Püsiühenduse tulek lükkub kaugemasse tulevikku (15)

Püsiühenduse tulek lükkub kaugemasse tulevikku

TULEVIKUVISIOON: Kõige suurema uuenduskuuri teeb läbi Läänemaal asuv Rohuküla sadam. Selline näeb sadamahoone välja tulevikus.

Möödunud aastal sai teatavaks, et ajavahemikus 2008–2011 eraldatakse AS-le Saarte Liinid euroliidu ühtekuuluvusfondist Lääne-Eesti parvlaevasadamate arendamiseks toetust ligi pool miljardit (täpsemalt 451,2 miljonit krooni). Kui lisada sellele summale veel omafinantseering, tähendab see, et lähiaastatel kulutatakse nelja sadama – Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla – rekonstrueerimiseks ühtekokku 480 miljonit krooni. Saarte Liinide arendusdirektor Peeter Oopkaup on seisukohal, et kui riik panustab sadamate arendamisse ja uute parvlaevade soetamisse miljardeid kroone, võib vist öelda, et otsus on langetatud – Muhu ja mandri vahelise silla tulek lükkub kaugemasse tulevikku.

Lääne-Eesti parvlaevasadamate kordategemiseks mõeldud summa on ju võrreldav siinse kolme maakonna (Saare, Hiiu ja Lääne) kohalike omavalitsuste aastaeelarvetega.
Kui aus olla, pole seda niimoodi arvutanud, kuid raha kogus on küllaltki soliidne.
Mida see piirkonna jaoks tähendab?
Eelkõige loomulikult sadamate kaasajastamist.

Kui palju uusi töökohti võib see projekt Lääne-Eesti regioonis juurde tekitada?
Praegu ei oska seda arvuliselt täpselt öelda veel. Juba praegu on igas sadamas tööd käsil, suveperioodil ehitustööd laienevad veelgi ja inimesi tuleb kindlasti juurde võtta… Ise arvan, et ligi mitusada inimest, võib-olla isegi enam, leiab endale töökoha sadamate rekonstrueerimisel.

Nõukaaja lõpust peale pole vist nii suuri ehitustöid neis sadamates tehtud. 
Loomulikult on aeg-ajalt midagi siin-seal tehtud ja sadamad on vähemalt niimoodi korras hoitud, et praamiliiklus on toiminud. Kuid nii suuri töid küll ei ole ja seda nii mahuliselt kui ka rahaliselt.

Kas võib väita, et säärane suur-investeering oli paratamatu, sest siinsed sadamad on oma mõõtmetelt ja võimalustelt ajale lihtsalt jalgu jäänud?
Kindlasti. Siinjuures tuleks veel ära märkida, et kogu see sadamate uuendamine on seotud ka uute parvlaevade tulekuga (esimene neist saabub Hiiumaa liinile juba eeloleval sügisel – toim). Nimelt ei võimalda praegused sadamad autode kiiret peale- ja mahalaadimist. Samuti pole ratsionaalselt ja kiiresti lahendatud piletimüük. Kõik see puudutab sadama tegevuse n-ö korralduslikku poolt. Kuid sellele lisaks on praegu kõigis neljas sadamas halvas olukorras parvlaevade ohutu sildumine ja nende kai ääres seismine.

Mis mõttes?
Selles mõttes, et ajast ja arust on kaide kaitsevendrisüsteemid – seadeldised, mis jäävad laeva korpuse ja kai vahele. Praegu kasutame vendritena kummitorusid ja autokumme. Ühesõnaga, olukord on kole ja inetu. Kui kõike seda pildistada, saaks vinge foto, mis ajab lausa hirmu peale. Kaasaegsetes sadamates – näiteks Stockholmis, Helsingis, Tallinnas – on juba ammu kasutusel uued ohutussüsteemid.

Kas kogu see investeering jaguneb nelja sadama peale?
Jah. Jaotus on tehtud lähtuvalt sellest, milline on ühe või teise sadama hetkeolukord. Saaremaa ajakirjanduses on palju räägitud just Kuivastu sadamast. Kuid kõige suurema uuenduskuuri teevad ikkagi läbi Läänemaale jäävad sadamad.

Kui kohtumiseks aega kokku leppisime, mainisite just Rohuküla sadamat.   
Kõnealusest neljast sadamast oli Rohuküla kõige kehvemas olukorras. Seepärast võibki vist öelda, et seal on uuendused ka kõige märgatavamad. Näiteks teeme seal korda põhjabasseini juures olevad kaid ja põhjabasseini paneme ikkagi kaitsemuulidega kinni – ühesõnaga rekonstrueerime sealsed ligi saja aasta vanused kaitserajatised. Nii saame siin Lääne-Eesti regioonis vähemalt ühe sadama, kus laevadel on rahulik olla.

Lisaks rajame Rohukülla parvlaevade uue ooteala ja ehitame uue sadamahoone. Sinna tulevad ka uued vee- ja kanalisatsioonitrassid, uus elektrisüsteem jne.
Muidugi oleksime selle projekti kaudu tahtnud veel palju enamat saada, et kõik need neli sadamat praegusest rohkem kinnisemaks ja turvalisemaks muuta, st rajada kaitsemuulid.

Kas algselt taotlesite rohkem vahendeid?
Säärased mõtted olid. Kuid eeluuringute ja projekteerimiste käigus selgus lihtsalt, et see töö maht kujuneb ikkagi väga suureks… Nii oligi meil valida – kas teeme sadamate kaid ja kommunikatsioonitrassid korda ning rekonstrueerime hooned või rajame kõigisse sadamatesse kaitsemuulid…

Meie esmane ülesanne on ikkagi ohutu laevaliikluse tagamine ja et reisijatel oleks mugav ja turvaline meie teenust kasutada. Kaitsemuulide rajamine oleks tähendanud mitmesaja miljoni krooni suurust lisaraha, mida pole aga praeguses majandusolukorras kuskilt võtta.

Kas töövõtjad on kõik Eesti firmad?
Hangetel on konkureerinud ka üks Soome firma ja vist üks firma Lätist. Kuid töö on ikkagi läinud Eesti ettevõtetele.

On nende hulgas ka Lääne-Eesti ettevõtteid?
Kahju on, et seni pole ükski siinne firma peaettevõtjana hanget saanud. Lääne-Eesti ettevõtted on küll konkureerinud, kuid võidab ju see, kes teeb soodsama pakkumise.

Aastaid on palju räägitud püsiühenduse loomisest Muhu ja mandri vahel. Mõned poliitikud on seda lubanud juba 2015. aastaks. Kas sellise suure eurotoetuse saamine nõudis ka suurt poliitilist lobitööd?
Ega seda lobitööd nii väga tehtud, kuid umbes kümmekond aastat on nende nelja parvlaevasadama rekonstrueerimise probleemistikuga tegeletud. Väga suur osa selle otsuse kujunemisel on olnud meie oma ministeeriumil, st majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil. Tegemist on ikkagi otsusega, mis tulenes reaalsest olukorrast ja vajadusest sadamad kaasajastada.

Ka poliitikud said aru, et vanaviisi edasi elada ei saa.
Täpselt nii. Igatahes jalga nad meile taha ei pannud. Kui nüüd aga sillast rääkida, siis tekib küsimus, et kui oleks olnud kindel, et sild tuleb 2015. aastaks, miks siis praegu pumbata sadamate arengusse ligi pool miljardit krooni, saaks ju edasi läbi ajada ka vanamoodi. Pealegi maksab riik kaudselt läbi dotatsioonide välja ka uute ja kaasaegsemate parvlaevade soetamise.

Ja kui siin kunagi räägiti, et silla saab 2,7 või 3 miljardi krooni eest, siis mul on küll jäänud mulje, et silla küsimus on edasi kaugemasse tulevikku lükatud. Püsiühenduse rajamine kujuneks ju kindlasti kallimaks.

Tohib sellest kõigest ka lehes kirjutada?
Seda võib küll kirjutada, et kui selline otsus on tehtud, on Muhu ja mandri vahelise silla tulek kaugemasse tulevikku edasi lükatud. See on minu isiklik arvamus. Eesti riik ei ole täna selleks valmis, on tähtsamaid asju, mida on vaja teha.

Mida soovite lugejale lõpetuseks öelda?
Kindlasti muudavad parvlaevasadamate praegused rekonstrueerimistööd meie klientide elu mõnevõrra ebamugavaks, kuna töödega kaasnevad tolm, müra, piirangud jpm. Seepärast palume inimestelt mõistvat suhtumist, sest teeme seda kõike saarte elanike ja nende külaliste hüvanguks.

Suurema osa töödest kavatseme valmis saada juba selle aasta lõpuks, kuid osa töid on planeeritud ka järgmisse aastasse. Ehitustööd on kavas lõpetada 2010. aasta suvel.


Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadama rekonstrueerimine

Parvlaevasadamate rekonstrueerimise projekti tehniline ettevalmistus tehti aastatel 2003–2005. Ka ettevalmistustöid rahastas Euroopa Liit summas 7,9 miljonit krooni.
Projekti eesmärk on turvalise sadamainfrastruktuuri rajamine ühendusteedele Lääne-Eesti suuremate saartega. Projekti elluviimine koos uute parvlaevade kasutuselevõtuga suurendab oluliselt sadamate läbilaskevõimet, muudab sadamad turvalisemaks ja keskkonnasõbralikumaks ning tagab ohutuma meresõidu.

Kavandatud tegevused

Kuivastu sadamas tehtavad tööd:
• Kai nr 3 rekonstrueerimine
• Kai nr 1 rekonstrueerimine
• Parvlaevade ooteala laiendamine koos liikluskorraldusega
• Väikelaevade sadama ehitus
• Navigatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
Virtsu sadamas tehtavad tööd:
• Kai nr 8 ehitus
• Sadamaterminali rekonstrueerimine
• Kai nr 1 rekonstrueerimine
• Parvlaevade ooteala laiendamine koos liikluskorraldusega
• Navigatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
Heltermaa sadamas tehtavad tööd:
• Kaide nr 1, 2, 3, 4 rekonstrueerimine
• Sadama akvatooriumi süvendamine
• Parvlaevade ooteala laiendamine koos liikluskorraldusega
• Väikelaevade sadama ehitus
• Navigatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
Rohuküla sadamas tehtavad tööd:
• Kaide nr 2 ja 6 rekonstrueerimine
• Sadama akvatooriumi süvendamine
• Parvlaevade ooteala laiendamine koos liikluskorraldusega
• Sadamaterminali ehitus
• Navigatsioonisüsteemi rekonstrueerimine
• Põhjasadama kaitsemuulide rekonstrueerimine
Projekt on jaotatud nelja sadama vahel. Tööde tegija selgitamiseks on kavas korraldada vähemalt 17 riigihanget.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)