Merekultuuri seltsis arutati maakonna merelise maine tõstmist (4)

Merekultuuri seltsis arutati maakonna merelise maine tõstmist

“MERERIIGINA” OLI SAAREMAA EHK VAREM ROHKEM TUNTUD: TTÜ Kuressaare kolledži lektor Anni Hartikainen arutleb, kuidas maakonna mereline maine taas tõusulainele satuks.

Mis on väikelaevaehituse klaster? Kes sinna kuuluvad? Kuidas see aitab Saaremaa ühte traditsioonilisemat, rannaaladele iseloomulikku tegevusala edasi arendada? Neile ja teistelegi meretemaatikaga haakuvatele küsimustele vastas Saaremaa Merekultuuri Seltsi koosolekul TTÜ Kuressaare kolledži lektor, OÜ Inskoop juhataja Anni Hartikainen. Lektor andis maakonna paadi- ja väikelaevaehitusest põhjaliku ülevaate, analüüsides seda valdkonda nii maakonna, Eesti riigi kui ka Euroopa tasandil.

Saare- ja Muhumaa väikelaevaehitajate klastri initsiatiivgruppi on koondunud 9 väikelaevaehituse firmat ning mitu väikelaevaehitusega otseselt seotud ettevõtet.

Samuti neli kohalikku omavalitsust: Kuressaare, Muhu, Kaarma ja Orissaare ning väikelaevaehitaja kutseõpet pakkuv Kuressaare ametikool ja TTÜ Kuressaare kolledž, kus käesoleval aastal avatakse väikelaevaehituse inseneri rakenduskõrghariduse õppekava. “Laevaehitajad on end kui klastrit identifitseerinud. Väikelaevaehitajatega nõu pidades oleme mõtelnud päris mitmesuguste koostöövariantide peale,” märkis Anni Hartikainen.

Oluline on mereline mõtlemine

Väga oluliseks peavad väikelaevaehitajad lektori sõnul merelise mõtlemise arendamist.
Uurinud merendusega seotud majandusharusid, märkis lektor sedagi, millest praegu vähe teatakse.

“Me pole analüüsinud purjetamise, agari varumise, kalanduse ja mereturismi majanduslikke mahtusid ning koondumispiirkondi, meil puudub ülevaade rannaaladel tegutsevatest ettevõtetest ja isegi sadamate osas võiks ülevaade olla parem,” ütles Hartikainen, kelle arvates mõjub majanduslangus väikelaevade ehitamisega tegelevatele firmadele natuke rohkem kui teistele tootmisettevõtetele.

“Tegemist on ikkagi luksuskaubaga ja esimene asi, mis ostmata jäetakse, on hobi tarvis minevad kaubad,” analüüsis kolledži õppejõud situatsiooni.
Oma Saare (22. august 2008) kaudu on Anni Hartikainen saarlasi teavitanud sellestki, et Saaremaa väikelaevaehituse käive moodustas veerandi kogu maakonna tööstuse käibest.

“See on suur protsent ja selle üle võime ainult rõõmu tunda. Kahjuks on Eesti ja sealhulgas Saaremaa Nõukogude Liidu ajal aastakümneid olnud eraldatuses, seepärast pole meil praegu ka sõbrasidemeid sihtturuga. Euroopa miljonärid meie paadimeistritest suurt ei tea, kuid usalduslikele suhetele tuginedes on võimalik väikelaevu rohkem ja parema hinnaga müüa,” rääkis lektor.

Laevaehitajad kaardile

9. oktoobri OS-s andis Anni Hartikainen ülevaate oma väikelaevaehituse sektori uuringust, millest selgus, et kogu Eesti ulatuses hoolitsevad 60-protsendilise väikelaevade müügikäibe eest Saare- ja Muhumaa paadiehitajad. Ligikaudu 80–90 protsenti väikelaevaehituse ärikasumist maakondade lõikes tuli 2007. aastal Saare maakonnast.

Merenduse kohta tõi lektor positiivse näite Norrast, kus pingutatakse selle nimel, et riik säilitaks mereriigi maine ja arendaks seda edasi.
“Kuidas meie kaardile pääseksime? Mis on siin oluline?” küsis Hartikainen ja tõi rida näiteid.

“Et turistid purjetaksid meie sadamatesse, peaksid meil esiteks olema korralikud sadamad. Teiseks peaks Saaremaa külastajatel siin ka midagi teha olema. Nad saavad siin golfi mängida, kui tuult ei ole, aga tegevusi võiks olla palju rohkem – surfamine, kalapüük, merematkad jne,” rääkis Hartikainen.

Ideed mereäri edendamiseks

Kolledži õppejõud kutsus merekultuuri seltsi inimesi üles tekitama ideid mereäri edendamiseks. “Saaremaal on tohutu kasvupotentsiaal. Näiteks ei oska me oma legende täiel määral ära kasutada. Kui Kreekas sõidutatakse inimesi neli tundi palavas bussis mere äärde ja kohale jõudes giid ütleb: vaadake, siin sündis Veenus, siis peale mere polegi seal midagi vaadata.

Meil on legendid Päikesepojast, Sigtuna väravatest, Suurest Tõllust jne. Kõik see on piirkonnale väga kasulik, alates laevaehitusest, lõpetades mereturismiga. Kui regioon saab tuntumaks, siis väikelaevaehitajad müüvad oma laevu paremini, turiste tuleb rohkem ja sadamad arenevad,” arutles lektor.

Anni Hartikainen rääkis pikemalt ka loodavast kompetentsikeskusest, mis peaks regionaalarengule kaasa aitama.
Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine on siseministeeriumi poolt algatatud regionaalarenduslik meede, mille üheks eestvedajaks Saaremaal on TTÜ Kuressaare kolledž. “Ma ei näe ühtegi kandvamat teemat Saaremaa jaoks kui meri. Kasutagem siis seda eelist maakonna arenguks ära,” mõtiskles Anni Hartikainen.

Lektor tõi esile ka oma “hullud” mõtted, mida kohalikus kompetentsikeskuses või nn meremõttemajas võiks edasi arendada. Üheks selliseks ideeks on noorte kaptenite kooli asutamine, mereraamatukogu rajamine jne. Merekultuuri seltsi liikmed kiitsid mõtted heaks ja lubasid ka ise uute ideedega välja tulla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)