Ministeerium: põletusmatus avamaal ei oleks seaduslik (15)

Ministeerium: põletusmatus avamaal ei oleks seaduslik

 

Ehkki Eestis otseselt avamaal põletusmatuse korraldamist reguleerivat seadust veel ei ole, võib siseministeeriumi hinnangul erinevatest seadustest välja lugeda, et selline tegevus ei ole seaduslik.

“Erinevate õigusaktide koostoimimise alusel võib teha järelduse, et põletusmatuse läbiviimine avamaal ja mitte selleks otstarbeks ettenähtud ehitises ei ole seaduslik,” ütles Oma Saarele siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au.

“Matuste puhul tuleb ka lünkliku seadusandluse puhul jääda üldlevinud ajalooliste, tavandiliste ja eetiliste lahenduste juurde,” lisas ta. Rõhk on sõnal üldlevinud ehk viikingiaegne põletamine on küll ajalooline tava, kuid ei ole üldlevinud.

Tuhande aastane tava

Põletusmatuse teema kerkis üles eelmise nädala lõpus, kui Oma Saares ilmus reklaam, kus pakuti saarlastele võimalust “taaselustada iidne tava põletada lahkunu puuriidal nagu viikingid 1000 aastat tagasi”.

Reklaami taga oleva Erik Arro romantilises nägemuses toimuks läbi põletuse ja tuha raputamise loodusse inimese ühinemine looduse ja kõiksusega.

“Tule abil saab keha kiiremini maaga taas üheks, keha ja hing vabanevad kiiremini,” rääkis põletuse taaselustaja. “Mulla all toimub aastaid roiskumine ja mädanemine, mis saastab ka põhjavett ja on nakkushaiguste allikaks.”
Ministeeriumi teatel on põletusmatuse korraldamine ja läbiviimine tänases Eestis tegelikkus, millele osutavad selleks otstarbeks rajatud ja tegutsevad krematooriumid nii Tallinnas kui ka Tartus.

Kui Muhu rannas põletusmatuseid korraldada soovinud Erik Arro viitas kirikute ja koguduste seaduse paragrahvile 8 (6), kus öeldakse, et “igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele”, siis ministeeriumi hinnangul on see õigus tagatud ka juhul, kui põletusmatus korraldatakse krematooriumis.

Kriminaalne tegu

Üks rannas põletusmatuse korraldamist takistav seadus võib olla karistusseadustik, mille § 148 kohaselt karistatakse “inimese laiba tükeldamise, matmata jätmise või muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemise või laiba varguse eest” rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sealt võib välja lugeda, et laipa ei tohi matmata jätta.

Sotsiaalministri 28. detsembri 2001. a määrus nr 156 “Tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmisele ja ümbermatmisele”, mis kehtestab tervisekaitsenõuded surnu hoidmisele, vedamisele, matmistoimingule ja ümbermatmisele, reguleerib hauda matmist.

Kui praegu võib põletusmatusega seotud aspekte erinevatest seadustest otsida, siis võib-olla juba selle aasta sees jõuab riigikokku praegu lõppjärgus olev kalmistuseaduse eelnõu, kus on öeldud, et tuhastamine toimub krematooriumis. Sellega välistatakse edaspidi põletusmatus avamaal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 77 korda, sh täna 1)