Iga natsitimuka taga seisis naine

Iga natsitimuka taga seisis naine

SÜÜDI VÕI MITTE: Möödunud aasta lõpus linastus film “Ettelugeja” (The Reader), milles briti näitlejatar Kate Winslet kehastab düslektikust endist koonduslaagri valvurit, keda süüdistatakse massimõrva korraldamises. Sel aastal kandideerib film Oscarile kategoorias “parim naispeaosatäitja”.

Natsi-Saksamaa naised polnud meestega võrreldes vähem halastamatud. Sellise järelduseni on jõudnud saksa ajaloolane Kathrin Kompisch, kelle monograafia “Naisroimarid: naised natsionaalsotsialismis” (Täterinnen: Frauen im Nationalsozialismus) jõudis mõne kuu eest Saksamaa raamatupoodidesse.

Asjatundjad väidavad: “Oma raamatus paljastab Kompisch selle, mida on 1945. aastast alates maha vaikitud. Pärast Teise maailmasõja lõppu on tema uurimistöö esimene katse kirjeldada õrnema soo esindajate rolli natside kuritegudes.”

“Tavaliselt süüdistavad natsionaalsotsialismi ajaloo uurijad kõiges mehi,” selgitas Kath-rin Kompisch oma taotlusi. Tema raamatut lugedes selgub aga, et õrnema ja kaunima soo esindajad osalesid kuritegeliku natsirežiimi vastaste mahasurumises sama aktiivselt ja fanaatiliselt kui mehed.

Ajaloolane püüdis analüüsida tegutsemismotiive ja igapäevaelu asjaolusid, mis ajendasid naisi tapma invaliide, töötama kontsentratsioonilaagrites ja gestaapos. Kompisch teeb järelduse – isegi režiimi heaks vahetult mittetöötanud naiste käed olid verega määritud.

Paljud koduperenaised ostsid riiklikest ladudest mööblit, ehteid, riideesemeid ja majapidamistarbeid, mis vägivallale ja rassivihkamisele tuginev natsirežiim oli nende juudi-soost naabritelt konfiskeerinud.

Ja just naised, jätkab Kompisch, olid natsliku režiimi ajal suurtes kortermajades salapolitsei koosseisulised “nuhid ja koputajad” (sks k on kasutatud sõna Blockwaert).

Näiteks selgub Düsseldorfi gestaapo statistikast, et naised tegid võimudele mittekuulekatest isikutest ettekandeid kolm korda sagedamini kui mehed. Et aga oma tüütuks muutunud mehest vabaneda, olid sagedased juhtumid, kus naised koputasid gestaapole isegi oma abikaasade peale.

Kathrin Kompisch väidab: kuna natsirežiim toetus ideoloogiale, mis tegi mehelikkusest erilise kultuse, oli naiste juurdepääs ühiskonna võimuhierarhia tippu takistatud. Samas soodustas see režiim õrnema soo esindajate kuritegusid ja terrorit igapäevaelus.

Kompisch kirjutab: “Kolmandas Reichis oli naistel võimalus karjääri teha ja nad kasutasid seda võimalust igati.” Sageli osalesid natside kuritegudes väga haritud ja majanduslikult heal järjel daamid.

Siin toob saksa ajaloolane ühe näite (raamatus on neid rohkem – toim): Karin Magnussen, 1908. aastal Bremenis sündinud bioloog ja füsioloog (suri 1997. aastal oma kodulinnas, kus ta mitme aastakümne vältel lastele bioloogiat õpetas – toim) lõpetas oma natsikarjääri sellega, et sooritas Auschwitzi koonduslaagris eksperimente vangide silmamunadega, kusjuures bioloogilist materjali sääraste eksperimentide sooritamiseks hankis talle kurikuulus Josef Mengele isiklikult.


Kathrin Kompisch
Sünd 1973. a 10. aprillil.
Lõpetanud Hamburgi ülikooli ajaloo erialal.
Avaldanud mitu raamatut, peamiselt kriminoloogia ajaloost. Üheks tema meelisteemaks on naissoost kurjategijad ajaloos.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 72 korda, sh täna 1)