Eelarvete kärped olgu laiapõhjalised ja solidaarsed (2)

Eelarvete kärped olgu laiapõhjalised ja solidaarsed

 

Rääkides Oma Saarele antud intervjuus omavalitsuste 2009. aasta eelarve koostamisest, märkis Kuressaare linnavalitsuse rahandusnõunik Mai Takkis, et kujunenud majandussituatsioonis peaksid märksõnadeks olema nappide ressursside efektiivne kasutamine ja kokkuhoiurežiim. Kõik see aga tähendab, et eelarvete kärped on paratamatud ja need peavad olema võimalikult laiapõhjalised ja solidaarsed, et kõik eluvaldkonnad saaksid oma tegevust jätkata.

Minule on küll jäänud mulje, et kuigi omavalitsuste roll meie igapäevaelu kujundamisel on pidevalt tõusnud, pole neil raha, mis on vajalik selle rolli täitmiseks, lisandunud.
Ülesanded ja kohustused, mis on omavalitsustele pandud, on tõepoolest kasvanud. Kuid samas ei oleks ma nii kategooriline ega väidaks, et keskvõim pole meile nende täitmiseks üldse raha eraldanud. Küsimus on ehk selles, kas see meile eraldatud ressurss on ülesannete täitmiseks olnud piisav.

Me ütleme küll, et omavalitsuste ja riigi eelarved on teineteisest lahutatud. Kuid ei tasuks unustada, et määrav osa omavalitsuste sissetulekutest tuleb just neist allikatest, mida reguleerib riik. Pean silmas üksikisiku tulumaksu. Võtame näiteks viimased viis-kuus aastat: selle aja jooksul on üksikisiku tulumaksu osatähtsus linna kogutuludes tõusnud 40,5 protsendilt (s.o 2003. a) 53,3 protsendile (aastal 2008).

Kui me aga räägime vaid neist tuludest, mida me nimetame linna oma tulubaasiks ehk jooksvateks tuludeks, siis siin oli tulumaksu osakaal möödunud aastal isegi ligi 92 protsenti, mis tähendab, et möödunud aasta oli meie jaoks igati hea. Ja kui valitsus nüüd on võtnud nõuks riigieelarve tasakaalus hoidmise nimel muuta omavalitsustele eraldatavat tulumaksumäära, mõjutab see oluliselt meie käsutuses olevat raha hulka. Kõik see mõjutab omakorda kodanikele osutatava avaliku teenuse kvaliteeti.

Kokkuhoiutuhinas on riik omavalitsustele laekuvat tulumaksumäära vähendanud 11,4% peale.
Veel 2008. a septembris leppisid omavalitsuste koostöökogu ja riigi valitsuskomisjon kokku, et tulumaksumäär, mille järgi 2009. aastal kohalikele omavalitsustele (KOV-idele) raha eraldatakse, on 11,93%. Läinud aastal oli määraks 11,9%. Tähendab, et algselt kavandati selleks aastaks 0,03% kasv.

Nüüd, viimaste kokkulepete kohaselt peaks see määr langema 11,4% peale. Protsentuaalselt (vaid 0,53%) see langemine ei tundugi võib-olla niivõrd suur. Kui aga konkreetsetest summadest rääkida, siis näiteks Kuressaare linna puhul on tegu küllaltki suure summaga, mis jääb meil saamata.

Kui palju see summana välja teeb?
Meie praeguses linnaeelarve eelnõus on tulumaksu laekumiseks prognoositud 127,5 miljonit krooni. Uue tulumaksumäära kehtestamine tähendab, et linn jääb seetõttu ilma umbes 5,7 miljonist kroonist. See on märkimisväärne raha, mis tähendab, et meil tuleb eelarve lõplikul kujundamisel veel midagi kardinaalset ette võtta.

Mida selle 5,7 miljoni eest teha saaks? Mõne lasteaia remontida?
See on hea spekuleerimise koht. Lasteaia remondiks jääb ehk väheks. Kuid enne, kui spekuleerime vähendamiste teemal, peaks ehk põgusalt üle vaatama, milline on üldse linna jooksva eelarve struktuur.

Kõigist kuludest u 56% moodustavad personalikulud – palga- ja maksukulud. 7,5% on hoonetega seotud kulud – kommunaalkulud, valvekulud jmt. 36,5% on nn muud kulud, mis asutuste puhul tähendavad kõiksugu tegevuskulutusi. Siia kuulub näiteks ka sotsiaalhoolekanne.
Just säärast kulustruktuuri silmas pidades tulekski veidi edasi mõelda ja jõuda konsensusele, kust näiteks leida veel vähemalt need 5,7 miljonit kärbete jaoks.

Kuid siinjuures ei tasuks unustada, et ressursid on alati olnud piiratud, seda ka majanduse õitseajal. Nõukogude ajal näiteks, mil vahendeid pidevalt nappis, oli kõige selle seletuseks kasutusele võetud isegi nn piiratud majandusressursside teooria.

Mis tähendab, et soovid on alati suuremad kui võimalused.
Alati on käärid soovide ja võimaluste vahel. Kuid praeguse aja võtmeküsimus on, kuidas neid olemasolevaid ressursse kasutada. Siin kerkibki üles vahendite efektiivse kasutamise teema. Olemaolevate ressursside tulemuslik kasutamine ja kokkuhoiurežiim – need ongi praeguse olukorra märksõnad.

Ühesõnaga, praegu seisneb küsimus selles, kuidas jaotada meie käsutuses olevaid nappe vahendeid linna eluvaldkondade vahel nii, et tulla raskest majandusolukorrast välja võimalikult väikeste kahjudega.

Meie linna senine areng on toimunud küllaltki tasakaalustatult ja kui me soovime, et säärane tasakaalustatud areng jätkuks ka rasketel aegadel, peavad ka eelarve kulude kärped puudutama kõiki valdkondi – need peavad olema võimalikult laiapõhjalised ja solidaarsed.

Kas võite öelda, et selle aasta linnaeelarves on kõik valdkondi kärbitud enam-vähem võrdväärselt?
Linnaeelarve esimese 4,8 miljoni krooni suuruse kärpe me juba tegime. Kuid siin oli meil mõnevõrra teistsugune lähenemine. Isekeskis nimetasime seda “õhu väljalaskmiseks” – võtsime sealt, kust tundsime, et saame võtta.
Uute kärbete puhul, mis kindlasti tulevad, tulekski järgida seda solidaarsuse põhimõtet. Kui aga eelarve struktuuri tähelepanelikult vaadata, siis on vaid kaks kulugruppi, kus neid kärpeid saaks teha.

Ja millised need on?
Niinimetatud muud kulud ja pole välistatud ka personalikulude vähendamine.

Mida see tähendaks?
Arvan, et praeguses olukorras peab ikkagi prioriteediks olema töökohtade säilitamine. Inimestele tuleb tagada nende toimetulek, sest sisetarbimise hoidmine on ju see, mis suurel määral hoiab ka meie majandust ja annab tööd teistele inimestele.

Kuid teiselt poolt jälle ei tohiks me praeguses majandusolukorras võimalikult paljude inimeste tööhõive säilitamist seada ka omaette eesmärgiks; eelkõige pean silmas töökohtade säilitamist samadel tingimustel nagu varem.

Järelikult võivad kõne alla tulla avaliku sektori palgakärped või siis palkade külmutamine. Kui inimestel on ikka valida, kas töölt lahkuda või see töökoht teistel tingimustel säilitada, siis ise oletan, et mõistlikum on teha viimane valik.

Kuidas sel aastal laenuvõtmisega on? Kas linnavalitsus plaanib seda endiselt?
Päris kindlat seisukohta ma siin veel välja ei ütleks. Analüüsime seda koos eelarve kärbetega. Varem kavandasime 25 miljoni krooni suuruse laenu võtmist. Nüüd on aga riik laenamist karmistanud ja öelnud, et laenu tohib võtta vaid toetusrahade kaasfinantseerimiseks.

Praegu hoiame silmad-kõrvad lahti ja vaatame, mis ümberringi toimub. Eile (vestlus toimus pühapäeval – toim) näiteks laekus teade, et Haapsalul on pooleliolevate investeeringute jätkamiseks ikkagi õnnestunud laenu võtta. Tõsi, laenuhankele tegi pakkumise ainult üks pank.
Kuressaare laenu kohta ei ütle ma hetkel midagi.

Kuid praegu peaks laenu võtmine ju väga soodus olema – euribor on paljude aastate madalaimal tasemel.
Euribor on langenud kiiresti ja langeb tõenäoliselt veelgi. Ent samas pole pangad riigist sõltumatud. Kui valitsus on ikkagi seisukohal, et Eesti riigile on kohalike omavalitsuste üha suurenev laenukoormus kahjulik, pole ka kommertspankadel võimalik seda eirata. Samas oleks aga ka investeeringute järsk vähenemine hukatuslik, sest see mõjutaks otseselt näiteks töökohtade arvu.

Jaanuaris oli maksulaekumine üpris nigel. Kuidas kommenteeriksite?
Järelduste tegemisega ma veidi ootaksin, sest ega see esimene kuu veel midagi näita. Paar päeva tagasi analüüsisime linna kasuks 2008. a deklareeritud tulusid. Üldised laekusid tulud korralikult. Tagasilöök tuli jaanuaris – detsembrikuu deklaratsioonide kohaselt pidi siis laekuma veidi üle 12 miljoni krooni, aga laekus reaalselt vaid 10 miljonit. Kas siin on tegu meie ettevõtete maksuvõlaga või tulevad mängu veel mingid eripõhjused, seda ei oska praegu veel öelda.

Mida ütleksite linnaelanikele lõpetuseks?
Nii inimese kui ka omavalitsuse tasandil tuleks valmistuda kokkuhoiurežiimile üleminekuks, saada hakkama pigem vähesega kui kavandada liig optimistlikku tulevikku lähiaastatel. Samas aga ei tohiks tulevikku ees hirmu tunda ega ka kartuses ennatlikke otsuseid langetada. Et otsused oleksid hästi läbi mõeldud, tuleb nende langetamisel säilitada n-ö külm pea.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)