Õunakasvatajad tahavad toota veini ja krõpse (4)

Õunakasvatajad tahavad toota veini ja krõpse

SAAREMAA ÕUNAPUUD: Riho Kadastiku õunapuud Salme vallas, mille saaki võis ka Saaremaa poodidest leida.

Teisipäeval Saare maavalitsuse saalis koos olnud õunakasvatajate ümarlaud pidas vajalikuks õunakasvatajate ühistu loomist, et luua paremad võimalused õunte turustamiseks ning mahla, veini ja krõpsude tootmiseks.

“Koos on hulga mõttekam ja odavam turustada, sest siis suudame anda neid koguseid, mida suured poeketid soovivad,” rääkis Salme vallas tegutsev Saaremaa suurim õunakasvataja Riho Kadastik. “Samuti annaks see paremad võimalused reklaamiks,” lisas ta.

Ümarlaua algataja, taimekasvatuse konsulent Veeve Kaasik rääkis, et Saare maakonnas tegutseb kümmekond enam kui poole hektari suuruse õunaaiaga õunakasvatajat, kes seni on nokitsenud omaette.

Kohalik kaup kohalikule turule

Ühistu loomine annaks aga võimaluse hakata ka õunu töötlema ja valmistama näiteks õunakrõpse, mahla, veini ja siidrit.

“Plaan on ka hakata rohkem oma kaupa Saaremaal müüma, et kohalik rahvas ei peaks sööma sissetoodud ja kemikaalidega töödeldud õunu,” ütles Kaasik.

Küsimusele, kui suurtes kogustes Saaremaa õuntele on võimalik turgu leida, vastas Riho Kadastik, et nädalas oleks kohapeal ja Tallinnas võimalik müüa kokku 5–10 tonni.

“Pangu 100 hektarit maha, olen kindel, et Eestis läheks see kindlasti ära,” lausus 1994. aastal puu- ja köögiviljade müügiga tegeleva ettevõtte OÜ Rigual asutanud Kadastik, kes on oma firma kaudu müünud kohalikku õunu ka Selveris ja Rimis.

Kadastik ütles, et Eesti õuna ei pea müüma odavalt ning et mujal Euroopas on teistest märgatavalt kallimad just kemikaalidega töötlemata õunad, mis oma välimuselt ei pruugi olla kõige ahvatlevamad. Eestis on aga siinse kohaliku õuna ostjaks sageli soomlased.

Õunavein käima

Kadastiku kinnitusel väärib õunamahla ja õunakrõpsude tootmine Saaremaal vaagimist ning tal endal on plaanis hakata õunaveini tootma.
Kui sel korral osales ümarlaual vaid kolm õunakasvatajat, siis järgmisel korral tahetakse Veeve Kaasiku sõnul kokku saada juba laiem ring.

“Tahame selleks ajaks välja selgitada ka õuntest krõpsude tegemise tehnoloogia ja mahlategemise seadmete maksumuse ning vaatame, kas me leiame kedagi, kes on huvitatud selle investeeringuga tegelemisest,” rääkis Kaasik, viidates sügisel avanevale investeeringutoetusele.

“Ega see, kes hakkab krõpsusid tootma või õunamahla tegema, ei pea ise olema õunakasvataja. Ta võib olla ka inimene, kes on lõpetanud näiteks loomakasvatuse ja soovib nüüd leida uut tegevusala.”

Möödunud aastal Kõljala õunalaada korraldajate ridadesse kuulunud Kaasik kinnitas, et õunalaat tuleb ka tänavu, kuid paremini läbi mõeldult ja suurejoonelisem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 239 korda, sh täna 1)