Turistina kosmosesse sooviv mees rajab Saaremaale isiklikku observatooriumi (1)

Turistina kosmosesse sooviv mees rajab Saaremaale isiklikku observatooriumi

TAHAB KOSMOSESSE: Raivo Hein on ennast kirja pannud kosmosereisile ning ütleb, et Saaremaa taevas on vaatluseks palju selgem kui Tallinna oma.

Raivo Heinal (42), kellel on maakodu Selgase külas, kerkib maja kõrvale põllu peale Eesti kaasaegseim observatoorium. Mees kinnitab, et Saaremaa taevas on vaatlemiseks ja pildistamiseks hoopis etem kui Tallinnas.

Vähe sellest, et mees ehitab endale juba teist isiklikku observatooriumi ning võib tundide kaupa taevalaotust silmitseda, on ta ennast ka kirja pannud kosmosereisile ning tema tegemistest valmib dokumentaalfilm.

Tehnika viimane sõna

“Olin kindel, et ma siia observatooriumi ehitan,” räägib igapäevaselt internetiäris töötav Raivo Hein, kes eelmisel kevadel endale Mustjala valda Selgase külla maakodu soetas.

Üks suur eelis, mis on Selgase taeval Heina argipäevakodu, Tallinna lähistel asuva Laagri taeva ees, on selgus. Mees räägib, et võid küll olla suurest linnast kilomeetrite kaugusel, aga ikkagi hakkavad linnakuma ja lähedal sõeluvate autode tuled tähistaeva uurimist segama. “Siin on ka meri lähedal, kagu- ja põhjatuuled puhuvad taeva puhtaks,” ütleb Hein.

Selle selgusega pidi üldse nii olema, et kui taevas miskit põnevat toimub, siis on taevas üldjuhul pilves. See on nagu Murphy seadus. Peale selle on Selgase küla põllu peal ka ruumi. “Horisont on vaba,” märgib Hein, lisades, et palju huvitavat toimub just madalamatel kõrgustel.

Nüüdseks on põllule rajatavast observatooriumist suurem osa valmis. Vaja on teha vaid viimistlus ja asetada oma kohale 4-meetrise läbimõõduga Ameerikast tellitav kuppel, mis kaitseb tehnikat ja vaatlejat välismõjude eest ning hoiab ära liigse mujalt tuleva valguse. “Et tuul pähe ei puhuks,” toob mees näite. Esimesed vaatlused ja pildid loodab ta teha augustis.

Observatooriumisse muretseb mees 32 cm läbimõõduga teleskoobi. Heina sõnul peetakse headeks selliseid teleskoope, mille objektiivi läbimõõt on rohkem kui 25 cm. Samas tunnistab mees, et tänapäeva tehnika arengu juures on astronoomias teaduse ja harrastuse piir hägunenud.

Tema kinnitusel saab ka juba 4000–5000 krooni maksva teleskoobiga edukalt teadust teha. Selgase külla tulev teleskoop maksab aga tunduvalt rohkem.

Kogu observatoorium hakkab Heina sõnul tööle kaugjuhtimise teel läbi interneti, mis ei tähenda seda, et manuaalselt ei saaks seda kasutada. Peamiselt tähistaeva pildistamisele spetsialiseerunud mehe sõnul saab tulevikus taevast vaadelda ja pildistada väga edukalt ka näiteks Tallinnast, kus ta arvutiekraanilt näeb sedasama, mida ta näeks teleskoobist sisse vaadates.

Samas on tehnika abil võimalik ka arvutitele öelda, kust, millal ja kui kaua ta pildistada tahab ning seega ei ole vaja üldse inimese sekkumist. “Ütlen programmile, millal ja mida tahan pildistada, ise sõidan näiteks ära, kui tagasi tulen, on kuppel kinni, pildid alla laetud ja saan töötlema asuda,” toob mees näite.

Paigaldatavad pilveandurid tabavad ära isegi selle, kui taevas hakkab pilve minema ning programm lõpetab selleks hetkeks pildistamise ja jätkab siis, kui taevas jälle selge on. Küsimuse peale, kas kaugjuhtimise teel pildistamine eheda taeva nägemise võlu ära ei võta, vastab Raivo Hein naerdes, et pikemat aega miinuskraadides teleskoobi juures olla ei ole ka eriti võluv.

Ihkab kosmosereisile

Huvi tähistaeva vastu on Raivo Heina tema sõnul vallanud terve elu. Aktiivsemalt alustas ta hobiga umbes viis aastat tagasi. Kui alguses tegeles mees lihtsalt tähistaeva vaatlemisega, siis nüüdseks on ta spetsialiseerunud pildistamisele, mis on väga aeganõudev tegevus.
Ühe pildi tegemiseks ja töötlemiseks läheb tunde. Hein ise tunnistab, et see tegevus tekitab temas tõelise naudingu. Mehe enda lemmikuteks on näiteks Kuu ja Saturn.

Nagu vaatlemisest veel vähe oleks, tahab ta ka ise kosmoses ära käia. Selle tarbeks on mees endale koha broneerinud suurärimees Richard Bransoni kosmoseturismi projektile.
Kas ja millal lennuks läheb, seda mees veel ei tea, kuid soov ja valmidus vaatlusobjekti lähemalt näha on olemas. “Nii 10 minutit läks otsustamiseks aega,” ütleb Hein.

Film enda leidmisest

Reedel, mil Oma Saar käis Selgase külas Raivo Heinaga kohtumas, olid seal esimesel võttepäeval ka temast dokumentaalfilmi väntava Allfilmi võttegrupp eesotsas režissöör Heini Drui ja operaator Rein Kotoviga.

Drui tunnistab Heinast filmi tegemise idee omaks, kuid märgib, et teda suunati selle juurde. “Inimese enda leidmine, kuidas ta tahab teada, mis teda ümbritseb,” räägib Drui tulevasest filmist, mis peaks valmima siis, kui Raivo Hein on kosmoses ära käinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 62 korda, sh täna 1)