Teetamm aitas kaasa kalade hukkumisele Nasva jõe harus (8)

Teetamm aitas kaasa kalade hukkumisele Nasva jõe harus

KALALAIBAD: Ametnikud ei usu, et kalad roiskudes loodust risustama hakkavad.

Ehkki talvel ja madalas vees ei ole kalade suremine haruldane, on eelmisel nädalal Nasva jõe Samsoni harus tuhandete kalade hukkumise üks põhjuseid sinna ehitatud tamm.

“See tamm siiski takistab seda veekogu,” ütles eile ise olukorraga tutvumas käinud keskkonnaameti regiooni juht Kaja Lotman. Ta nentis, et veekogu seisund oleks parem, kui tammi ei oleks või kui selle truubid oleksid suuremad.

“Kuna kalad hukkusid, on tammil kindlasti oma mõju, kuid ma ei väida, et selle olukorra tekkes ainult tamm süüdi oli,” rääkis Lotman. Ta sõnas, et kui tamm alles jääb, tuleks truubid suuremate vastu vahetada.

Miks kalu ei päästetud?

Nasva külarahvas on tõstatanud küsimuse, miks ei tõtanud keegi kaladele appi siis, kui nad veel elus olid. Külavanem Arvi Tasa sõnul ei tulnud keegi kalu päästma ning ka inimestel ei lubatud neid püüda. Mees oli nördinud ka selle üle, et kohal käinud keskkonnainspektorid midagi ette ei võtnud.

“Keskkonnainspektsiooni pädevusse ei kuulu keskkonnakorralduslikud küsimused, nagu püügilubade andmine, kalade ümberasustamine jms. Nendega tegeleb keskkonnaamet,” ütles Oma Saarele inspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul. Ta lisas, et praegusel juhul oleks kalade püügiks vaja olnud eripüügiluba, mille väljastab keskkonnaministeerium.

Leili Tuule sõnul oleksid kalade päästmiseks võimalikud variandid (näiteks ümberasustamine või hapniku juurdepumpamine) üsna kulukad ettevõtmised ja samas poleks kindel nende otstarbekus.
“Need kalad ei oleks pruukinud ka siis ellu jääda, kui nad oleks välja tõstetud,” arvas ka Kaja Lotman. “Kajakad oleksid vigastatud ja uimased kalad niikuinii ära söönud.”

Nasva külal roiskuma hakkava kala pärast siiski muretseda ei tule, sest suure tõenäosusega saab loodus selle veekogu puhastamisega ise hakkama. “Tänu sellele, et vesi on tõusnud ja läbivool on tekkinud, on selle veekeskkonna olukord paranenud. Lähiajal uut suremust arvatavasti oodata ei ole,” ütles Kaja Lotman.

Nasva külavanem Arvi Tasa on kindel, et tamm tuleb likvideerida, sest lisaks sellele, et see võib ka järgmisel aastal põhjustada kalade suremist, uputab tamm küla. “Tamm jões on ilma igasuguse kooskõlastuseta – see on läbimõtlemata, seadusevastane ja soodustab kohaliku looduskatastroofi teket,” väitis Tasa. Ta lisas, et kui jões vesi tõuseb, ei saa tulvavesi enam merre voolata ning ujutab küla üle.

Kaja Lotmani sõnul on juttudel üleujutustest oma tõepõhi all, sest vee läbipääs tammist on väike. Tammi seaduslikkuse kohta ei tahtnud Lotman eile kommentaari anda, kuna vastav dokumentatsioon ei olnud temani jõudnud.

Nn tammi omaniku, OÜ Lipimätas juhi Olev Mihkelsoni sõnul oleks ta ammu tammi sisse suurema truubi paigaldanud, kuid naaberkinnistu omaniku Arvi Tasaga tekkinud tüli juurdepääsu rajamise pärast ei ole tal võimaldanud ehitustöid lõpule viia.

Kas tamm on ebaseaduslik

Olev Mihkelsoni sõnul ei ole tamm ebaseaduslik. Ka Kaarma valla ehituse peaspetsialist Peeter Arikas kinnitas, et keskkonnainfokeskuse ametliku andmebaasi järgi ei ole tegemist jõega. Seega ei saavat rääkida jõe täitmisest.

Peeter Arikase sõnul on Olev Mihkelsonil ametlik luba oma kinnistul liikumistee ja kahes kohas truupide rajamiseks.
Kaja Lotmani sõnul on see Nasva juhtum ajendiks, et kaardistada kõik sellised probleemsed kohad eesmärgiga ennetada taolisi olukordi.

“Igal asjal on kaks külge ja tänu sellele [Nasval juhtunule] võtame väga tõsiselt ette kogu ranniku veestiku seisundi ja püüame probleemsed kohad kaardistada,” ütles Lotman. Ta lisas, et kui inimesed teavad teisi selliseid kohti, kus kalad lõksu jäävad, siis võib sellest teada anda keskkonnaameti kontorisse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 49 korda, sh täna 1)