Juba linnukesed väljas laulavad ja turismihooaeg läheneb

Juba linnukesed väljas laulavad ja turismihooaeg läheneb

 

Kui mulle pakuti võimalust arutleda saabuva turismihooaja teemadel, siis tegin endaga leppe, et ei hakka rääkima karmidest statistikanumbritest ning majanduslangusest ja -surutisest.

Majanduslikust matusemeeleolust saab hää lugeja soovi korral osa igal hommikul telekat-raadiot lahti klõpsates ja ka meie igapäevaseid ajalehti sirvides. Nädalalõpuleht peaks ikka positiivsust süstima.

Võlusõnaks koostöö

Vaatame õige medali teist külge, sest positiivsena on kergem ja jõudsam edasi liikuda. Otsime talvelõpu turismimaastikul tärkava kevade märke, jälgime arenguid sellistena, nagu need autorile saare servalt vastu hommikupäikest paistavad.

Üha rohkem kasutatakse võlusõnana koostööd. Tundub, et see sellisena tõesti ka mõjub. Kohtumistel ja koosolekutel kuuleb seda aina rohkem, lektorid annavad oma jutule kaalu, pikkides monoloogi koostööteema, auditoorium seab lektorile küsimusi esitades sageli esikohale ikka mingi koostegemise võimalusi soodustava fraasi.

Tundub, et saarlased on tajunud koostöö võluvõimet. Meil on palju majutuskohti, kuskilt lugesin, et Eesti maakondadest kõige enam – telkimiskohtadest luksushotellini välja. Neid talusid ja hotelle, kes üksi hakkama saavad, ei ole palju, ehk vaid mõned “vanad kalad”. On hakatud mõistma koostoimetamise tarvilikkust.

Kui arutleme, mida külastaja meilt ootab, siis arvan, et ennekõike tullakse siia uusi elamusi otsima. Ehedad talumajutused ja uhked hotellid annavad saarele loomulikult palju lisaväärtust. Kuid mis saab siis, kui külalisel on uni otsas ja kõht täis? Mida saarel teha saab, mida näha? Kas kuskil on võimalik giidiga looduses käia, kus saaks looma katsuda, midagi oma käega teha, miskit uut kogeda. Tore oli sel talvel Kuressaare lossi vallikraavis pakutav uisutamise võimalus. Pole küll laiemalt uurinud, kuid tean, et huvilistest seal puudust ei tuntud.

Saaremaal on päris mitmeid toredaid aktiivse ja atraktiivse tegevuse pakkujaid, kuid sageli ei leia klient neid üles, sest ei tunta teed ja reklaamimine pole just odav lõbu. Näen siin taas üht innovaatilist koostöövormi.

Saared pakuvad huvi

Saaremaa ja Muhu, Hiiumaa ning kõik teisedki saared on juba oma saarelisusega atraktiivsed. Mandrimehed lausa kadestavad meid. Kaugelt võib jääda mulje, et meil polegi vaja eriti pingutada. Nii see muidugi pole, oma looduslikud eelised tuleb lihtsalt enda kasuks pöörata. Siin ei tee üksi midagi, ainult koostöö viib edasi.

Meedias kuulutatakse aeg-ajalt, et Eesti ei suuda ära kasutada Euroopa Liidust meile määratud toetusfondide summasid. Liiati on mitmeid fonde ja struktuuriüksusi, mis on ellu kutsutud just maaelu ja ääremaade turgutamiseks. No on ikka hull lugu – raha on meie jaoks lauale pandud, selle soovijad ei ulatu ainult laua servani.

Saladus peitub sageli omaosaluses, mis väikestel tegijatel ülejõu käib. Vaat siin tulevadki appi mitmesugused koostöövormid. Seltsis segasem, koos kobedam, ütleb vanarahvas. Näiteks LEADER-i raames tehtu, koostööalged on ju olemas.

Loodud on turismi arenduskeskus (TAK), millega kutsun liituma kõiki meie saare turismiga seotud ettevõtjaid. Tulemusi pole küll veel näha, aga postiivset liigutamist küll. On ju TAK pelgalt pooleaastane, aga kenasti käima lükatud asi.

Koostöövõimalused ja ühisrahastamine

Koostööalget väljendab ka Vilsandi rahvuspargi säästva turismi pakettide esitamine EAS-i konkursile MTÜ Meremaa eestvedamisel ja kohalike ettevõtjate kaasalöömisel. On rõõm tõdeda, et kõik kaastööle palutud ka osalesid.

Oluline on koostöö igas valdkonnas, hõlmab ju turism tõepoolest kõiki eluvaldkondi. Suvine Saaremaa on tuntud-teatud, kuid meie sametised sügised ja pehmed talved on praegu veel vaid meie endi teada-kiita.
Sestap ongi meil sügisest kevadeni paljudel turismiettevõtjatel madalhooaja asemel sulaselge hooajatus. Meil on, mida külalistele ka väljaspool suvehooaega pakkuda. Loodus on lahti ning ega muuseumidki pea talveunes olema.

Tugisõnad, mida iga Saaremaa ettevõtja võiks teada, ehk siis meie edu neli vaala hooajale vastuminekuks, võiksid olla: ühisturundus, aastaringsus, innovatsioon ja haritus.

Innovatsioon – näen seda nii, et seisan saare serval ja püüan meid vaadata külalise pilguga. Et kui mina tuleksin huvireisijana Saaremaale, siis mida ma siit ootan. Ja siis ettevõtjana vastaksin kohe, et kas ja mil moel ma seda soovi rahuldada saan. Meeles peab pidama, et kõige lihtsam on ei öelda.

Tähtsam kui “ei” on aga leida lahendus, pakkuda tavaline välja uudses võtmes. Esimesena tulevad meelde rahvariidemustris tennised, mis kohe populaarseks muutusid, või ka näiteks Muhu käsitöökojas müüdavad roositud bokserid.

Kaval on ka mujal liikudes vaadata kohalikke olusid korraga kahelt positsioonilt: mida ma turistina siit ootan ja teisalt – kuidas ma ettevõtjana saan seda kogemust oma äri eduks keerata.

Ehedad elamused

Ühisturunduse võimaluste huvilistel soovitan tutvuda LEA-DER- programmi koolitustega – kohtute paljude samamoodi mõtlevate ärksate inimestega.
Huvitava näite leidsin eelmisel nädalal LEADER-programmi raames koos teiste Saaremaa ettevõtjatega Lahemaa koostöövõrgustikku väisates.

Kui terve päeva jooksul külastatud paikades oli peamine jutt, et valmistume hooajaks ja et praegu käib ikka ka väheke rahvast, siis päev lõppes õhtusöögiga Viitnal, kus on päris mitu söögikohta, aga külastajaid vähe.
Meid viidi einestama sealsesse Armeenia restorani.

Pilt, mis seal avanes, oli hämmastav: parkla autosid täis, hõrgud aroomid tervitamas juba trepil, tuba ja letiesine rahvast kihamas, mägedepoegade muusika lõi vere keema kõige loiumalgi eestlasel. Kontrast oli jahmatav. Mul jäi küsimata, et kas seegi söögikoht kuulub Lahemaa ehedate elamuste hulka, aga ehe oli see elamus küll!

Mõtted, millest kinni hakata

Aastaringsus – meie loodus on aastaringselt avatud, muuseumidki saab vajadusel talvel lahti hoida. Haritus – avatus, orienteeritus teenindamisele. Klient on kuningas, hea kuningas. Meelest ei tohi lasta, et kliendilt tuleb teenindaja leib ja ka vorst leivale.

Eile hommikul rannas käies nägin, et Kihelkonnal on laht juba rändlinde täis. Peagi saabuvad ka linnuvaatlejad. Aidakem siis neil oma vajadusi rahuldada ehk teisisõnu – pakume neile seda, mida ise sihtkohas leida sooviksime… Sest “möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes.”

Maarika Toomel
turismiettevõtja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)