Eestis on ligi 8800 eripensionäri (8)

Eestis on ligi 8800 eripensionäri

VABARIIGI ESIPENSIONÄRID:President Arnold Rüütel,
68 864 krooni kuus; Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli,
48 200 krooni kuus; Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts,
42 510 krooni kuus; Kaitseväe juhataja Johannes Kert,
42 510 krooni kuus.

Küllap saaks inimväärse elatustaseme eakatele, töövõimetutele või toitja kaotanud inimestele tagada ka ühe riikliku pensionikindlustuse seadusega. Poliitikutel on aga õnnestunud luua Eestis väga keeruline pensionisüsteem, kus paljudele isikutele maksavad hoopis teised seadused kui “tavainimestele”.

Peale riikliku pensionikindlustuse seaduse reguleerib pensionide maksmist veel kuraditosin erinevat seadust. Nii ongi meil rohkem kui kolmesaja tuhande “tavalise” pensionäri kõrvale tekkinud juba ligi 8800 “eripensionäri”, kelle jaoks kehtib oma, palju soodsam seadus.

Eripensionile on õigus kaitseväelastel, politsei- ja piirivalveametnikel, prokuröridel, kohtunikel, õiguskantsleril ja tema asetäitjail, riigikontrolöril ja riigikontrolli peakontrolöridel, ülemnõukogu ja riigikogu liikmeil, presidendil ja tema abikaasal, pensionilisale aga avaliku teenistuse, tolli- ja päästeametnikel ning tervistkahjustavat tööd teinud inimestel.

Eripension võib kasvada suuremaks kui endine palk

Eripensionid erinevad tavalistest enamasti selle poolest, et nende suurus sõltub vaid isiku viimase ametikoha palgast. Iga kord, kui suureneb selle ametikoha palk, kus eripensionär töötas, kasvab ka tema eripension. Nii saabki ta mõne aasta pärast pensioni isegi rohkem kui sai töötades ametipalka.

Eripensione ja väljateenitud aastate pensione makstakse üldjuhul pärast sellele pensionile õigust andval tööl või kutsealal töötamise lõpetamist ning see ei takista eripensionäri muule tööle asumast.

Vanaduspension: 36-kordne vahe

Erinevat liiki vanaduspensioni sai tänavu 1. jaanuari seisuga sotsiaalkindlustusameti kaudu kokku 290 967 inimest. Nende hulgas oli 1343 riikliku eripensioni ja 4596 avaliku teenistuse ametniku pensioni saajat.

Kui “tavaline” vanaduspension oli 2008. aastal keskmiselt 4500 krooni ja vanuse tõttu rahvapensioni saajale maksti vaid 1916 krooni kuus, siis avaliku teenistuse ametnike keskmine vanaduspension, mida seaduses otseselt eripensioniks ei nimetatagi, oli 6401 ja keskmine eripension 9653 krooni.

Eripensionid omakorda on nii määramise põhimõtetelt kui suuruselt väga erinevad. Nii said 1254 politseiametnikku keskmiselt 8470 krooni, 18 prokuröri aga keskmiselt 25 372 krooni kuus, 30 endist riigikontrolli ametnikku said keskmiselt 11 670 kroonist ja 40 kohtunikku keskmiselt 37 193 kroonist kuupensioni. Endise õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli vanaduspension on koguni 48 200 krooni kuus.

Lisaks maksab riigikogu kantselei 131 ülemnõukogu viimase ning riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmele parlamendipensioni, mille suurus oli enne riigikogulaste hiljutist palgatõusu keskmiselt 33 155 krooni kuus. Riigi kõrgeimat pensioni aga saab presidendikantseleilt ametist lahkunud president Arnold Rüütel, kellele makstakse 75% ametisoleva presidendi palgast, seega praegu 68 864 krooni kuus.

Kõrgeim väljateenitud aastate pension ületab keskmise ligi 10-kordselt

Väljateenitud aastate pensioni sai tänavu 1. jaanuaril kokku 2683 kaitseväelast ja piirivalvurit ning tervistkahjustavat tööd teinud isikut keskmiselt 4424 krooni kuus. Piirivalveteenistuse seaduse alusel sai pensioni 15 inimest, kelle keskmine pension oli 8267 krooni.

Kaitseväeteenistuse seaduse alusel oli eripension määratud 448 inimesele ning see oli keskmiselt 8878 krooni. Siingi on pensioni määramise tingimuste ja pensionisummade vahed üpris suured. Nii saavad endised kaitseväe juhatajad Tarmo Kõuts ja Johannes Kert väljateenitud aastate pensioni, mille suurus on praegu 42 510 krooni.

Töövõimetuspension ja toitjakaotuspension: kellele tuhat, kellele 34 000

Töövõimetuspensioni maksis sotsiaalkindlustusamet 1. jaanuari seisuga 70 024 inimesele, kellest 9001 on töövõime kaotanud 100%. Keskmine töövõimetuspension on vaid 2703 krooni ning veel vähem, keskmiselt 1443 krooni kuus maksis riik töövõimetuse tõttu 3086 rahvapensioni saajale.

13 inimest aga saab palju suuremat töövõimetuspensioni eriseaduste alusel – ühele endisele kohtunikule makstakse 34 000 krooni kuus, kaks prokuröri saavad keskmiselt 12 950 krooni ja 10 politseiametnikku keskmiselt 7450 krooni kuus. Töövõimetuse tõttu maksis riik 1. jaanuari seisuga rahvapensioni inimesele keskmiselt 1443 krooni kuus.

Toitjakaotuspensioni maksti tänavu 1. jaanuari seisuga 8724 perele kokku 19 076 100 krooni kuus – seega keskmiselt 2187 krooni. Nende hulgas sai eriseaduse alusel pensioni neli kaitseväelase peret keskmiselt 7950 krooni kuus.

Lisaks maksab riigikogu kantselei toitjakaotuspensioni üheksale parlamendipensionäri perekonnaliikmele keskmiselt 14 894 krooni kuus, presidendikantseleist aga saab ametist lahkunud presidendi lese toitjakaotuspensioni Helle Meri ja selle suurus on praegu 34 432 krooni kuus. Samas maksab riik 1332 rahvapensioni saaja perekonnale toitja kaotamise tõttu keskmiselt vaid 1113 krooni kuus.

Toitjakaotuspensioni saavate perede liikmeid oli 11 554, neist enamik – 11 362 lapsed ja õppurid.
Erinevus tavaliste vanaduspensionäride ja eripensionäride sissetulekute vahel on Eestis liialt suur ning selle üle on rahulolematust avaldanud ka Euroopa Liit. Kuigi eripensionide keerulist süsteemi on aastaid kritiseeritud, on nende hulk aasta-aastalt ikkagi suurenenud.

Väiksema pensioni saajaid aga jääb üle lohutada vaid sellega, et neil, kelle pensionisumma ületab 5250 krooni, tuleb maksta riigile tulumaksu.


Lisaks riikliku pensionikindlustuse seadusele on Eestis 13 eri seadusega sätestatud hulk eripensione

• Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus
Jõustus 1.07.1992, sätestab parlamendipensioni, mis on:
– vanaduspension, mida makstakse ülemnõukogu või riigikogu liikmele pensioniea saabudes 40–75% riigikogu liikme palgast, olenevalt parlamendiliikmeks oldud aastate arvust, mida peab olema vähemalt kolm;

– töövõimetuspension, mida makstakse töövõime täieliku kaotuse puhul 70% riigikogu liikme palgast, töövõime osalise kaotuse puhul sellele vastav protsent pensionist;

– toitjakaotuspension parlamendiliikme perekonnaliikmele – 30% riigikogu liikme ametipalgast iga töövõimetu perekonnaliikme kohta, kokku mitte üle riigikogu liikme ametipalga.

• Väljateenitud aastate pensionide seadus
Jõustus 1.07.1992, sätestab väljateenitud aastate pensioni, mis määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kelle tehtava tööga kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist vähemalt 15-aastase Eestis omandatud pensionistaaži olemasolul ning kui neil on täitunud ka vastaval kutsealal seaduses ettenähtud töötamise staaž.

Õigus saada väljateenitud aastate pensioni on näiteks politsei- ja vanglaametnikel, päästeteenistujatel, mõnedel lennundus- ja laevandustöötajatel, linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel, tekstiilitööstuse töötajatel, samuti mäetöödel, aga ka teatud kategooria artistidel ning erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel.

• Avaliku teenistuse seadus
Jõustus 1.01.1996, sätestab avaliku teenistuse ametniku riikliku vanaduspensioni suurendamise 10–50% olenevalt teenistusstaažist, mida peab olema vähemalt 10 aastat.

• Vabariigi Presidendi ametihüve seadus
Jõustus 1.10.1996, sätestab, et presidendi ametipension pärast tema volituste lõppemist on 75 % presidendi ametipalga määrast, kui aga president kaotas ametivolituste ajal täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25% võrra.

Presidendi lesel on õigus saada toitjakaotuspensioni, mille suurus on pool presidendi ametipensionist ning seda makstakse ka presidendi igale töövõimetule pereliikmele, kuid kokku mitte üle presidendi ametipensioni määra.

• Prokuratuuriseadus
Jõustus 20.05.1998, sätestab, et prokuröri pension on:
– vanaduspension – 65% viimase ametikoha minimaalsest palgamäärast, mille saamiseks peab isik olema prokurörina töötanud vähemalt 25 aastat või prokurörina töötanud vähemalt 15 ja sellele eelnevalt kohtunikuna või politseiametnikuna vähemalt 10 aastat;

– töövõimetuspension – 30–65% viimase ametikoha minimaalsest palgamäärast olenevalt töövõime kaotuse protsendist, kui töövõimetus tekkis vähemalt 15-aastase prokuröristaažiga isikul prokurörina töötamise ajal. Staažist sõltumata saab pensioni, kui töövõimetus tekkis seoses teenistusülesande täitmisega.

• Politseiteenistuse seadus
Jõustus 15.06.1998, sätestab, et politseiametniku pension on olenevalt staažist 30–75% viimasest ametipalgast. Sellele tekib õigus 50-aastasel politseiametnikul. Vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staaži puhul on pensioni suurus 50 protsenti politseiametniku viimasest ametipalgast, teatud juhtudel (koondamine jm) on õigus saada seda pensioni 30 protsendi ulatuses viimasest ametipalgast 55-aastaseks saanud politseiametnikul, kelle üldine pensioniõiguslik staaž on vähemalt 25 aastat, millest 12 aastat ja 6 kuud on teenitud politseiametnikuna.

Erandiks on politseiameti või kaitsepolitseiameti juht, kelle politseiametniku pensioni suurus on sõltumata tema politseiteenistuse staažist ja vanusest alates teise täieliku ametiaja lõppemise päevast 75 protsenti viimasest ametipalgast. Töövõimetuspensioni makstakse politseiametnikule 40–100% ametipalgast olenevalt töövõime kaotuse protsendist.

• Õiguskantsleri seadus
Jõustus 1.06.1999, sätestab, et õiguskantsleri ametipensionile 70% ametipalga määrast on pensioniea saabumisel õigus isikul, kes on töötanud vähemalt 5 aastat õiguskantsleri ametikohal. Toitjakaotuspensioni suurus on 25–75% õiguskantsleri ametipensioni määrast, olenevalt ülalpeetavate töövõimetute pereliikmete arvust.

Õiguskantsleri asetäitjal-nõunikul on pensioniea saabumisel õigus ametipensionile 65% ametipalgast, kui ta on töötanud vähemalt viis aastat nimetatud ametikohal ja vähemalt 15 aastat kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna või olnud vähemalt 15 aastat avalikus teenistuses.

• Kaitseväeteenistuse seadus
Jõustus 16.04.2000, sätestab, et kaitseväelase pension on:
– väljateenitud aastate pension – 30–75% pensioni arvestamise summast (ametikoha palgataseme keskmise ja auastmetasu summa).

Õigus sellele pensionile 50% suuruses osas pensioni arvestamise summast tekib 50-aastasel isikul, kellel on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž, vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest kaitseväeteenistuse staaži on 13 aastat, annab õiguse 30% osale;
– töövõimetuspension – 40–80% pensioni arvutamise summast olenevalt töövõime kaotuse astmest;

– toitjakaotuspension – 35–75% pensioni arvutamise summast, olenevalt ülalpeetavate töövõimetute pereliikmete arvust.

• Riigikontrolli seadus
Jõustus 4.03.2002, sätestab riigikontrolli ametnike pensionid:
Riigikontrolöri ametikohal vähemalt 5 aastat töötanud isik saab riigikontrolli ametniku pensioni 50 %, vähemalt 10 aastat töötanud isik 70 % riigikontrolöri ametipalgast.

Toitjakaotuspension on 25–75 % ametipensioni määrast olenevalt ülalpeetavate töövõimetute perekonnaliikmete arvust.
Riigikontrolli peakontrolör, kes on töötanud sellel ametikohal vähemalt 15-aastat või töötanud riigikontrolli peakontrolörina vähemalt 5 ning riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna vähemalt 10 aastat, saab pensioniea saabumisel riigikontrolli ametniku pensioni 60% peakontrolöri ametipalgast. 

• Kohtute seadus
Jõustus 29.06.2002, sätestab kohtunikupensioni:
– kohtuniku vanaduspension – 75% viimasest ametipalgast, millele tekib pensioniikka jõudnud isikul õigus pärast 15 aastat kohtunikuna töötamist (80–100% töövõime kaotuse korral ka enne pensioniikka jõudmist);

– kohtuniku väljateenitud aastate pension – 75% viimasest ametipalgast, kui isik on kohtunikuna töötanud vähemalt 30 aastat;
– kohtuniku töövõimetuspensioni makstakse 30–75% viimasest ametipalgast olenevalt töövõime kaotuse protsendist, kui töövõime kaotus tekib kohtunikuna töötamise ajal;

– kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension – 30–70% kohtuniku viimasest ametipalgast.

Tolliseadus, jõustus 1.05.2004

Tolliseaduse alusel makstav pensioni suurendus: tolliteenistuse staaži hulka arvatakse sooduskorras kolmekordselt teenistuse aeg tolliametnikuna alates 1990. aasta 22. oktoobrist kuni 1994. aasta 31. juulini, kui isiku tolliteenistuse staaž on kokku vähemalt 20 aastat.

Piirivalveteenistuse seadus, jõustus 1.07.2007

Piirivalveametniku pension on:
– väljateenitud aastate pension, millele tekib õigus 55 aasta vanusel ametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane piirivalveteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest piirivalveteenistuse staaži on vähemalt 12 aastat 6 kuud. Suurus olenevalt staažist 30–75 % pensioni alussummast (viimane ametipalk + auastmetasu);

– töövõimetuspension 40–80% pensioni alussummast olenevalt töövõime kaotuse protsendist;
– toitjakaotuspension: 35–75% pensioni alussummast olenevalt ülalpeetavate arvust.

• Päästeteenistuse seadus, jõustus 1.03.2008

Päästeteenistuja riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt päästeteenistuse staažile 10–50%, nõutav päästeteenistuse staaž vähemalt 10 aastat.

Pensionilisad

Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensionile arvutatakse juurde järgmised pensionilisad:

1) Vabadussõjast osavõtnu lesele 100 protsenti rahvapensioni määrast (praegu 1913 krooni ja 14 senti);

2) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse, samuti aatomielektrijaama avarii tagajärjel töövõime kaotuse protsendiga vähemalt 40 protsenti püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule 10 protsenti rahvapensioni määrast (praegu 191 krooni 31 senti);

3) II maailmasõjast osavõtnule ja Omakaitse liikmele 10 protsenti rahvapensioni määrast (191 krooni 31 senti);

4) kinnipidamiskohas või asumisel viibinud represseeritud isiku töövõimetuspensionile, samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos viibinud isiku töövõimetuspensionile arvutatakse juurde pensionilisa 20 protsenti rahvapensioni määrast (praegu 382 krooni ja 62 senti).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 645 korda, sh täna 1)