Illustreeriv foto. Fotol olev vasikas ei ole antud juhtumiga seotud.
Uduvere laudast vasika varastanud mehel tuleb nüüd rahakotti kergendada ligi 20 000 krooni ulatuses, sest lisaks kohtu poolt mõistetud rahalisele karistusele peab ta hüvitama ka tekitatud kahju.
Tänavu jaanuaris Kaarma valla Uduvere külas Mereranna põllumajandusühistu laudast vasika varastanud 50-aastane Kalev mõisteti kohtus varguses süüdi ning talle määrati 10 000 krooni suurune rahaline karistus. Lisaks sellele tuleb mehel hüvitada omanikule tekitatud 1800 krooni suurune kahju ja tasuda ka sundraha 6525 krooni.
Süüdistuse järgi tungis varem kriminaalkorras karistamata Kalev 16. jaanuari öösel kell 1 sisse TÜ Mereranna Uduvere külas asuvasse farmi ning varastas sealt pullvasika, mille väärtus on 1800 krooni.
Mereranna põllumajandusühistu juht Urmas Lehtsalu ütles toona, et selline juhtum oli neil esmakordne.
Päris märkamatult varas tol ööl siiski tegutseda ei saanud, sest valvur pani tähele, et loomad on rahutud, ja kuulis mingit sahinat. Väidetavalt unustas varas lauta ka mobiiltelefoni, mille abil oli politseil teda pärast lihtsam tuvastada.
Loading ...
Teadmiseks toimetajale: “Rahalist karistust” nimetavad vähemalt põhikooli lõpetanud inimesed trahviks. – Kui meelde ei jäänid või aru ei saanud, siis palun lugege uuesti-
Põhikooli õpilased nimetavad selle võib-olla tõesti trahviks. Kes aga natuke kauem on koolis käinud teavad, et rahatrahvi määrab politsei väärteo korral. Kui inimene läheb kohtu alla ja teda karistatakse kriminaalkorras, siis see on just nimelt rahaline karistus.
Lepold Leo!
See kord jäid ise lolliks.
Poisid, mis te kraaklete! Ega nimi meest või tema tegu riku. Te unustasite oma suures targutamise tuhinas pahateo hoopis ära. Kui keegi on kurja teinud, siis peab ta saama ka teole vastavalt karistatud. Tähtis on asja sisu, mitte pintsak või jope selle ümber.
Kas siis Teie arvates trahv ei olegi rahaline karistus? Kui inimene peab karistuseks raha maksma kas politseiniku või kohtu käsul, siis on see minu arvates iikkagi trahvimine. Need mõisted on sünonüümid. Ja kohe päris kindlasti ei ole trahv kehaline karistus.
Ka kohtu poolt määratud karistus on sisuliselt inimese trahvimine. Ja politseinik toimibki lihtsamatel juhtudel oma voli piires kohtunikuna.
Tubli poiss Kalev, pane edasi. Mina annan sulle alati!
Kohus võib ka süüdistatava süüdimatuks tunnistada. Iga lugeja saab aru, et sisult tähendab see seda, et kohus andis süüdistavale lollipaberid – see aga ei anna kellelegi õigust seda inimest lolliks kutsuda või sel lollil edasi lollina käituda.
Rahatrahv ja rahaline karistus on täiesti erinevad asjad: rahatrahv saadakse määrata ainult süüteo eest, rahaline karistus aga ainult kuritöö eest. Ka nende asjade rakendamine on hoopis erinev.
Karistusseadustik:
3. peatükk
KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD
1. jagu
Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused
§ 44. Rahaline karistus
(1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
(2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. jne
…
2. jagu
Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused
§ 47. Rahatrahv
(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. jne
On veel olemas igasugu lisakaristused, näiteks:
§ 53. Varaline karistus
(1) Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena tasumiseks summa, mille suurus jne
Karistusseadustiku
4. peatükk KARISTUSE KOHALDAMINE kirjeldab näiteks sellist asja, nagu Rahalise karistuse, rahatrahvi ja varalise karistuse asendamine” aga mõnel põhikooli haridusega inimesel ju “sisulist vahet pole”.
Hr.Saar, kas oleks võimalik mulle samast farmist kevadpühadeks veidi värsket vasikaliha muretseda.
Kuule muti või vanamees, kui liha tahad, pead ise loomalt naha nülgima. Ega meie sul mingid tapamajamehed ole. Meie oleme ärimehed, mis sest, et vahel ebaõnnestume.
VOLLI JÄLLE PURJUS!
Kuule Volli, kui palju sa päevas seda va sulisevat omale nahavahele imed?
Volli on ikka täitsa lõpp kutt, minule ta igatahes meeldib. Temaga koos võiks isegi vasikavargile minna. ei siis oleks vahelejäämist karta ja kui jääksimegi vahele, küll siis Volli musta valgeks räägib. Just selliseid mehi oleks meile jõukku vaja.
Mullegi kuluks maipühadeks pisku vasikapraad lauale. Kuule Saar, järsku muretsed mullegi vana mobla eest midagi põskepistmiseks.