Nasva jõe harus hukkusid tuhanded särjed ja ahvenad (3)

Nasva jõe harus hukkusid tuhanded särjed ja ahvenad

MASSIHAUD: Tuhanded särjed ja noored ahvenad jäid jää alla lõksu ja hukkusid.

Eelmisel nädalal jäid Nasva jõe Samsoni harus madalasse vette lõksu tuhanded kalad ja surid. Külavanema arvates põhjustas kalade hukkumise sinna eelmisel aastal rajatud teetamm. Keskkonnainspektorid seda väidet ei kinnita.

“Kui seda ebaseaduslikku tammi jões ei likvideerita, jätkub iga-aastane kalade suremine,” on Nasva külavanem Arvi Tasa kindel. Eluaeg kala püüdnud mehena hindas ta surnud kalade koguseks neli kuni viis tonni.
Arvi Tasa märkas 16. veebruaril, et kajakad riidlesid ja lendasid Samsoni jõkke ehitatud teetammi kohal.

“Läksin jõe äärde jalutama ja asja uurides nägin, et jõgi lausa kubises elujõulistest marjas kaladest, kes olid inimtegevuse toimel sattunud väljapääsmatusse olukorda,” rääkis Tasa, kelle sõnul jäid kudemisele trüginud kalad madalasse vette lõksu ja kuna 19. veebruari öösel olid miinuskraadid, kattus süvend jääga ning madalasse vette lõksu jäänud kalad lämbusid hapnikupuuduse tõttu.

Surnud kalad külmusid

“Surnud kalad külmusid jäässe ja langesid põhja üksteise peale nagu massihauas,” märkis Tasa, lisades, et ka lahepoolsed rood oli kala täis.
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo vaneminspektor Aare Aaviku sõnul seal surnud kalu tonnide viisi siiski ei olnud. Inspektorite arvates võib surnud kalu olla paarsada kilo.

Samuti ei saa nende sõnul kindlalt väita, et kalade hukkumise põhjustas jõkke rajatud tamm, sest hukkunud kalu oli mõlemal pool tammi. Aaviku sõnul hukkuvad madala veetaseme tõttu kalad ka mujal Saaremaal.
Kaarma valla ehituse peaspetsialist Peeter Arikase arvates ei ole samuti kalade lõksu jäämises süüdi ainult teetamm.

“Jaanuaris, kui vesi tõusis ja luhad üle ujutas, läksid sinna süüa hankima noored särjed ja ahvenad,” rääkis Arikas, kelle sõnul vajus vesi tagasi kahe päevaga ja kalad jäid ka luhal kuivale.

Külavanem süüdistab teetammi

Külavanem ütles Oma Saarele, et teetamm rajati jõkke ilma igusuguse loata ja veeseaduseid rikkudes.
“Muda või kõrkjate peale pandi kõrvuti 3,6 m pikkused ja 32 cm läbimõõduga torud,” rääkis ta, lisades, et tammile kaevati täiteks lahe poolt küljest muda ja kõrkjajuurikaid ning selle peale veeti killustikku. Veetaseme langedes tekkis olukord, kus tammi alla pandud torud ei täitnud oma ülesannet ja jões jäid torude otsad veest välja.

Kuid Kaarma valla ehitusspetsialist Peeter Arikas ütles, et tol ajal sai kinnistu omanik juurdepääsu rajamiseks vallast loa.
Arendaja Olev Mihkelson kinnitas samuti, et tal on luba olemas ning vallaga kokkuleppel paigaldatakse esimesel võimalusel sinna ka suurem, meetrilaiune truup, mis juba paigaldamist ootab.

Külavanem muretseb, mis saab kevadel, kui jää sulab ja roiskuv kala haisema hakkab. “Hais matab kogu Nasva küla,” muretseb mees.
Spetsialistide hinnangul saab loodus sellega ise hakkama.

Suur hulk kalu hukkus ka seitse aastat tagasi Kuressaares

2002. aasta detsembris jäid Kuressaares Abajale ehitatud truubi juures madalas vees sipelnud tuhanded särjed ja ahvenad lõksu ning surid. “Pilt on kole. Ilmselt on nende surmas ka inimese käsi mängus,” arvas toona saare kalur Kaljo Vinn.

Kuigi kassid ja koerad võisid meetrilaiusest ja poole meetri sügavusest ojast kalu välja tõmmata nii palju kui hing igatses, ei tohtinud inimesed neid puutudagi, sest oleksid seadusega vastuollu läinud.

“Kui kalur paneb võrgu jõkke, siis teda trahvitakse, kuid kes korvab loodusele sellise kahju,” on Nasva külavanem Arvi Tasa nõutu.
Külavanem Arvi Tasa sõnul oli ta küsinud, kas võib osa kalu välja püüda, kuid sai keskonnainspektoritelt vastuseks, et serbakuga kala püüdmine on ebaseaduslik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 61 korda, sh täna 1)