Nordea: saarlased on mõistliku finantskäitumisega ja distsiplineeritud kliendid

Nordea: saarlased on mõistliku finantskäitumisega ja distsiplineeritud kliendid

 

Mõne nädala eest oma esimese tegutsemisaasta täitumist tähistanud Nordea Panga Kuressaare kontor peab aastat kokkuvõttes väga edukaks, sest kliendibaasi ja turuosa kasv on ületanud esialgsed ootused. Pangakontori juhataja arvates on nende saarlastest kliendid tugeva maksedistsipliiniga ning oskavad oma rahaasjade korraldamisel ka rasketel aegadel mõistlikke ja väga läbimõeldud otsuseid teha.

Nordea Panga Kuressaare kontori juhataja Keili Kund märkis Oma Saarele antud usutluses, et aasta tagasi tulid nad Saaremaale lootusega jõuda klientideni, kes panga puhul hindavad eelkõige personaalsemat lähenemist ning otsivad oma finantsküsimuste lahendamisel nõustavat partnerit.

“Hea meel on tõdeda, et meie esimene tegevusaasta siin Saaremaal on korda läinud ja möödus väga edukalt,” ütles Kund. “Lühikese ajaga oleme saanud endale nii tugeva kliendibaasi kui ka suure hulga hoiustajaid.

15 protsenti turust

Küsimusele, kui suureks hindab Nordea oma turuosa Saaremaal, vastas panga Kuressaare kontori juhataja: “Tänase seisuga on Nordea turuosa oma sihtgrupis 15 protsenti, mida hindame vaid aastase tegutsemise järel siin Saaremaal väga heaks tulemuseks.”

Kui Nordea panga Kuressaare kontori klientuuri detailsemalt analüüsida, võib öelda, et eraisikute osakaal on võrreldes äriklientidega mõnevõrra suurem. Samas jagunevad aga ärimahud eraisikute ja äriklientide vahel enam-vähem pooleks.

Praeguse seisuga on Nordeal mitusada eraisikust ja ettevõttest klienti. Panga klientide hulka kuuluvad ka mitmed siinsed kohalikud omavalitsused. Näitena võib tuua Kuresaare linnavalitsuse, kes läinud aasta sügisel sõlmis Nordea pangaga 15 miljoni krooni suuruse laenulepingu.

Saaremaa eristub

Saarlaste finantskäitumise kohta ütles Keili Kund vaid kiitvaid sõnu. Tema sõnul teevad saarlased oma rahaasjade korraldamisel väga mõistlikke ja läbimõeldud otsuseid ning koguvad rahalist puhvrit ka juhuks, kui miski peaks nende harjumuspärases elurütmis või kuusissetulekutes muutuma.

“Kui näiteks vaadata Eesti keskmise pangakontori portfelli, eristub Saaremaa just selle poolest, et siin on raha hoiustajaid rohkem kui raha laenajaid,” selgitas Kund. “Seepärast võibki vist öelda, et kogu Eesti pangandusturul on Saaremaa üks positiivseid erandeid – Nordea Kuressaare kontori portfellis on hoiuseid 30% enam kui laene.”

Mida võib öelda Nordeast laenuvõtnute kohta? “Jällegi pean saarlaste kiituseks ütlema, et kui teha järeldus meie senise kogemuse ja kliendibaasi põhjal, on nad väga tugeva maksedistsipliiniga kliendid. Vähemalt praeguse seisuga pole Nordea Saaremaa kontoril makseraskustes kliente ega võlgades kliente.”

Pensionäridest kliente jagus ka Nordeale

Nagu teada, lõpetas sotsiaalkindlustusamet kulude kokkuhoiu eesmärgil 1. veebruarist pensionide massilise tasuta kojukande. See asjaolu sundis paljusid eakaid pöörduma kommertspankade poole, et seal endale pangakonto avada. Eesti pangandusturu liidrite – s.o Swedbank ja SEB pank – kõrval jagus pensionäridest kliente ka väiksemat turuosa omavatele pankadele.

Nordea panga Kuressaare kontori juhataja Keili Kundi sõnul tulid Nordeasse peamiselt need pensionäridest kliendid, kes töötavad või saavad muid lisasissetulekuid ja paigutavad pensioni hoiukontodele.

Kohaliku pangakontori juhi arvates käitusid inimesed siingi ratsionaalselt.
“Ilmselt oli Nordea paljude aktiivsete ja töötavate pensionäride eelistus just seetõttu, et pakume siinsel pangandusturul ainulaadset reservhoiuse toodet,” rääkis ta.

“Lahtiseletatuna tähendab see seda, et klient saab raha hoiukontole juurde kanda ja sealt välja võtta mistahes ajahetkel, kuid erinevalt arvelduskontost teenib reservhoius kopsakat intressi ja erinevalt tähtajalisest hoiusest ei kaota klient reservhoiuse katkemisel juba teenitud intressi.”

Majanduskriisi mõjud

Rääkides maailma haaranud rahanduskriisist ja selle mõjudest Eesti panganduselule, ütles Keili Kund: “Kahtlemata on üldine majanduslangus mõjutanud kõiki Eestis tegutsevaid ettevõtteid, sh ka meid. Kuid õnneks kuulume Põhjamaade suurimasse finantskontserni, mis on meil ka raskematel aegadel võimaldanud oma klientidele kindlustunnet pakkuda ning osutada neile hoiuse- ja arveldusteenuseid soodsamatel tingimustel.”
Oma sõnade kinnituseks viitas ta rahvusvahelisele tunnustusele, mida Nordea grupp on pälvinud juhtivatelt finantsajakirjadelt.

“Näiteks on autoriteetne rahvusvaheline finantsteenuste ajakiri Euromoney juba mitu aastat järjest valinud Nordea parimaks Põhja- ja Baltimaade pangaks,” märkis Kund. “Samuti tunnistas kõrge reitinguga majandusajakiri Global Finance Nordea Põhjamaade kõige turvalisemaks pangaks, mis suudab ka maailma suurematele pankadele tugevat ja usaldusväärse tasemaga konkurentsi pakkuda.”

Tulevikust Saaremaal

Praegu on Nordeal Kuressaares üks kolme töötajaga pangakontor ja kesklinnas vaid üks sularahaautomaat. Küsimusele, kas panga juhtkond on ka mõelnud, et klientide parema teenindamise nimel tuleks haaret laiendada, vastas Kund: “Kindlasti kavatseme oma turuosa ja haaret siin Saaremaal veelgi laiendada. Näiteks tegeleme praegu käidavamate piirkondade kaardistamisega, et leida asukoht veel ühele sularahaautomaadile.”

Mis puutub teise pangakontori avamisse, siis selle järele vajadus praegu veel puudub, kuna Kuressaare kesklinn on küllaltki kompaktne. “Kuid samas pole välistatud, et kui meie kliendiportfell veelgi kasvab ja töömahud suurenevad, oleme peagi sunnitud ka oma Kuressaare kontori töötajaskonda suurendama,” rääkis Keili Kund.


Selgituseks juuresolevale tabelile

Moody’s – 1909. a asutatud rahvusvaheline reitinguagentuur; tegeleb krediidireitingute omistamise, tururiskide uurimise ja analüüsiga.
Ettevõttes töötab enam kui 1700 eksperti.

Moody’se reitinguskaala
Investeerimise aste
Aaa – minimaalne risk, kõrgeim võimalik reiting
Aa1, Aa2, Aa3 – kõrge reiting
A1, A2, A3 – kõrge keskmine reiting
Baa1, Baa2, Baa3 – keskmine reiting

Spekulatiivne aste
Ba1, Ba2, Ba3 – oluline krediidirisk
B1, B2, B3 – kõrge krediidirisk
Caa1, Caa2, Caa3 – väga kehvas seisus võlakirjad
Ca – väga spekulatiivne
C – madalaim reiting

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)