Kommentaar: Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi erakorralise koosoleku pöördumine (3)

Kommentaar: Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi erakorralise koosoleku pöördumine

 

Kui selline asi läbi viiakse, ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et see on rahvuskeele häving. Praegu on noorte inimeste keelekasutuse tase sellega võrreldes, mis ta oli viisteist aastat tagasi, suuresti langenud. Ma ei süüdista selles mitte niivõrd noori kui internetikeskkonda, mis seda põhjustab. Kõik see keelekasutus, mis seal on, tuleb kahjuks ka kirjakeelde kaasa.

Rita Ilves, Saaremaa ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja

Koolis on keele õppetundide arv vähene, tihtipeale on kirjalikud tööd valikvastustega ja sõnastamise pool jääb juba täiesti tahaplaanile. Kindlasti on üks mure veel see, et noorte lugemus on vähenenud, ka sealt ei saada enam sõnakasutusoskusi. Kui siiamaani on lõpukirjand olnud ainuke kohustuslik riigieksam, siis kuidas me võtame veel niigi väheseid tunde vähemaks.

Kui võrdleme proportsioone, siis ametlikult tuleb üks tund eesti keele grammatikat nädalas ja seal kõrval matemaatikat on näiteks viis, süvaklassidel kuus tundi nädalas. Mitte et mul midagi matemaatika vastu oleks, vaid ma toon selle lihtsalt võrdluseks, sest minu arvates on need proportsioonid hästi paigast ära.

Keel ja keelekasutus on ka kõigi teiste ainete alus. Ei saa ju mõista geograafiat ja ajalugu, kui ei oska emakeelt. Kui ma esimest korda emakeele tundide vähendamisest kuulsin, pidasin seda täiesti jaburaks ideeks.

Samas me räägime ühiskonnas pidevalt keele hoidmisest ja rahvuskultuuri säilitamisest, aga kõrgkoolidest on hakanud järjest tulema tagasisidet, et emakeele oskus on kolinal langenud. Ma võrdlen seda meditsiiniga, et paneme diagnoosi ja siis pärast seda keeldume ravist.

Juba on täiesti tavaline, et ma kirjandis parandan väljendit tegelk, mitte tegelik. See tuleb sellest, et nad arvutis klõbistavad ja grammatika peale ei mõtle ja nii see harjumus kasvabki sisse. Teine asi on see, et mida rohkem inimene loeb, seda suurem on ta sõnavara. Kirjandites on meeletult palju sõnakordusi, see tähendab, et sünonüüme ei teata ja inimese sõnavara on väike.

Kui selline asi peaks läbi minema, näitab see, et keegi töötab meie keele ja rahvuskultuuri vastu. Ka paljud õpilased leiavad, et see pole õige samm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)