusele konflikti kiirele reguleerimisele kaasa aidata, puudub eurooplastel siiski pikemaajaline strateegia selle plahvatusohtliku regiooni suhtes. Et konflikti tekke põhjustes selgusele jõuda, moodustaski euroliit erikomisjoni, mille koosseisu lülitati diplomaadid, sõjaväelased, ajaloolased ja rahvusvahelise õiguse asjatundjad.

Der Spiegeli andmetel peab see komisjon kindral Kurašvili teleesinemist põhimõtteliseks: tema avaldus tõestab, et Gruusia president Mihhail Saakašvili mitte ei tõrjunud tagasi “Vene agressiooni”, mida ta tänase päevani väidab, vaid kavandas rünnaksõda. Komisjon on seisukohal, et oma teleesinemises tsiteeris Kurašvili 7. augustil allkirjastatud päevakäsku nr 2, st dokumenti, mis võib tuua selgust loosse, kes ikkagi alustas sõjategevust esimesena.

Kui euroliidu komisjoni liikmed küsitlesid Vene kindralstaabi ülema asetäitjat Anatoli Nogovitsõnit, viitas see mees just sellele päevakäsule. Saksa nädalakirjas ilmunud materjali autor väidab, et juhul kui Vene eriteenistuste kätte sattunud Gruusia valitsuse tähtis dokument on ehtne, on president Saakašvili suur valetaja.

Muide, tänaseni on Gruusia võimud keeldunud seda päevakäsku komisjonile esitamast – ettekäändeks tuuakse, et tegu on riigisaladusega. Samas on Lääne vaatlejad aga märkinud, et miskipärast viidi just 7. augusti hommikul (sõda algas ööl vastu 8. augustit – toim) Gruusia presidendi korraldusel Lõuna-Osseetia piiride lähedusse 12 000 sõdurit ja 75 tanki.

Ka Venemaa valas õli tulle

Euroliidu komisjoni ettekandes märgitakse veel, et paari aasta vältel enne konflikti puhkemist varustas Venemaa Lõuna-Osseetia elanikke oma passidega. Asjatundjad näevad selles rahvusvahelise õiguse põhimõtete rikkumist ja Gruusia siseasjadesse sekkumist.

Sellest hoolimata valmistavad EL-i erikomisjoni kätte sattunud andmed suurema pettumise just Gruusia ametivõimudele.

Närviline reageering

Seni on Gruusia presidendi lähikondlased euroliidu tegevusele reageerinud närviliselt. Nii näiteks levitab Temuri Jakobašvili (valitsuses on ta nn probleemsete provintside taasintegratsiooni minister) kuuldusi, et EL-i komisjoni tegevust rahastab Venemaa gaasimonopol Gazprom. Seepärast olevatki komisjoni järeldused Moskvale meelepärased.

Gruusia ministri pretensioonid puudutavad eelkõige kõnealuse komisjoni kahte liiget: rahvusvahelise õiguse eksperti, Hamburgi ülikooli Ida-Euroopa õiguse kateedri juhatajat Otto Luchterhandti ja Suurbritannias asuva strateegiliste uuringute instituudi kaitseküsimuste analüüsi osakonna direktorit Christopher Langtoni.

Need mõlemad mehed ei toetanud juba enne komisjoni tegevuse algust oma ütlustes (esimene ühes ettekandes, teine aga ajaleheartiklis) Gruusia versiooni sõja algusest.

Euroopa Liidu komisjon Kaukaasia sõja põhjuste uurimiseks loodi möödunud aasta lõpus ametliku Thbilisi nõudmisel. Tookord tuli Brüssel Gruusia võimudele vastu. Komisjoni tööd juhib Šveitsi diplomaat Haydi Taliavini ja selle koosseisus on seitse inimest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)