Kuuba partisan süüdistab Fidel Castrot reetmises

Kuuba partisan süüdistab Fidel Castrot reetmises

VEEL SÕBRAD: Pilt on tehtud 1960. aastate alguses, mil kangelane Che (esireas vasakult esimene) Moskvat külastas.

Kuuba endine partisan Da-niel Alarcón Ramírez, hüüdnimega “Alandlik” (hisp k Benigno), süüdistas Kuuba endist liidrit Fidel Castrot, et ta olevat reetnud ladina-ameerika tuntud revolutsionääri Ernesto Che Guevara. Sellise sammu olevat Castro teinud Moskva korraldusel, sest Kremli võimukandjad olid seisukohal, et Che Guevara kujutab endast suurt ohtu nende imperialistlikule strateegiale.

Hiljutises intervjuus Itaalia ajalehele Corriere della Sera teatas Ramírez, et Che surma põhjuseks on “salasepitsused, mille eest kannavad vastutust Fidel Castro ja Nõukogude Liit”.

“Nõukogude Liit pidas Che Guevarat ohtlikuks isikuks oma imperialistlikule strateegiale, ent Castro tegi järeleandmise riiklikes huvides, sest külma sõja ajal sõltus Kuuba ellujäämine Moskva abist.
Just tema (Castro – toim) kõrvaldas ebasoosingusse sattunud endise seltsimehe. Samas oli just Che rahva suurim lemmik,” tsiteeris ajaleht Ramíreze sõnu.

Ramirez rääkis, et 1960. aastate lõpus jäeti nad Boliivia džunglitesse maha. “Che läks vastu surmale, teades, et teda on reedetud,” ütles Alarcón Ramírez, kes omal ajal kuulus Camilo Cienfuegose rühma. Tema sõnul heitsid nii Cienfuegos kui ka Guevara “Fidelile varju” ning Kuuba revolutsiooni juhtide vahel olid tekkinud erimeelsused.

“Cienfuegos hukkus salapärastel asjaoludel lennuõnnetusel. Mina olin Guevaraga Kongos, kui Fidel luges avalikult ette kirja, milles Che loobus kõigist ametikohtadest Kuuba valitsuses ja Kuuba kodakondsusest. Seda kuuldes hakkas Che raadioaparaati peksma ja karjus: “Vaadake, milleni viib isikukultus!”.” rääkis Ramírez ajalehele.

Kui nad Havannasse naasid, saatis Castro nad kiiresti Boliiviasse võitlema, lubades kohalike kommunistide ja eriteenistuste toetust. Kohale jõudes selgus aga, et Boliivia kommunistlik partei neid ei toeta, järgides tõenäoliselt Moskva korraldust, kirjutas ajaleht.

Meenutagem, et rahvuselt argentiinlane ja elukutselt arst Che Guevara oli üks revolutsiooniliste vägede juhte, kes 1950. aastatel pidas võitlust Kuuba diktaatori Batista vastu.

Pärast revolutsiooni võitu 1959. aasta jaanuaris anti Che Guevarale Kuuba valitsuses juhtivad ametikohad. Ta lahkus Kuubalt ootamatult, et korraldada maailma eri osades partisaniliikumist – alguses tegutses Che Aafrika riikides, seejärel aga Ladina-Ameerikas.

1967. aasta 8. oktoobril sai Che Guevara Boliivias haavata ja langes sealsete võimude kätte vangi. Ta hukati juba järgmisel päeval. Pika aja jooksul oli comandante matmispaik teadmata. Tema maised jäänused avastati alles 1997. aastal ning maeti seejärel Santa Clara mausoleumi.


Ernesto Guevara de la Serna (1928–1967) – ladina-ameerika revolutsionäär ja 1959. aasta Kuuba revolutsiooni üks juhtidest (hisp k comandante).

Lisanime Che sai ta kuuba ülestõusnutelt. See on Argentiinas kasutusel olev hüüdnimi, mis on laenatud guaraní indiaanlastelt; sõltuvalt intonatsioonist ja kontekstist väljendab see sõna erinevaid tundeid.
Che Guevara pilt on olnud kasutusel vasakpoolsete noorteliikumiste revolutsioonilembelisuse ja mässumeele sümbolina.

Camilo Cienfuegos Gorriarán (1932–1959) – Kuuba revolutsionäär, kelle Kuuba praegune valitsus on kuulutanud rahvuskangelaseks. Sündis Havannas anarhistide perekonnas. Cienfueguse surma asjaolud on tänaseni kaetud saladuselooriga.

Ta hukkus 1959. aasta 28. oktoobril lennuõnnetuses. Selle katastroofi põhjuse üle juurdlemine on aga tekitanud vastastikuseid poliitilisi süüdistusi. Ühe versiooni kohaselt olevat lennuõnnetuse korraldanud USA Luure Keskagentuur (CIA). Samas on Kuuba emigrandid väitnud, et lennukatastroofi korraldas Fidel Castro.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)