Abilinnapea Kirss ei veennud lastevanemaid (26)

Abilinnapea Kirss ei veennud lastevanemaid

VASTASSEIS: Linnavalitsuse ratsionaalseid põhjendusi esitanud abilinnapea Argo Kirss põrkus lapsevanemate emotsionaalse vastuseisuga.

Kolmapäeva õhtul andis Kuressaare põhikoolis lastevanemate koosolekul koolide liitmise asjus aru abilinnapea Argo Kirss, kelle vastustega valjuhäälsemad lapsevanemad rahule ei jäänud.

Vastuseid kõlas rohkem kui tund aega kestnud kohtumisel kümneid, kuid emotsionaalseid lapsevanemaid need ei rahustanud.
Paar inimest jalutas saalist demonstratiivselt välja, öeldes, et “mul pole rohkem küsimusi, sest ma ei saa konkreetseid vastuseid” ja “lükake see asi edasi, me pole kuulnud vastuseid”.

Abilinnapea rääkis veel kord üle, et koolide liitmise taga on laste arvu vähenemine ning huvikoolide vajadus uute ruumide järele. Mitu korda tuletas rääkija meelde, et liitmise või mitteliitmise otsustab volikogu järgmisel nädalal.

Häirib protsess

Kõige rohkem näis kohale tulnud inimesi häirivat asjaolu, et info jõudis nendeni ajakirjanduse kaudu. Argo Kirss oli sunnitud tunnistama, et põhikooli liitmist Kuressaare gümnaasiumiga ning huvikoolide ümberkolimist põhikooli hoonesse ei ole arutatud lapsevanemate, kunstikooli ega KG pedagoogidega. Samas ütles ta, et sellest teadsid põhikooli õpetajad ja direktor.

Lapsevanemate emotsioone ei kõigutanud ka Kirsi väljaöeldud umbkaudsed numbrid, et selle sammuga võidab linn ühekordselt 20 miljonit krooni ning personalikuludelt iga-aastaselt 1,8 miljonit. “Raha, raha, raha!” hüüdis üks. “Te ei pea selle kooli lapsi tähtsateks,” teatas teine. “Kumb on tähtsam, kas reaalne raha kokkuhoid või laste haridus?” küsis põhikooli direktor Jaan Lember.

Lember ärgitas kohaletulnuid arutelule ning rõhutas seda, et põhikoolil on oma eripära, oma erialad ning igal koolil on oma nägu. Tema sõnul on põhikoolis välja kujunenud lastele sõbralikum, turvaline sotsiaalne keskkond, mis koolide liitmisega ära lõhutakse. “Kui meie gümnaasiumidesse läinud lapsed tulevad siia tagasi, siis nad räägivad, kui vaikne ja mõnus on siin koolis,” ütles Lember.

“Ma panin oma tütre just siia kooli, sest siin oli väike klass,” kurtis üks lapsevanem. “On lapsi, kes ei talu suurt kollektiivi, osa lapsi vajavad turvalisemat keskkonda,” märkis teine. “Kuressaare gümnaasiumis ei jõua lapsed vahetunnis süüagi,” ütles kolmas.

Pakuti lahendusi

Lapsevanemad pakkusid abilinnapeale omapoolsete lahendustena välja huvikoolide toomist põhikooli ilma kooli liitmata, sest õhtul on kooliruumid vabad, mille peale Kirss vastas, et siis jääb KG-sse õpilaste arvu vähenemise tõttu palju vaba ruumi. Näivalt hoopis vastupidisel arvamusel olev lapsevanem küsis aga, kuidas on üldse võimalik ühte kohta koondada kunstikooli vaiksed kunstiõpilased ja “lärmakad lapsed avatud noortekeskusest, sest me kõik teame, kuidas seal asjad on”.

Huvikooli toomisest põhikooli hoonesse rääkides küsis üks murelik kodanik, “kas on mõeldud laste turvalisusele, sest lastele ei sobi selline keskkond”, viidates kooli ümbruses lagunevatele majadele. “Aga koolis käia lapsed siin siis tohivad?” küsis Kirss vastu.

Jaan Lember ütles, et tegelikult oleks mõistlik kogu linna huvitegevus KG-sse viia ning põhikool alles jätta – siis ei peaks põhikoolis kütma tühje ruume ning pearaha kõige suurema pearahaga koolis tõuseks veelgi.
“Hävitame midagi muud!” kostis emotsionaalne hüüatus.

“Pange hoopis vanalinna kool kinni!” pakuti lahendusena välja. Lember märkis, et linnavalitsus pole teinud kalkulatsioone, kui palju maksaks põhikooli ümbertegemine huvikoolidele sobivaks. “Kindlasti on see odavam kui huvikoolide hooneid renoveerida,” vastas Kirss.

Õpetajadki võtsid koosolekul sõna, soovides teada saada, kuidas korraldatakse ülemineku ajal õppetöö, kas nende töökoht jääb alles.
Kirss märkis, et laste vähenedes peab nagunii lõpuks umbes 20–25 õpetajat tööta jääma ning selle valiku peavad tegema koolidirektorid.

Üks kohalolnu avaldas arvamust, et ükski õpetaja ei jää ootama oma vallandamist, vaid nad lähevad varem minema ning nii jäävad lapsed hariduseta. “Ma pole sellist juttu kuulnud, et koju minnes võiksin oma last lohutada, et ära muretse,” teatas üks lapsevanem koosoleku lõpu poole.

 


 

Hariduskomisjon pooldab Kuressaare põhikooli sulgemist

Kuressaare linnavolikogu hariduskomisjon kiitis heaks linnavalitsuse esitatud eelnõu liita Kuressaare põhikool Kuressaare gümnaasiumiga. Liitmisotsuse eelnõu poolt oli kümme hariduskomisjoni liiget, üks liige oli vastu, üks jäi erapooletuks ja üks taandas end hääletuselt.

“Meie otsus ei tulene mitte soovist saavutada rahalist kokkuhoidu, vaid eelkõige on see seotud õpilaste arvu väga tugeva vähenemisega,” ütles Oma Saarele linnavolikogu hariduskomisjoni esimees Piret Pihel, kelle sõnul on Kuressaares kolme aasta pärast kooli minemas umbes 300 õpilast ehk kümme klassikomplekti vähem kui tänavu.

Samal ajal kui kusagil koolis jääb Piheli sõnul tühjaks 10 klassiruumi, vajab väga ruume huviharidus, mis praegu tegutseb mitmes erinevas hoones, osaliselt ka 5. lasteaias. Pärast lasteaia renoveerimist huvikeskus enam lasteaeda jääda ei saa, selgitas komisjoni esimees.

Teiseks väga oluliseks asjaoluks linnavalitsuse eelnõu toetamisel on lastevanemate eelistused kooli valikul. “Põhikoolis alustab viimastel aastatel oma kooliteed 12–16 last, samas soovib KG-s kooliteed alustada tunduvalt enam lapsi, kui on kohti,” rääkis Pihel, kelle sõnul on just põhikooli algklassid praegu väga väikese õpilaste arvuga.

Pihel tõdes, et koolide liitmise otsus ei ole tulnud kergelt. Esimest korda oli hariduse arengukava uuendamise vajadus hariduskomisjonis teemaks juba 2007. a augustis. Hariduse arengukava oli koostatud ajal, mil nn beebibuumipõlvkond täitis kõik koolid.

Vajadus koolide ruumikasutus üle vaadata ja korrastada oli teada kõigile haridusega kokkupuutuvatele inimestele, kinnitas Pihel.

Ain Lember

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)