Seisame vastu protektsionismile ja kaitseme Euroopa ühtset turgu (2)

Seisame vastu protektsionismile ja kaitseme Euroopa ühtset turgu

 

Viimastel nädalatel on Euroopa Liidus kõlanud vägagi muret tekitavaid signaale. Meie üht suuremat saavutust – Euroopa Liidu ühtset turgu – ähvardab õõnestamise ja tõsise kahjustamise oht, kui otsuseid selle kohta, kuidas majanduskriisist üle saada, ei tehta kainelt ja rahulikult.

Kui Franklin D. Roosevelt pidas 1933. aasta märtsis ametisse astumise kõne, olid Ameerika Ühendriigid majandussurutise haardes. Toona lausus ta surematud sõnad, mis on asjakohased ka tänastes oludes: “Ainus asi, mille ees me peame hirmu tundma, on hirm ise.”

Praegust majandusolukorda silmas pidades on täiesti mõistetav, et Euroopa kodanikud tunnevad muret ohu ees kaotada töökoht või kodu, samuti seoses vajadusega muuta otsustavalt oma elustiili. Kuid hirm on ebamõistuspärane tunne, mis kord võimust võttes võib tuua kaasa ebaratsionaalseid valikuid ja otsuseid ning viia allakäiguspiraalile.

Praegu on aeg, kus tugev poliitiline juhtkond peab suutma võtta vastu otsuseid, mis võivad olla ühtaegu karmid ja ebapopulaarsed. Euroopa poliitilised juhid peavad püüdma taastada usaldust ning hoiduma ahvatlusest laskuda populismi, mis võib küll valijaid ajutiselt rahustada, kuid ei paku pikaajalisi ja püsivaid lahendusi.

Euroopa Liidu siseturu väljakujundamine 1990. aastate alguses koos kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumisega andis meie majandusele erakordse tõuke. Toetudes ideele, et tervik on suurem kui selle osade summa, on Euroopa ühtne turg iseenesest jõud, mis toetab püsivat kasvu. Ühtse turu otsene tulemus on see, et Euroopa tarbijatele on kättesaadav laialdasem valik kvaliteetseid kaupu ja teenuseid, mille hindu ei kergita impordimaksud ja -tollid.

Kui lubaksime nüüd protektsionistlikel abinõudel seda enam kui 500 miljoni tarbijaga (kui lisame EL-i 27 liikmesriigile ka Šveitsi, Norra ja Islandi) turgu kahjustada, õõnestaksime sellega omaenda jõukuse alustala.
Euroopa Liidu institutsioonidel – komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil – on eriline kohustus kaitsta ühenduse kui terviku, mitte kitsalt mõne riigi, piirkonna või sektori huve.

Euroopa Komisjon peab asutamislepingute järelevalvajana jõuliselt kaitsma siseturu eeskirju ja rakendama resoluutselt abinõusid liikmesriikide vastu, kes üritavad neid rikkuda.

Väga tähtis roll on ka praegusel eesistujal Tšehhi Vabariigil ning ma tervitan peaminister Topolaneki otsustavust erakorralise tippkohtumise kokkukutsumisel 1. märtsil, et arutada hiljutisi arenguid. Kõnealusel Euroopa Ülemkogu kohtumisel tuleb tagada, et üksikute liikmesriikide rakendatavad abinõud on vastastikku kokkusobivad ega riku mingil viisil ühisturu eeskirju.

Kui iga liikmesriik 27-st püüaks tegutseda omapäi, ei jõuaks nad kuigi kaugele. Selline majanduslik natsionalism kahjustaks pikas perspektiivis ka riiki ennast, kui teised riigid vastavad sellele põhimõttel “vorst vorsti vastu”.

Tuleb meeles pidada tõsiasja, et ühisturg on sedavõrd tihedalt seotud, et näiteks Saksamaal valmivad tooted võivad sõltuda Poola või Taani päritolu koostisosadest ning neid võidakse hiljem turustada hoopis Itaalias või Kreekas. Rääkida “Briti töökohtadest Briti töölistele” või “Prantsusmaal toodetud Prantsuse autodest” on lihtsustamine, millega eiratakse Euroopa majandussüsteemi keerukust.

Euroopa Parlament EL-i ainukese otse valitud institutsioonina kaitseb samuti otsustavalt ühenduse kui terviku ja selle kõigi kodanike huvisid. Me seisame vastu sammudele, millega püütakse oma probleeme lahendada teiste arvel, sest see kahjustaks siseturgu ning lõpptulemusena nõrgendaks Euroopa Liitu võrreldes meie konkurentidega maailmas.

Seadusandjatena tahame veenduda, et seadusi austatakse ja täidetakse. Euroopa Liit on rajatud õigusriigi põhimõtetele, nii et suured, keskmised ja väikesed liikmesriigid on seaduse ees võrdsed ning ükski liikmesriik ei saa teisi kahjustades seadusi eirata.

Tippkohtumine 1. märtsil on Euroopa Liidu jaoks võimalus näidata kogu maailmale, et EL ja selle liikmesriigid ei kavatse varjuda protektsionismi müüride taha. Kui laseme hirmu ja populismi toel võidutseda põhimõttel “igaüks enda eest”, jäävad lõpptulemusena kaotajaks kõik. Peame jääma kindlaks Euroopa solidaarsuse põhimõttele, et ületada ühiselt praegused majandusraskused.

Hans-Gert Pöttering
Euroopa Parlamendi president

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 15 korda, sh täna 1)