Lümanda katlamajast sai autoremonditöökoda (7)

Lümanda katlamajast sai autoremonditöökoda

TOHTERDAMIST VAJAVAID AUTOSID JAGUB: “See auto on siin järjekorras,” andis Lümanda autoremonditöökoja omanik ja remondimees Kristjan Lüüding teavet hoovi peal seisva sõiduki kohta.

Kristjan Lüüdingut ja tema kahte venda Jaanus ja Andrus Lüüdingut teatakse Eesti auto- ja motospordiringkondades juba aastaid. Kõik kolm on nii motokrossis kui ka autorallis saavutanud häid tulemusi nii mandri- kui Saaremaal võisteldes. Tänane lugu ei ole aga võidusõitudest, kuigi ei pääse me ka sellest üle ega ümber. Bensiinilõhnaline ja väheke mootorimürinast kaikuv tuleb see lugu aga küll.

Kuressaarde on autokauplusi ja -remonditöökodasid kerkinud nagu seeni pärast vihma. Maal aga annab samalaadseid remonditöökodasid lausa tikutulega otsida. Kõikides valdades neid ei ole ega tulegi. Lümanda on üks vähestest Saaremaa valdadest, kus on autoremonditöökoda olemas.

Nüüdisajal, kus peaaegu igas peres on auto ja mõnes ka mitu, tuleb neljarattaline sõiduriist aeg-ajalt tohtri juurde viia. Lümandas võtab abivajajad vastu, paneb sõidukile diagnoosi ja tohterdab terveks mitmekülgne tehnikamees Kristjan Lüüding.

Autoremondiga hakkas Kristjan Lüüding tegelema oma kodus pisikeses garaažis. Seal nappis aga ruumi. Kui aleviku keskküttekatlamaja lõpetas kortermajadele sooja andmise ja hoone müüki pandi, otsustas Kristjan Lüüding selle endale töökojaks osta.

Nüüdseks on ettevõtlik maamees seal juba kümmekond aastat kas üksinda, vahel ka koos vendadega ja mõnikord ametikooli praktikantidega abivajajate autosid parandanud. Klientidest puudust pole ja ümbruskonna autoomanikud tunnevad heameelt, et omakandis selline mees olemas, kelle juurde plekist kaaslasega, kui see tohterdamist vajab, minna.

“Olen siin juba kümmekond aastat tegutsenud. Mida siin maakohas ikka teha? Mõtlesin, et inimestel ju autosid remontida vaja on. Igaüks selle tööga kodus hakkama ei saa. Kõigil pole ju ka tehnilisi võimalusi, kuigi oskusi peaks tehnikaga tegelenud meestel olema,” arutles Kristjan Lüüding.

Auto- ja motospordiga sina peal olev mees tegeleb autode remondiga ennekõike suurest huvist igasuguste sõiduriistade vastu. Kes jõuaks üles lugeda kõiki automarke, mis Kristjan Lüüdingu meistrikäte all on taas elujõu sisse saanud.

“Ära elab. Miljonäriks ei saa. Tööga saan hakkama ja kui vajan konsultatsiooni, siis saab küsida sõprade käest,” andis FIE-na tegutsev tehnikamees töö olemuse paari lausega edasi.

Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis metallide lõiketöötlemist õppinud saarlane pole kunagi kahetsenud, et selle eriala omandas. Naljaga pooleks ütles nüüdne tunnustatud autoremondispetsialist, et üks rauatöö puha.
Autoremontija peab aga rohkem sõiduki südant ja hingeelu tundma. Enam kui kümne aastaga on see Kristjan Lüüdingule praktilise töö käigus selgeks saanud.

Ruumi jagub ja seadmed on paigas

Kunagisest katlamajast on saanud korralik autoremonditöökoda, kus piisavalt ruumi ja kuhu mahuvad ära kõik vajalikud seadmed. Töökoja omaniku ja tehnikaspetsialistina näeb Kristjan Lüüding küll veel vajadust ühe või teise seadme järele, kuid nende soetamise jätab ta kaugemasse tulevikku. Pangalaenu pole südikas saarlane oma ettevõtmiste jaoks võtnud ega kavatse võtta ka.

Klientide arv sõltub aastaajast. Jaanuaris ja veebruaris on remondimehel tööd vähem. Nüüdseks aga on ukse taha tekkinud juba väike järjekord. Kevad, mis muud! Enne ülevaatusele minekut või pikemale ja ka lühemale reisile sättimist on targem lasta auto spetsialistil üle vaadata.

“Tullakse ikka siis, kui on midagi katki sõidetud või mootoris mingi viga. Kumme tuleb siin vahetada ja üldse igasuguseid väiksemaid töid ette võtta. Paljudel autodel lagunevad kehvadel maateedel sõites summutid. Kevadel on kliente ikka palju rohkem kui teistel aastaaegadel. Vahel on täitsa hullumaja. Kõik tahavad autot kiiresti kätte saada,” iseloomustas meistrimees autoomanike talveunest ärkamist.

Kui aga autoremonditöökojas tööd vähe, võtab talumees oma traktori või õigemini ekskavaator-laaduri ja sõidab tellijate juurde kaevama-laadima. Kolmapäeval suunduski Kipi küla mees Kihelkonnale ühte tellimustööd tegema. Nõnda siis leiab mitmekülgne tegutseja tööd mitmes vallas.

“Eks see nõuab nüüd töö täpset planeerimist. Kui on vaja, siis tuleb olla töökojas, ja traktoriga on vaja samuti teinekord mingi hädapärane töö ette võtta,” kirjeldas Kristjan tööde planeerimist.

Võidusõitja pisik küljes juba poisikeseeast

Motokrossipisiku sai Kristjan oma sõnul külge juba poisikeseeas. Võrridega sõitsid külas praktiliselt kõik poisid, nende hulgas ka Kipi küla Lüüdingute pere kolm venda. Rallikrosse ja rallit hakkas Kristjan sõitma hiljem.
Ainsana vendadest kodukülale ja -vallale truuks jäänud Kristjan kiidab Tallinnas elavaid Jaanust ja Andrust. “Jaanus on meist kõige kõvem krossimees.

Noorem vend Andrus on meremees. Kui vähegi võimalik, siis võtab temagi võistlustest osa ja on maal olles siin töökojaski ametis,” pajatas vendadest vanim.

Hiljuti tegid Lüüdingud Lümanda–Karala teeristi lähistele oma kulu ja kirjadega krossiraja, kus kohalikud huvilised nüüd harjutamas käivad. “Raha me ei küsi. Kes tahab, see sõidab,” on krossiraja ehitaja suuremeelne.

Võidusõitjana on Kristjan Lüüdingul ette näidata hulk medaleid, karikaid ja diplomeid nii krossi- kui rallirajalt. Tänavuse aasta võistluskalender saarlase jaoks väga tihe ei ole, aga nii mõnigi võidusõit kas siis mandril või kodusaarel on kogenud sõidumehel plaanis küll.

Maikuus tuleb selle aasta esimene ralli ja see on Tallinna lähistel. Kristjan istub roolis ja vend Jaanus on kaardilugejaks. Kõrgeid sihte mehed ei sea.
Saarlased talitavad olümpiamängude põhimõttel – tähtis on osavõtt. Pärast jaanipäeva võtab Kristjan krossitsikli, kinnitab selle sõiduki järelkärule ja võtab sihtkohaks Viljandi. “Sinna kavatsen ka minna. Võidusõidud on tore vaheldus igapäevatööle,” rääkis hobisportlane.

Oma töökojas juhendab praktik ka noori

Teisipäeval oli Lümanda töökoja kanalil džiip, mille mootori kallal nokitses Kuressaare ametikooli noormees Alari Kaal.

“Sellel autol tuli käigukast maha võtta. Hooratta hammasvöö oli vaja teistpidi peale keerata,” andis Lüüding lühikese seletuse.
Lümanda noormehest ametikooli praktikanti Alari Kaalu kogenud meistrimees kiitis. Noormehel on taipu ja oskusi juba üksjagu. Tuleb autoremondiga toime.

Alari omakorda oli rahul nii praktikakohaga kui ka -juhendajaga. Noormees tahtiski ise just Kristjan Lüüdingu töökotta. “Temaga on hea. Ta tunneb asja ja oskab seda ka selgitada,” andis autotehniku eriala omandav Alari juhendajale hinnangu.

Kristjan Lüüdingu sõnul näitab iga auto ära, kuidas selle peremees või -naine on oma sõiduvahendisse suhtunud. Saarlased on enamikus üsna korralikud roolikeerajad.

Lisaks tehnikahuvile on Kristjan Lüüdingul veel üks hobi – kalapüük. “Midagi ikka saab. Lõhe liigub ja suvel saab ehk mõne angerja ka,” pole harrastuspüüdja jänni jäänud.

Nõnda siis tegutseb ettevõtja nii maa peal kui mereveel. Üks õige saarlane niiviisi talitabki. Ütlemata ei saa jätta sedagi, et tehnika- ja kalamehel on talus ka 15-pealine lambakari.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 335 korda, sh täna 1)