Haigla ümarlaud keskendus koostöövajadusele

Haigla ümarlaud keskendus koostöövajadusele

SOTSIAAL JA TERVISHOID ÜHESKOOS: Sotsiaal- ja tervishoiutöö tegijad näitasid eile üles ilmset valmidust koostöö tegemiseks. Pildile jäid maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Inna Kask, endine maa-arst Madis Allik ja Kuressaare haigla juht Viktor Sarapuu.

Eile Kuressaare haigla ettevõtmisel korraldatud sotsiaal- ja tervishoiuteemalisel ümarlaual jäi kõlama kahe struktuuri ilmne koostöö- ja koordineerimisvajadus. “Kui varem oli maakonnas olemas maa-arst, siis nüüd seda pole ning näiteks perearstinduse eest ei vastuta keegi,” tõi näite ümarlaua kokku kutsunud haigla juht Viktor Sarapuu.

Majandussurutis on jõudnud inimesteni ja hakanud mõjutama nende tervist. Harvad pole juhused, kus haige kutsub kiirabi süsti tegema, kuna tal ei ole raha ravimite ostmiseks, tõdes kiirabi juhataja Mare Kirr.

Tema sõnul on kiirabi väljakutsete arv märgatavalt tõusnud – kui viimastel aastatel on statistika näidanud 4000 väljasõitu aastas, siis tänavu on kiirabi siiani saanud juba 1000 väljakutset.

Kirri hinnangul on probleemne ka näiteks perearsti valiku võimalus, sest kui inimene elab Kihelkonnal või Pangal, kuid tema perearst on linnas (või vastupidi), on välistatud ka perearsti koduvisiit.

Retsepti saamiseks peab haige aga tohtrit külastama, kiirabi saab anda vaid esmast abi.

Kes aitab üksikut vanainimest?

Arstidele teevad muret ka üksikud vanainimesed, sest nende haiglast väljakirjutamine võib osutuda problemaatiliseks – kes inimest kodus aitab? Mõeldud on vabatahtlike abile ning Kuressaare pensionäride ühendus ja päevakeskus töötavad praegu hoolega, et sellist abistamise süsteemi välja töötada.

Ainsa vallavanemana ümarlaual osalenud Valjala vallavanem Kaido Kaasik tõi positiivse näite Valjala külavanemate tööst, sest just külavanemad on need, kes hättasattunuist sotsiaaltöötajale teada annavad.

Kuid majanduslangus on viinud ka selleni, et omastel ei ole enam võimalik oma lähedast hooldekodus hoida, sest neil lihtsalt ei ole raha kohatasu maksmiseks.

Saare maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Lea Pool prognoosis, et kui praegu on meil maakonnas üle 65-aastaseid vanureid 6000, siis aastal 2015 on neid 9000.

Staažika sotsiaaltöötegija hinnangul ei ole maakond mingil juhul valmis selleks, kui 1000-pealine või ehk suuremgi töötute hulk abi küsima tuleb.
“Kõik struktuurid on siiani ajanud igaüks eri asja, oma mätta otsast, mitte ei ole ajanud Saaremaa ühist asja,” nentis Pool. Nii tema kui ka osakonnajuhataja Inna Kase arvates muudaks haldusreform ja ühe omavalitsuse teke maakonda kindlasti ka sotsiaalsfääri – kas või sedagi nappi raha oleks võimalik otstarbekamalt kasutada ning kõik teenused oleksid inimestele üheselt kättesaadavad.

Lea Pooli kinnitusel kulutas Saare maakond sotsiaalsfäärile läinud aastal 39 miljonit krooni (kõik toetusrahad kokku).

Ümarlaual räägitut kokku võttes tsiteeris päeva kureerinud endine maa-arst ja praegu haiglas töökeskkonna spetsialistina töötav Madis Allik Marju Lauristini, kes on inimarengu aruandes kirjutanud, et kui rahanumber langeb, ei tähenda see, et mõistust jääb vähemaks.

Viktor Sarapuu lootis, et järgmise ümarlaua kutsub kokku juba selleks seatud institutsioon – olgu see siis omavalitsuste liidu juures või mujal –, sest kahte ala, mis omavahel nii palju lõimuvad, on hädavajalik kuidagi koordineerida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 74 korda, sh täna 1)