Maja ostjad veavad ehitajaga vägikaigast, seni tulutult (27)

Maja ostjad veavad ehitajaga vägikaigast, seni tulutult

KONFLIKTNE MAJA: Just selle maja pärast vaidlevad elanikud ehitajaga juba poolteist aastat.

Kaarma valda Muratsisse 2007. aastal maja ostnud inimesed on sellest ajast alates vedanud vägikaigast maja ehitajaga, sest ostetud maja ei vasta esialgsele projektile. Mittevastavust on kinnitanud järelevalveteenust pakkuva firma Ösel Consulting insenerid ning ka Kaarma valla ehituse peaspetsialist Peeter Arikas, kes samas teostas selle ehituse juures ka eraettevõtjana omanikujärelevalvet. Loo lõpuks on hoopis ehitaja Estec Invest OÜ maja ostjad kohtusse kaevanud maksmata arvete pärast, mis on esitatud tööde eest, mida kas pidanuks projekti järgi nagunii tehtama või mida ostjad tellinudki pole.

Lugu algas 2007. aasta märtsis, mil tulevase kahekordse paarismaja esimese korteri ostus leppis Läänemees OÜ-ga, keda esindab Jaan Heinmets, kokku ostja Katrin. Maja pidi valmima juuni lõpuks.

Ostu-müügi lepingule lisati kaks lisa, millest ühel on kujutatud maja ümbruse projekt ning teise pealkiri ütles, et tegemist on “spetsifikatsiooniga”. Ostjatele kinnitati, et kõik on kooskõlas projektiga, ning tehing sai tehtud.

Kinnitati, aga projekti ei näidatud. “Kui ma oleks poole pealtki selle projekti kätte saanud, siis ma poleks seda raha talle maksnud enne, kui oleks öelnud, et see tee ära, see tee ära, see tee ära. Ta poleks kuhugi pääsenud. Nüüd sai raha kätte ja…” räägib naaber Ralf nüüd. “Me maksime pooliku maja eest, kuigi lepingus on, et lõppviimistlusega maja pidi olema.”

Maja projekti näidati ostjatele hiljem. Juuni lõpuks oli projektis ettenähtud töid tegemata küllaga, mispeale ostja ütles, et loobub ostust, kuid müüjal õnnestus ta lubadustega ära rääkida. Kaunis kodu silme ees terendamas, tellis ostja ka ekspertarvamuse Ösel Consultingult, kes oma 1. augusti aktis loetleb visuaalse vaatluse põhjal 16 probleemi selle ehitise juures.

Näiteks oli teise korruse toas siseseinal horisontaalne pragu, mis on tekkinud kinnitamata katusekonstruktsiooni pärast, akende paigaldamisel kasutati prusse, mis ei vasta normidele, hoone oli ehitatud ilma toimiva ventilatsioonita ja maja nullkorrus näis olevat madalam, kui on ette nähtud. Lisaks märgitakse, et ei ole teada omanikujärelevalve teostaja ning sellega seoses peavad olema täidetud ehitustööde päevik ja kaetud tööde aktid.

Katrini sõnul lubas Jaan Heinmets, et vajalikud tööd tehakse ära, ning oma kodu saamise lootuses inimesed leppisid sellega. 24. oktoobril kolisid nad sisse. Ka naabrid olid selleks ajaks juba olemas.

Põrandad vajusid

Mida aga ei osatud oodata, oli see, et kokkulepitud töid ära ei tehtagi. Lapse toaks mõeldud toa põrand teisel korrusel vetrus nagu mõni õhem sild, põrand vajus. Selgus, et projektis ettenähtud betoonist vahelae asemel oli see puidust.

Elanikud avastasid, et vannitoas ei olnud trappi, kuigi pidi olema. Vannitoa põrand ei vastanud nõuetele, oli liiga kõrge, nii et mahaläinud vesi valgus uksest välja. Majal puudus drenaaž ning välisukse vahelt paistis valgus läbi, kui uks kinni oli. Trepikäsipuud on paigaldamata siiani.

Ametnik tegi ettekirjutusi iseenda tegemata tööle

Kui veel augustis olid puudu kaetud tööde akt ja ehitustööde päevik, siis hiljem ilmusid need välja. Maja praegused elanikud kahtlustavad, et need on täidetud tagantjärele, sest mõlema korteri akt ning päevik on täpselt samad, läbi kopeeri kirjutatud, kuid tegelikkuses ei olnud naabri korterit veel tegema hakatud, kui Katrini korter juba elamiskõlblik oli.

Ehitustööde päevikut ning kaetud tööde akti täitis Kaarma valla ehituse peaspetsialist Peeter Arikas, kes teostas selle ehituse juures FIE-na omanikujärelevalvet. Arikas kinnitab, et ta ei täitnud akte tagantjärele.
“Need tehti paralleelselt, sest neid ma vaatasin. Aga olen ka nendele öelnud, et on minu viga, et ma tõesti, kui sain päeviku, vaatasin üldjoontes, et see vastas sellele lahendusele. Aga kas ta on nüüd tehtud pilt ühest korterist või tehtud mõlemast korterist, seda ma tõesti ei kontrollinud, seda tunnistan küll,” räägib Arikas. Sellest võib aru saada, et ehituse käigus pidevat järelevalvet ehitamise üle ei toimunud, vaid seda tehti ehitaja esitatud piltide järgi.

Ehitusseadus ütleb, et järelevalvet tuleb teostada pidevalt, ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni, et tagada ehitusprojektikohane ehitamine ning ehitustööde nõuetekohane kvaliteet.

Ehitusluba anti maja üle vaatamata

Et seda ei tehtud ning et ehitaja ja järelevalvaja on oma tööd halvasti teinud, kinnitab maja praegune seisukord. Sellest hoolimata väljastati hoonele Kaarma vallast kasutusluba. Peeter Arikas tunnistab, et kasutusluba anti kasutusloa taotluses esitatud andmete põhjal. “Me ei avanud selleks ühtegi konstruktsiooni, ei teinud kontrollmõõtmisi, kas seinad on viltu või kaldu või seinad vajuvad, sest neid ei tehta,” räägib Arikas.

Samas ei pea avama konstruktsioone, et aru saada, kas põrand on puidust või betoonist või kas maja ümbrus on betoonkividega sillutatud või mudane mülgas. Elanikud ütlevad, et nad pole siiani näinud, et majal oleks olemas elektriprojekt ning majal pole päästeameti välja antud kooskõlastust.

Seaduse järgi peab enne kasutusloa andmist kontrollima, kas hoone vastab nõuetele ja projektile. Kui ei vasta, tuleb loa andmisest keelduda. Tagantjärele ütleb Arikas, et ta sai järelevalvajana aru küll, et ehitis ei vasta projektile. “Oli juttu sellest, et on vastuolud sees, et tuleb projektimuudatus tellida, aga ehitaja ei ole reageerinud,” ütleb ta.

Eksperdid kinnitavad taas puudusi

2008. aasta veebruaris tegi Ösel Consulting järjekordse ülevaatuse, mille aktis on välja toodud taas suur hulk projektis ettenähtud, kuid tegemata tööd. Märtsi alguses küsisid elanikud maja soojuspumba paigaldusele hinnangut PG Ehitus OÜ-st, kes tegeleb soojuspumpadega. Hinnangus märgib tehniline juht Jüri Laaso soojuspumba juures ära kolm viga. Üks neist ütleb, et küttesüsteemi täitetorul puudub tagasilöögiklapp. “Ülaltoodud puudus võib süsteemi täitmisel tarbevee ringlusse paisata joogikõlbmatut küttevett.”
Kuu lõpus andis ehitusinsener Peeter Arikas välja kaksik-elamu ülevaatuse protokolli, milles märgitakse maja kohta ära 6 projektis ettenähtud, kuid tegemata tööd ning lisaks veel 14 tööd, mis olid tehtud ebakvaliteetselt.

Põhimõtteliselt viitab Arikas aktis vigadele, mille eest ta oleks järelevalvajana pidanud omanikku hoiatama juba ehituse käigus. Nüüd teeb ta iseenda eraisikuna kehvasti tehtud tööle vallaametnikuna ettekirjutuse. Kas Arikas üldse vallaametnikuna põhitöö kõrvalt sellist tööd teha oleks tohtinud, on veel omaette küsimus. Ehituse peaspetsialisti ametijuhend ei luba töötada teise tööandja juures. Igal juhul tunnistab Arikas: “Ma ei oska öelda, kas see on keelatud, aga nii palju on, et oma vallas ei ole ta kõige sobivam teha.”

Uued lubadused

Arika protokolliga pannakse ehitajale kohustus kõik puudused likvideerida 30. septembriks 2008. aastal. Seda aga ei juhtunud. Hoone ehitaja ja müüja firmade esindaja Jaan Heinmets kutsuti seejärel kohtumisele maja omanike ning Peeter Arikaga Kaarma vallavalitsusse, kus Heinmets kirjutas alla lubadusele teha kõik tegemata tööd ära 31. oktoobriks.

Ka seda ei juhtunud, millest annab tunnistust 13. novembri teade Kaarma vallavalitsusest, kus taas öeldakse, et hulk töid on tegemata ning osa dokumente esitamata. “Käesolevaks ajaks pole Estec Invest OÜ ega Läänemees OÜ esitanud eelpool nimetatud puuduvaid dokumente s.h projekti autoriga kooskõlastatud muudetud projektlahendust, pole teostanud ebakvaliteetselt teostatud ja vastavalt müügilepingule tegemata jäänud ehitustöid,” ütleb dokument, millele on alla kirjutanud abivallavanem Kairi Niit.

800 000 eest tegemata töid

Ehitusseaduse järgi kehtib majale kaheaastane garantii, mille jooksul “ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul”. Praegused elanikud kardavad, et kui see aeg mööda saab, pole neil üldse lootust sellist maja saada, nagu nad ostsid.

“Meie soov on, et saaksime projektijärgselt lõpuni ehitatud [maja],” ütleb Katrin. “Kas ehitaja teeb ettenähtud tööd ära või maksab meile osa raha tegemata tööde eest tagasi,” soovib naaber Ralf.

Hiljuti küsisid elanikud hinnapakkumise ehitusfirmast EBC Ehitus, saamaks teada, kui palju maksaks kõigi tegemata ja kehvasti tehtud tööde tegemine. Vastus oli jahmatav – 800 000 krooni. See on tööde maht, mille ehitaja on tegemata jätnud, ehkki on kahe pere käest sisse kasseerinud ligi 5 miljonit krooni maja ehituseks.

Ehitaja kaebas elanikud kohtusse

Kõige lõpuks on ehitaja hoopis elanikud kohtusse kaevanud arvete maksmata jätmise eest, mille kohta elanikud ütlevad, et need on laest võetud arved või asjad, mis projekti järgi nagunii oleks pidanud tehtud olema. Näiteks elektriinstallatsioonitööde eest küsitakse 13 250 krooni, mis paneb elanikud hämmingus küsima, kas maja oli siis mõeldud ilma elektripaigalduseta. Kus on elektriprojekt? Ühe arve järgi soovib ehitaja 37 040 krooni lisatööde eest.

Elanike sõnul esitas ehitaja arve selle eest, et maja läks kallimaks, kuna nemad tellisid kallimaid materjale ja lisatöid. “Meil ei ole lepingut sõlmitud, et tellisime tema käest seda või seda, tema pidigi need asjad paigaldama,” on elanikud segaduses.

Tundub, et loo juures mängib olulist, võib-olla isegi kõige olulisemat rolli alguses mainitud ostu-müügi lepingule lisatud “spetsifikatsioon”. Selles on hulk kirjeldusi, milliseid materjale maja juures kasutatakse, ning need ei ole samad, mis projektis.

Elanikud ütlevad, et allkiri spetsifikatsioonile peteti neilt välja, öeldes, et see on kooskõlas projektiga. Projekti neile aga ei näidatud. Kui spetsifikatsiooni puhul oleks arusaadav olnud, et tegu on projektimuudatusega, ei oleks Ralf sellele alla kirjutanud. Projektimuudatuse puhul peaks see olema aga arhitektiga kooskõlastatud, mida siin tehtud ei ole.

Näiteks on spetsifikatsiooniga muudetud puitaknad plastikakendeks, liimpuittaladel vahelaed puittaladeks, plaaditud sissesõidutee killustikkattega teeks, kivikorsten metallkorstnaks jne.

Ja isegi kui hetkeks nõustuda, et projekti autoriga kooskõlastamata spetsifikatsioon on tähtsam kui projekt, oli lepingul ka teine lisa – majaümbruse projekt –, mis erineb praegusest reaalsest olukorrast nagu öö ja päev. Ehk lepingus on kaks lisa, mis näivad teineteisele vastanduvat.
“Meile väidetakse seda, et te nägite, mille te ostsite! Aga ma ei näinud ju! Ma ei näe ju põranda sisse, mitte kuhugi. Selle peab tagama omanikujärelevalve,” kurdab Ralf.

Kes vastutab ja kuidas?

Nüüd, poolteist aastat pärast maja ostmist on maja praeguste elanike kannatus katkemas. Jama maja ümber segab igapäevast elu ning raiskab aega ja raha. Lootust, et nende maja saab selliseks, nagu nad arvasid seda ostvat, ei ole palju jäänud. Elanikud oskavad vaid ahastades küsida: “Kes siis vastutab?”

Kes peab inimest sellise asja eest kaitsma? Mõni võib arvata, et ehitusjärelevalve, vallaametnikud, kes kasutuslube välja annavad. Praegu tuleb välja, et see on asjata lootus. Kaarma valla ehituse peaspetsialist Peeter Arikas ütleb tagantjärele, et tema ei saa midagi teha, kui ehitaja oma lubadusi ei täida.

Ühe variandina, kuidas oma kehvasti tehtud tööd heastada, pakub Arikas välja, et ta võtab siis majalt kasutusloa ära – sai luba antud, tekkis probleem, võtab loa ära – probleemi pole. Mis oleks selle “lahenduse” tulemus? Elanikud peaksid tänavale või metsa alla kolima, kuid pangalaenu ei maksaks nende eest mitte keegi, ei ehitaja, vald ega Arikas.

Raske öelda, kas Arikas teeb kasutusloa äravõtmisest rääkides nalja või mõtleb seda tõsiselt. Päev pärast Oma Saarega vestlemist ähvardab ta maja elanikke, et ajakirjanduse sekkumisega on nii palju pahandust tekkinud, et võtabki kasutusloa ära. Seaduse järgi tunnistab kasutusloa kehtetuks kohalik omavalitsus. Kas Kaarma vallas käib ehituslubade andmine-võtmine ühe ametniku suval?

Lõpuks näib, et reaalselt vastutavad ikkagi elanikud oma mitmemiljoniliste eluaegsete laenudega. Kui elanikud ostavad lõppviimistlusega maja, kas nad peavad oskama eeldada, et selle juures on ligi miljoni krooni eest tegemata töid? Tavamõistus ütleb, et ei pea.

Ehitajal võlgu üle miljon krooni

Läänemees OÜ-l oli 12. veebruari seisuga maksuvõlga 273 235 krooni ning intressivõlga 30 548 krooni. Estec Invest OÜ-l oli aga maksuvõlg 1 206 959 krooni ning intressivõlg 377 621 krooni. Mõlemal firmal on ka peatatud ehitustegevuse luba.
Oma Saar vetles Läänemees OÜ ja Estec Invest OÜ juhatuse liikme Jaan Heinmetsaga.

Kuidas kommenteerite väidet, et te ei ole ehitanud vastavalt projektile?
See projekt on eelprojekt ja selle raames võib muudatusi teha. Kui nad väidavad, et nad ei ole sellega kursis, siis nad valetavad.

Kas ostu-müügi leping tehti eelprojekti alusel?
Jah. Tööprojekti eramajale ei tehta, seda ei nõuta.

Et kui on eramaja, siis ei pea olema tööprojekti?
Ei pea.

Mis asi on see spetsifikatsioon, mis on selle ostu-müügi lepingu juures?
See on see, mida see maja peab sisaldama. See on ostu-müügi lepingu juures.

See on vastuolus projektiga. Näiteks korsten on ära vahetatud – mis pidi olema kivikorsten, on metallkorsten –, aknad, mis pidid olema puitaknad, on plastikaknad.
Puitaknaid seal ei ole kindlasti, ainult värv on teine.

Eelprojektis olid!
Ei olnud.

Näiteks sissesõidutee pidi olema betoonkividest, siin on betoonkivid asendatud killustikkattega.
Ongi. Kui te ostate maja või ostate autot, vahet ei ole – igasugustele lisadele hakkate juurde maksma ju. Sama ka majas. Maja võib osta ju karbi näol või siseviimistlusega või ilma siseviimistluseta, võib aiaga, haljastusega ja muud. Selleks ongi see spetsifikatsioon sinna juurde pandud, et mida see peaks sisaldama.

Nii et neid asju projektis ei olnud algul üldse olemaski?
Projektis nad peavad olema, ilma selleta ei kinnitata. Iseasi, kas ma teen ja kas ma müün sellega koos, see on kokkuleppe küsimus.

Valla ettekirjutused ja Ösel Consultingu aktid ütlevad, et ehitis ei vasta projektile.
Mul on kõikidele nendele vastused.

Elanikud ei ole näidanud, et vastused on olemas.
Ega ma ei ole ka nendele näidanud. Ma ei pea seda tegema, sest asi on praegu kohtus.

Miks te siis neile näidata ei taha, äkki neil oleks siis rahulikum olla?
Miks ma pean? Kui nad tahavad midagi, siis hagegu. Miks mina pean nendega hea olema, kui nad on niisugused kogu aeg? Garantiid ma olen käinud tegemas. Ühelegi aktile nad alla ei kirjuta, kui on tööd tehtud, midagi parandatud.

Miks nad ei kirjuta, mis nad ütlevad?
Mitte midagi ei ütle. Ei kirjuta ja kogu lugu.

Sest tööd ei vasta projektile.
Kuidas? Kui nad näevad, et välisuksel on paigaldusel kolm millimeetrit paigast ära, ja kui see tehakse korda ja siis seda ei nähta, no mida siis mõelda üldse!

Elanikud tellisid hinnapakkumise, et kui kõik teie tegemata tööd ära teha, maksaks see 800 000 krooni. Et selles ulatuses on teie poolt töid tegemata jäänud.
No aga hagegu siis, andku kohtusse.

Te näete, et sellest olukorrast on väljapääs vaid kohtu kaudu?
Teistmoodi ei saa ju. Mina ei tea, ma pole näinud seda hinnapakkumist. Kui teed, aiad kõik sisse panna, siis võib-olla küll. Kui spetsifikatsioonis neid asju ei ole, siis järelikult ei pidanud neid olema.

See spetsifikatsioon oli natuke vastuolus selle ostu-müügi lepingu juurde lisatud majaümbruse projektiga. Seal oli ette nähtud aed ja teed.
Maja võib osta haljastusega või ilma. Projektis on see nõutud, aga mina ei pea seda müüma koos aiaga. Aia võib ju teha suvalise, maitseid on nii palju. Hind võib aial olla alates 100 000-st kuni miljonini.

Kust see arusaamatus siis teie arvates on tulnud?
Sellepärast, et ma andsin kohtusse. Ainult sellepärast, et mitte maksta. Ainus põhjus on see, rohkem ei ole.

Mis selle kohtuasja taust on?
Kui mina seal spetsifikatsioonis kirjutan, et on ette nähtud selle hinna sisse laminaatparkett, ja tema tellis ja mina maksin muidugi kinni laevateki parketi – kui te teate, see on üks kallimaid – siis sealt
tuleb see vahe sisse. Ja igasugused juurdetellimused, mida nad tegid, sealt tuleb vahe sisse.

Et nad tegid ise mingeid tellimusi?
Jah, loomulikult. Näiteks saunalava materjali tahtsid termohaaba, ilma oksata. Minul oli pakutud haab oksaga.

Nad ei olnud sellega rahul?
Ei tea, kas rahul või mitte, aga nad tahtsid termohaaba, aga see on kolm korda kallim.

Ja siis panite sinna selle termohaava ja nad ei taha selle eest maksta?
Just. Ja seal on palju asju. Elektrivalgustus ja vesi ja ümberehitus on. Mul on seal välja toodud.

Selle paberi järgi jääb justkui mulje, et majal ei olekski nagu elektrit ette nähtud.

Vaadake, siin on täpselt samamoodi, kas paned tuppa neli pistikut ja ühe valgusti või paned seina valgusteid täis ja seina ääre pistikuid täis – on ju vahe. Me panime lisapistikuid, arvutinurk tuli trepi kohale, mida ei olnud ette nähtud. Sauna igasugused valgused, ma ei mäleta ka kõike peast.

Siin on räägitud trepist ja trepiastmetest, trepil pidi olema käsipuu, mida pole üldse olemas.
Trepiga on see asi, et nad tellisid selle ise, meie mehed panid üles, kruvisid astmeid külge. Käsipuudest mina ei tea mitte midagi. Loomulikult, kui nad trepi tellivad ise, mina ei hakka eraldi käsipuid tellima ju. Nende enda tellitud trepi ma maksin kinni, see ületas juba seda maksumust, mis mul oli spetsifikatsioonis ette nähtud.

Kui lühidalt kokku võtta, siis on küsimus selles, et asju, mis olid eelprojektis ette nähtud, nemad tahtsid lihtsalt kallimate materjalidega teha?
Jah, just.

See on nüüd see, millest räägib spetsifikatsioon?
Jah, just.

Ja ma saan siis niimoodi aru, et Kaarma vallavalitsus ja Ösel Consulting on ka asju valesti mõistnud?
Vallaga me oleme käinud koos, Arikasega, need ettekirjutused, mis on seal kirjutatud – no loomulikult tuleb vigu, ega veatu pole ükski ehitis. Aga need on ära parandatud ja parandatakse veel, kui garantiiaeg lõpeb.

Te olite varem leppinud kokku oktoobris-novembris asjad ära teha.
Need on tehtud. Aga ma ütlen veel kord, inimesed ei kirjuta aktile alla, kui ma olen ära teinud, kui mehed on seal käinud.

See on huvitav, mulle pole selle kohta midagi mainitud.
Miks nad peaksidki mainima? Nad ütlevad ikka, et ei ole tehtud, sest nendele on see kasulikum.

Nad ei olnud teega üldse rahul.
Andku kohtu. Mida ma sinna teha saan? Nad on ju ostu-müügi lepingule alla kirjutanud. Nad on sellega rahul olnud. Aga see rahulolematus tekkis siis, kui mina hakkasin küsima seda maksmata raha. Ma andsin hagi kohtusse.

Nii et kõik need süüdistused, mis nad mulle edastasid, on teie meelest alusetud?
Loomulikult.

Kas on võimalus, et teete hinnaalandust neile?

Ma arvan, et ei ole võimalust. Kui nad on ise juba poolteist aastat ehitanud ja käituvad niimoodi, miks ma pean hea olema?

Nemad on teinud nõudmisi?
Jah. Kui nad tegelevad vaidlustega, siis miks mina pean neile vastu tulema? Ma ei näe mingit põhjust.

Kuidas te ei saa omavahel ära klaaritud?

Ei saagi niimoodi. Töömehed juba rääkisid. Katrin on seal käinud juba poolest ehitusest peale. Ta on kõigega kursis. Kuidas ta nüüd tagantjärele saab öelda, et ta ei tea midagi või ei tea, millele alla kirjutas. See on tobedus.

Ta ütleb, et projekti nad ei näinud.
Kuidas ta sai osta siis, kuidas sai muudatusi teha, kui projekti ei näinud?

Põhisüüdistus on see, et ei ole ehitatud vastavalt projektile ja nemad tahtsid saada valmisviimistlusega maja.

Jah, nad said selle. Kui mina näiteks muutsin ära seal vahelae talad – projektis oli ette nähtud liimpuit – ja kusjuures nad ei jää näha kuskilt. Miks ma pean selle liimpuittala sinna panema? Mul on inseneri tehtud arvutus, mis näitab, et tavaline 10×20 tala vajub puitliimtalast 3 mm rohkem läbi. Miks ma peaksin selle liimpuidu ära peitma sinna lae vahele kuskile, kui teine tala peab sama hästi vastu. Ja ta nägi neid.

Selle projekti kohta peaks olema arhitekti kooskõlastus, kui tehakse projektis selliseid muudatusi.
Ei pea olema. Ainult peab olema, kui ruumid ei paikne nii, nagu projektis ette nähtud. Siis peab tegema muudatuse. Aga selliseid muudatusi ei pea tegema. Seal peab olema, kui on vajalik, arvutus selle kohta, see on mul olemas, aga tegelikult seda ei pea tegema.

Eelprojektis oli öeldud, et seal peaks olema betoonist vahelagi.
Võib betoonist ka teha, aga milleks, see on jälle kallim, see ei ole see hind.

Eelprojektis oli niimoodi kirjas.
Ta võib olla, aga ma ei mäleta, kas seal oli… ei ole, liimpuittalad olid. Betooni ei olnud seal.

Toas põrand õõtsus ja oli ära vajunud, ei tundunud väga hästi tehtud olevat.
Ma ei oska öelda. Kui niiskus ja temperatuur muutuvad, on täiesti loomulik, et tõmbavad praod sisse sügisel-kevadel tavaliselt.

Nad ütlevad, et maja vajub.

Ei vaju seal midagi. Kuskohas?

Seal ei olevat korralikku vundamenti, vesi ujub maja alla, õues nägime sissevajunud sillutisekive, põrandal on paarisentimeetrised vajunud kumerused.
Ta võib kuskilt vajuda, aga see tehakse korda. Garantii on lõpus. Kui räägite, et vundamenti pole, kaevake auk kõrvale ja vaadake, mis seal on. Selle kohta on kaetud tööde aktid olemas.

Need tööd, mis on ära vajunud, või praod, need teete garantiikorras?
Jah, ikka.

Millal see võiks juhtuda?

Siis, kui on kaks aastat täis saanud.

Garantiiaeg ongi kaks aastat.
Jah.

Et enne garantii lõppu teete ära?
Ei, kui on kaks aastat läbi, pärast seda.

Seda on küll hea teada.
See on ju seaduses ette nähtud.



Vallaametnik tunnistab eksimust

Kaarma vallavalitsuse ehituse peaspetsialist Peeter Arikas tegi Muratsis kõnealuse maja ehituse järelevalvet.

Kust saadik hakkasid asjad seal valesti minema?
Nii palju võib öelda, et ehitaja hakkas eirama täppisprojekti, olemasolevat projekti, kui palju ta täpne oli.

Et isegi projekt ei olnud korralik?
Seda võib tagantjärele analüüsida, aga põhimõtteliselt on projektis vasturääkivused sees.

Kas siis kui te järelevalvet tegite, siis te ei saanud sellest aru?
Sain küll. Oli juttu sellest, et on vastuolud sees, et tuleb projektimuudatus tellida. Aga ehitaja ei ole reageerinud.

Millised on valla võimalused midagi ette võtta, kui ehitaja ütleb, et ta teeb, aga ei tee?
Meie võimalus on kirjutada majandusministeeriumi ja peatada ehitajal ehitustegevuse litsents. Aga see on juba peatatud. Me tahtsime seda möödunud aastal teha, aga see oli juba peatatud. Õigemini ta pole pikendanud oma ehitustegevuse litsentsi.

Ehitusjärelevalvet tegite te eraettevõtjana muude tegevuste kõrvalt?
Jah.

Kas vallaametnikud tohivad sellist asja teha?
Tähendab, otseselt ma ei oska öelda, kas ta on keelatud, aga nii palju on, et oma vallas ei ole ta kõige sobivam teha. Mul on õigus teha pakkumine füüsilisest isikust ettevõtjana.

Teil on vallaametniku ja eraettevõtja konflikt siin?

Ma saan aru jah. Ma ütlengi, et omanik võib tellida endale omanikujärelevalvaja, siis tema võib lävida kõigi pakkujatega, kes tahavad pakkuda, kellele ta on küsimuse esitanud jne. Ja mina võin olla üks neist.

Kas te üldse peaksite sellisel pakkumisel osalema?
Jah, see on teine teema. Ma olen nüüd loobunud nendest kõigist sada protsenti! See oli minu jaoks viimane. On pakkumisi olnud, aga ma olen ära öelnud.

Kuidas sai sellisele ehitisele üldse kasutusloa anda?
Meie andsime kasutusloa olemasoleva hoone ja kasutusloa taotluses esitatud andmete põhjal. Tähendab, me ei avanud selleks ühtegi konstruktsiooni, ei teinud kontrollmõõtmisi, kas seinad on viltu või kaldu või seinad vajuvad, sest neid ei tehta.

Kas te ei oleks pidanud valla ehitusjärelevalve spetsialistina suutma siis ka näha neid möödalaskmisi, mis seal olid?
Jah, valla üldehitusjärelvalve korras oleks võinud ju seda projekti analüüsida, tagantjärele öeldes. Aga rohkem me vaatame seda, kas maja ehitajal on olemas ehituslikud õiguslikud alused. Kas maja on ehitatud õigesse kohta ja selliseid üldiseid asju.

Tegelikult te ei vaatagi, kas ehitis vastab projektile?
Praegu küll ei ole siiamaani ausalt öelda teinud seda. Me vaatame selles mõttes, kas ta vastab projektile, et kas ta välimus on selline. Kas ta ehitab ühekordse maja või kahekordse või teeb lamekatuse või viilkatuse või midagi taolist.

Kui projektis on ette nähtud, et seal peaks olema aed, teed, millest on silmaga näha, et need ei ole sellised nagu projektis, seda te ka ei vaata?
Me ei ole jälginud jah sada protsenti. Elamu tunnuseks loetakse, kui elamul on üks elutuba, köök ja sansõlmed. Nüüd me teeme ja oleme teinud ja jätame seisma maja vastuvõtudokumendid nii kaua, kuni kõik on tehtud. Sellest on nüüd juba peaaegu aasta, kui me täidame täie rangusega.

Kas ehitusjärelevalve tegevuse käigus koostatud kaetud tööde akt, ehituspäevik, mis on teie kontrollitud, on tehtud tagantjärele?

Ei tehtud tagantjärele. Need tehti paralleelselt. Aga seal on nüüd minu viga, et kui sain päeviku, vaatasin üldjoones, et jah, ta vastas sellele lahendusele. Aga kas ta on nüüd tehtud pilt ühest korterist või tehtud mõlemast korterist, vaat seda ma tõesti ei kontrollinud, seda tunnistan küll.

Te tunnistate, et seda ei ole korrektselt tehtud?
Jah.

Kas siin on valla süüd ka näha, et midagi on valla poolt valesti tehtud?

Ei vaidle vastu.

Milles valla vastutus väljendub? Praegu vald ütleb, et me tegime küll valesti, aga proovige nüüd ise hakkama saada.

Ei, niimoodi ei ole. Vald peaks, kui annab kasutusloa, täpselt võrdlema projekti või siis panema vaegtööde akti juurde, et need tööd on projektimahust tegemata, aga elamisvõimalus on olemas.

Kas te olete pannud ehitajale kohustuse need asjad ära teha?
Tema on nõustunud nende kohustustega, meil on koosoleku protokoll.

Ta on nõustunud, aga ei ole teinud?
Ühe asja on teinud. Sadevee drenaaži tegi korda.

Kui ta nõustus, kas siis oli mingi tähtaeg ka määratud?
31. oktoobriks 2008. Heinmetsa allkiri on all.

Neid aga ilmselgelt tehtud ei ole. Mis siis nüüd saab?

Me saame teha ainult kirja ja ikkagi tuletada meelde tema lepingulist kohustust, sest praegu on garantiiaeg – see on kaks aastat pärast ehitise valmimist ja lõpeb ära selle aasta suvel vist. Üks vallapoolne asi, mida saab teha, on garantiiaegne ülevaatus enne lõppu. Vald kutsub kokku garantiiaegse komisjoni.

Mis on selle komisjoni võimuses?
Fikseerida need tööd, mis on ikkagi tegemata. Muidugi see ei ole ainult platsi ülevaatus, vaid dokumentide ülevaatus, mis on omavahelised protokollid ja lubadused tema poolt antud. Ja kui ei toimu tegevust, siis on meil… ma ei tea… meie ei saa kahjunõuet Läänemehe vastu esitada, vallal on õigus taotleda litsentsi tühistamist, aga seda tal enam pole.

Kas kasutusloa saab ära võtta?

Saab.

Mis see tähendaks? Kas inimesed peaksid välja kolima?
Teoreetiliselt küll.

Aga majalaenu peaksid ikkagi edasi maksma?

Seda me oleme arutanud ka omanikega, seda pakkusime ka sügisel välja, et meil on õigus, on ka ammendav põhjus, et ehitaja, endine omanik on esitanud vallale valed andmed maja täpse projektijärgsuse kohta. Ja selle põhjal saame [kasutusloa] tagasi võtta, aga see ei aita antud juhul praeguseid omanikke.

Praegu te ei tee midagi, aga suveks kutsute kokku valla komisjoni?

Kui omanikud on nõus. Mina pakun, et tavaliselt olen soovitanud vastu kevadet, vastu suve selle asja ära teha, sest eeldada võib, et seal tuleb remonti teha, ja et inimesel oleks võimalik välja kolida. Suvine aeg on kergem olla.

Kes seda remonti peaks siis tegema?
Ikka endine omanik, tema kas tellib teise ehitusfirma või…

Te olete ka ikkagi valesti käitunud selles loos?

Olen, ei vaidle vastu, ma olen neile alati öelnud, et seal on minu viga.

Kas vallaametnikul mingit vastutust sellega seoses ei ole?

Ma ei…

Et kuna kahju on tekkinud justkui valla süül osaliselt, et vald peaks äkki selle hüvitama?
Valla süü tuleks nüüd üles otsida ja tõestada.

Et andsite kasutusloa ehitisele, mis ei vasta nõuetele?

Me võime kasutusloa tagasi kutsuda. Kõik. Lõppenud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 363 korda, sh täna 1)