Äris ja hariduses on kõik lubatud (24)

Äris ja hariduses on kõik lubatud

 

Suure majandussurutise ajal ei jõua kogu hädakisa enam ära kuulatagi. Iga päev keegi kaotab ja keegi võidab. Kõik tahavad ellu jääda ja kes ei ole piisavalt nahhaalne, sureb.

Tänapäeval on kõik äri. Poliitik hoiab ametit, arst ootab patsiente, ajakirjanik müüb lehte, koolipapa kogub lapsi. Teisiti talitades ärimees sureks. Ka mina kirjutan ja saan selle eest raha, et pelmeenid ja hapukoor ikka laual oleksid. Kõik müüvad ja vahetavad oma kaupa, koolis on selleks kaubaks lapsed, ainsa vahega, et kool on kauba kokkuostja.

Eks ole ammu selgeks saanud, et ellu jäävad ikka kõige suuremad ja võimsamad. Ei käi me enam ammu keldripoodides toitu ostmas, sest Rimi ja Selveri piim maitseb hoopis paremini. Ei tule see piimgi enam ammu pisitaludest, kus kolm lehma rohelisel aasal rõõmsalt ammub ja õhtul ruudulise põllega perenaise ees kuulekalt lüpsile marsib, ikka suurfarmidest, mil tobe nimi ja robotlehmad. Elame maailmas, kus väikestele asjadele pole enam ruumi.

Külakoolid on ammu suletud, need jooksid tühjaks nagu madalate katustega pisikesed laudad. Pole lapsi, pole kooli; pole kooli, pole probleemi. Lihtne ja üldtuntud valem nii poliitikas, äris kui ka hariduses. Tänaseks päevaks on need mõisted üsna kokku sulanud.

Järgmisel aastal tähistab Kuressaare põhikool oma viiekümnendat sünnipäeva. Kooli juhtkond on aga seatud küsimuse ette, mida kutsetele kirjutada. Kas pidu- või peielaud?

Auväärsele koolile pani linnavalitsus 3. veebruaril diagnoosiks peatse surma. 26. veebruaril kirjutab volikogu suure tõenäosusega otsusele alla ja põhikooli elus hoidnud seadmed lülitatakse välja. Uut verd ega hapnikku talle esimeste klasside näol ei anta. Vanakesele lubatakse veel kaks aastat ja siis on kõik. Mida teeksite teie, kui teile lubatakse veel kaks aastat?

Pole lapsi, pole kooli

Kuressaare põhikool on kool nagu iga teinegi. Ei saaks öelda, et “tore väike kool”, kuna lapsi on seal ikka jätkunud. Nüüd aga tuuakse just laste puudus sulgemise põhjuseks. Kuidas see nii juhtus? Lihtsalt – väär negatiivne kampaania meedias.

Laste kahanev arv on Kuressaares mureks olnud juba pikka aega ja ühe kooli võimalikust sulgemisest on räägitud julgelt üle viie aasta. Mingil hetkel hakkasid meediasse ilmuma koolireformi kajastavate lugude juurde fotod KPK kaunist koolimajast. Alguses pildid, siis juba konkreetsem jutt.

Linnavalitsus on “kaalunud” otsust, mis nüüd teoks sai, juba pikki pikki aastaid, aga nii ebapopulaarset otsust ei saa ju ometi paugupealt teha. Seetõttu suretati kool lihtsalt välja, talt võeti lapsed.

Milleks surmata koer ühe hoobiga, kui võib tema saba ka tükkhaaval raiuada ja oodata, kuni ta verest tühjaks jookseb. KPK jooksis aja jooksul lastest tühjaks ja on jõudnud nüüd oma lõpuni. Uut verd talle enam juurd ei anta. Doonorid on kadedad, endalgi verd vaja, mis sest, et see kuhugi ära ei mahu ning pooridest juba välja purskab.

Kas teie ostaksite täna pileti Titanicule või Estoniale? Milline lapsevanem paneb oma võsukese kooli, mida hakatakse sulgema? Ja sulgema on seda hakatud juba pea viis aastat. Keegi ei lähe uppuvale laevale.

Hiilgav mainekujunduskampaania

Seevastu troonivad Kuressaare haridusmaastikul oma laitmatu mainega ja naudivad ülemvõimu Kuressaare gümnaasium ja Saaremaa ühisgümnaasium. Nende hiilgavat mainet ei suuda rikkuda ükski skandaal ega äpardus. Õpetajad võivad šantažeerida kontrolltöödega, õpilased oma kaaslasi toidukilesse mässida, tunde võib anda koridorides, kui klassidest väheks jääb, lapsed ei peagi vahetunniga söönud jõudma – milleks? Ei ole midagi, mis kõigutaks kahe hiiglase mainet. Ja kuidas saakski, kui vana hea kombe kohaselt enamik võsukesi, kes masstoodangu standarditele ei vastanud, ära saadeti. Ikka Kuressaare põhikooli, keegi teine nendega enam ei tegelenud. Ja suurtes kasvavad vaid paid poisid, tek-lid peas.

Vahepeal tegutses KPK-s lausa eriklass õpiraskustega lastele. Kõik selle klassi õpilased lõpetasid korralike tulemustega ja nii mõnigi astus isegi gümnaasiumisse. Jah, nendesse samadesse gümnaasiumidesse. Paraku võis aga just selle klassi loomine olla üks kooli maine allakäigu esimesi põhjuseid. “Pättide” klass ja eesootav sulgemine. Ei kõla just parima müügilausena Vabaduse Ilu ja Tõe kõrval?

Poliitilised mängud

Jah – ametlikult saab põhikool nüüd osaks Vabadusest Ilust ja Tõest Kuressaare gümnaasiumis. “Liitmine” on palju ilusam sõna kui “sulgemine”, kui on vaja ka eelolevatel valimistel edukas olla. Mõneti hämmastav on aga see, et otsus enne valimisi siiski tehti. Ju oli siis vaja see ruttu ära teha, võib-olla järgmise võimu ajal ei avane enam võimalust. Ja kas saakski olla paremat võimalust koolijuhil oma valdusi laiendada, täiendada kaubavaru ja kindlustada tulevikku, kui ajal, mil ta saab ise volikogu esimehena neid otsuseid ellu viia.

Selle otsuse jõustumine kandub umbes samasse aega, millele on planeeritud suur muutus Eesti haridussüsteemis: kooliastmete lahutamine. Ehk oli see tark tegu, sest selleks ajaks on suurem tükk lastepirukast KG käes ja ülejäänute jagamiseks on võimalusi ühe kooli võrra vähem. See omakorda soodustab veelgi masstoodangu jätkumist KG tsehhis.

Riiklik hariduspoliitika soosib tugevat põhikooli, meil aga lükatakse kogu lastearmee kokku. Kas KPK õpitulemused on olnud halvemad kui teistel koolidel?

Pea alati on oldud olümpiaadidel esireas ja tänagi lakuvad gümnaasiumid seda koort, mis põhikool neile kasvatanud on. Või vaadakem rahva arvamust – põhikooli toetatakse, ka lapsed toetavad oma kooli, saab see siis nii halb ja ebavajalik kool olla? Noh, konkurentide jaoks küll.

Läbipaistmatus otsustes ja juhtimises

On arusaadav, et laste arv linnas kahaneb ja midagi peab ette võtma. Aga kas seda otsust ei oleks võinud kuidagi läbipaistvamalt teha? On paratamatu, et antud hetkel jääb mulje, nagu üks mees otsustaks ja teised kiidavad vaid heaks. Kui abilinnapea hariduse alal on sunnitud õpetajatele tunnistama, et ta ise ka ei tea, mida ta neile räägib või lubab, on selge, et nuppe liigutab keegi teine. Argo Kirss ise meenutas, et müstilised kolm alternatiivi, mida Kuressaare haridussüsteemiga ette võtta, pärinevad Toomas Takkise koolitahvlilt. Kes seda linna siis lõpuks juhib?

Heakene küll. Vandenõuteooriaid on ikka hea keerutada ja süüdlasi leidub alati, eriti kui tegu on surmaga, eriti kui kahtlustatakse mõrva. Loomulikult on need süüdistused tihti alusetud. Iga mees teeb oma tööd ja võitleb oma võitlust, et ikka ellu jääda. Mõned teevad seda lihtsalt paremini kui teised.
Kuressaare põhikool on teinud seda ilmselt halvemini kui teised. Talle ei ole seda lihtsaks tehtud ja ilmselt ei ole tal jõudu jätkunud.

Mäletan lapsepõlvest multifilmi “Kingitus kõige nõrgemale”. Päriselus selliseid kingitusi ei tehta. Isegi ühte ainumast last ei tooda ilusasti pakituna ukse ette ega loovutata niisama.

See laps peab sinna kooli tulema vabast tahtest, ema käekõrval, ema aga, ema ilmselt enam ei tahtnud. Siin ongi meie süüdlane. Arreteerige ta kahtlustatuna mõrvas, kui soovite. Lapsevanem, kes põlgas väikese kooli, sest suurte templite kutse oli ahvatlevam. See, mis lapsevanema selle otsuseni viis, ei olegi enam oluline. Ei, kallid emad ja isad, ärge tõuske püsti, ärge kergitage imestunult kulmu, ärge hakake vabandama, vaidlema, õigustama. Teil on õigus vaikida…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)