Venelased kui Saaremaa raviturismi päästerõngas (30)

Venelased kui Saaremaa raviturismi päästerõngas

 

Majanduslangus, millest viimased pool aastat räägiti, ent mida paljud ei uskunud või tegid näo, et meid see ei puuduta, on lõpuks käes. Valusalt puudutab see Saaremaadki. Enam kui kümme aastat õitses spaade äri ja Skandinaavia seenioridelt laekus priske raha.

Hinnad Saaremaal ja Kuressaares tõusid kosmilise kiirusega ning lähenesid Tallinna ja Helsingi tasemele. Kinnisvara oli IN ja paljud soovisid mere taha elamist soetada. Korterite ja majade ost-müük edenes.
Põhjanaabrid lõid üles nii kinnisvara- kui ka muud hinnad. Kohalik rahvas sügas kukalt ja mõtiskles, et näis, kaua see kestab.

Tänaseks on kõik läbi, kohalikud spaad on tühjad ja ootavad pikisilmi kliente. Viimaseid silmapiiril ei paista. Seni tulu toonud soomlased ja rootslased eelistavad puhata kodumaal või lennata sinna, kus on soe ja hinnad madalad.

Saaremaa spaad koondavad töötajaid või saadavad neid sundpuhkusele. Hea, kui uksed jäävad suletuks talveperioodil, halvem, kui kümned inimesed kaotavad lõplikult töö. Kellel veab, pakib asjad ja läheb tööle välismaale. Nooremad inimesed võib-olla lõplikult, sest neil pole Eestist sooja ega külma.

Põhjanaabrid korrigeerivad reisikavu

Soomlaste käigud Eestisse on, kui statistikat uskuda, viimase paari kuuga vähenenud rohkem kui 12 protsenti. Reisifirma Matka-Vekka annab eelolevaks suveks teada vaid vähestest tšarterlendudest Kuresaarde. Kas need teoks saavad, teab selgeltnägija.

Kurbloolisus peitub selles, et Saaremaa õhuvärav, mis on end turistide ootuses-lootuses korrastama ja kaasajastama asunud, jääb kopitama ja õhusõidukeid ootama. Neid võiks siia lennata nii Rootsist, Norrast kui ka Soomest. Ainult et nendeski riikides on juba kriis käes ja loetakse kiivalt raha.

Pole teada, kes ostab eeloleval suvel Kuressaare turult nobedate saare memmede talveõhtutel valmis kootud kampsuneid ja sokke, muudest vidinatest rääkimata. Kiratsema jäävad käsitöö, hotellid ja toitlustusasutused.

Kõige raskemas seisus on kokkuvõttes inimesed, kes varem külalisi teenindasid ja saarelikku lahkust pakkusid. Masendus võtab vägisi maad. Seni edu garanteerinud orientatsioon soome pensionäridele suures osas enam ei toimi. Vaja on midagi uut.

Pilgud Venemaale

Tegelikult pole asi veel nii hull ja hea müügitööga annaks üht-teist päästa.
Venelasi ja Venemaad võib kiruda ning sealsest hirmutavast karust tõelise tondi maalida, ent seal liiguvad rahasummad, mida me õieti hoomatagi ei oska. Vene turist on maailma parim kulutaja ja nõus teenuse eest maksma hinda, mida teised kalliks peavad. Kui keskmist sorti oligarhile ja tema prouale teenus meeldib, siis ta kokku ei hoia ning teenindaja saab ohtralt jootraha pealekauba.

Olen 9 aastat sõitnud töö kõrvalt reisijuhina Venemaa vahet ja kokku puutunud sadade inimestega ning enamik neist suhtub Eestisse sümpaatiaga ja imetleb meie edusamme.

Sama käib ka paljude ärimeeste kohta. Tuleb vaid üles leida õige uks ning osata Tamara Petrovnadele ja Pavel Pavlovitšidele õigesti läheneda. Venelasele ei pea pikalt seletama. Idaavarustel valitseb tänaseni nostalgia “Vana Tallinna”, Kalevi šokolaadi ja Tallinna kilude järele.

See on ka põhjus, miks tullakse Venemaa suurlinnadest just Tallinna aastanumbri vahetust tervitama. Kui saar-lastel õnnestuks näiteks ühest Moskvast saabuvast rongitäiest (umbes 400 turisti) endale hakatuseks meelitada kas või bussitäis rikkaid vene kundesid, oleks hästi.

Meretagune asi on huvitav, idanaabritele on spaa kuum sõna ja info hakkabki levima. Järgmisel korral tuleb juba paari bussitäie jagu. Kes maigu suhu saanud, ei see jäta ning tuleb teinekord juba pikemaks ajaks. Ka suvisel ajal või sügisel.

Mandri-Eesti sanatooriumid elavad venelaste najal. Toila, Narva-Jõesuu ja Värska klientuuri üle ei kurda. Põhiosa tulust annavad tulijad Pihkvast, Novgorodist ja Peterburist. Mõne sõidutunni kaugusel ootab neid teine maailm ja kvaliteetne teenindus.

Värska sanatoorium on Eestis ainuke, mis kriisi ajal ja üldises kärbete tuhinas tõstis oma töötajate palka.
Saarlased, pöörake pilgud itta ja minge julgesti Peterburi või Novgorodi ning tehke seal lobitööd.

Moskvat pole mõtet haugata, sest pealinn on pealinn ja tema jaoks on Eestis ainult üks ja tõeline keskus – linnriik Tallinn. Kui ei katseta, siis midagi ka ei saavuta. Minna tuleb ikka sinna, kus on turgu, nõudlust ja raha. Venemaal seda kahtlemata on.

Rohkem värskust ja mõtteerksust

Tallinnas tutvustati messil Tourest aktiivse puhkamise võimalusi. Tartu, Pärnu ja Saaremaa peibutasid stendidega – tule, vaata ja puhka! Nüüd, mil kohalik rahvas raha loeb, ei tasu omamaisele puhkajale erilisi lootusi rajada. Läbilöögile loota ei tasu ka põhjanaabrite juures. Kes juba paar korda Eestis käinud, ei see lähiajal enam tule. Minnakse meist odavamasse Leetu, kus on viimastel aastatel kerkinud uusi ja kaasaegseid ravikomplekse ning spaahotelle.

Selleks et aastavahetuseks 2009/10 meelitada Tallinnast Saaremaale mõnikümmend rikast venelast, kes siin ka kulutaksid, tuleb töödega alustada juba täna. Bännerid Peterburi tänavatel ja reklaamid Vene meedias maksavad, ja sugugi mitte vähe.

Kui võimul olev kohalik Reformierakond tahab ennast näidata ettevõtja sõbrana, siis tasuks ka rasketel aegadel jutustamise asemel leida miljon ning suunata see Vene turule. Tagasi tuleb kulutus mitmekordselt ja mis kõige tähtsam – saarlane saab tööd ning suudab peret toita.

Olgem venelaste tulekuks valmis ja soojendagem üles omaaegne rahvuste vaheline suhtlemiskeel. Nagu öeldakse – raha piire ega rahvusi ei tunne.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)