Alevid kutsuvad inimesi Kipi-Koovile (3)

Alevid kutsuvad inimesi Kipi-Koovile

KAEVGI ON VAATAMISVÄÄRSUS: Kunagisest talust oli piirivalvekordoni alal säilinud vaid vana kaev. Peremees Allan Alev ehitas sellele uued rakked, mille konstruktsiooni perenaine Esta heaks kiitis.

Pakume teile mere läheduses mändide ja kadakate keskel olevates väikestes puitmajakestes ja keskuses asuvates kahes puhkemajas ning ühes külalistemajas mõnusat majutust, restoranis suveperioodil pidevalt head kõhutäit, ujumisranda, huvitavaid matkaradu mitmekesises looduses ja mererandades. Matkale anname kaasa väga täpsed kaardid. Lisaks saate aega veeta palliplatsidel ning suure puhkemaja kaminasaalis või restorani tantsusaalis tantsides. Talvel suudame majutada kuni 30 inimest. Ettetellimisel katame ka talvel teile söögilaua hea ja paremaga.
Jalgrattaga on sobiv matkata Karala poolsaare pankadele või Viidumäe looduskaitsealale. Kaugele ei jää ka Vilsandi rahvuspark. Matkale anname kaasa täpsed kaardid. Kõrval tegutseb ka Kapa talu miniloomaaed, kus on loomade seltsis meeldiv aega veeta. Hea asukoha tõttu oleme sobiv peatuspaik ka bussituristidele. Meist mööduv maantee ühendab Saaremaa armastatumaid turismimarsruute: Sõrve–Tagamõisa poolsaar Kihelkonnal–Ninase ja Panga pank Mustjala vallas.

Nii tutvustab Kipi-Koovi matkakeskus end huvilistele oma kodulehel. Lääne-Saaremaal asuvast endisest Vene piirivalvekordonist on tosina aastaga saanud üha enam tuntust koguv ja turistidele meeldiv majutus- ja toitlustuspaik ning saarlastele omanäoline koht ürituste korraldamiseks.

Ettevõtjatel Esta ja Allan Alevil on peale Kipi-Koovi matkakeskuse veel teinegi perefirma – OÜ Kapa, mis täpsema määratluse kohaselt on mahetootmisega tegelev loomakasvatustalu, mille juurde kuulub ka loomaaed.

Ajal, mil Saaremaaltki Tallinna turismimessil osalemas üle kümne firma, toimetasid Esta ja Allan Alev eile rahulikult kodus. Peremees remontis garaažis parasjagu traktorit ja perenaisel jagus tegevust nii toas kui õues.
“Millest me siis alustame?” küsis Esta külla tulnud lehemehelt.

Nähes võõra imestunud nägu, kutsus perenaine külalise kõigepealt restorani. Just-just, restorani. Ühes korralikus majutuspaigas ja ürituste korraldamise kohas kuulub restoran asja juurde. Möödunud aasta 17. juulil avatud kena saaremaise disainiga toitlustamisasutuses on koguni kaks saali, pisem kammerlikum ja avaram suurema seltskonna jaoks. Mõlemat ruumi saab kasutada ka konverentside korraldamiseks.

Aastakümneid tegutsesid Esta Alevi ema talu maadel kutsumata külalised – N Liidu piirivalvurid. Nüüd võõrustab Kapa talu pererahvas siin inimesi kõikjalt Euroopast ja mujalt ilmast.

Koht on turismindusega tegelemiseks soodus

“Kui ma esimest korda seda kordonit vaatama sõitsin, siis ei olnud siin midagi ilusat. Koht ise on aga turismindusega tegelemiseks väga soodus. Ümbruskonna loodus ja meri on need, mis inimesi siia meelitavad. Kõigepealt hakkasime turistide majutamisega tegelema. 1997. aastal võtsime kämpingus vastu esimesed külalised. Igal aastal oleme midagi juurde ehitanud.

2006. aastal alustasime endise garaaži ümberehitusega. Nüüd on sellest hoonest saanud restoran. Vastavad ametnikud olid selle määratlusega nõus,” selgitas Esta Alev.

Restoran niisuguses maakohas – küllap on see üllatuseks paljudele saarlastele ja sissesõitnutelegi. Tegelikult pole siin midagi imelikku. Mujal maailmas on külarestoranid täiesti tavalised toitlustuskohad. Vahe vaid selles, et Kipi-Koovi toitlustusasutus võlub oma disainiga. Suures saalis on tammepuidust tantsupõrand, väiksemas ruumis köidab pilku kaunis vanamoodne mööbel.

Lisaks Kipi küla matkakeskusele on kämpingumajad ka Koovi külas. Sellest ka nimi Kipi-Koovi matkakeskus.
Uus turismihooaeg ei ole enam mägede taga. Millal on siis Kipi-Koovile esimesi külalisi oodata?

Perenaise sõnul peab seda näitama kevad-suvi. “Praeguste päringute järgi on asi üsna optimistlik. Eks näe, kuidas suvel kõik tegelikkuseks kujuneb. Mõned suvepäevad on väga kindlalt paika broneeritud. Lastelaagreid on tulemas. Meie ruumid sobivad ka koolituste korraldamiseks. Neidki on planeeritud,” vaatab perenaine suve poole lootusrikkalt.

Kogu suurepärase kompleksi on Alevid põhiliselt ise oma perega rajanud ja sealjuures ilma suuremate pangalaenude ning toetusteta. Perefirma kasutab ka abitööjõudu. Aastaringselt on tööl kokk, suvehooajal veel mõned inimesed.

Kapa talu loomad on vaatamiseks

Loomad võeti tallu ennekõike selleks, et nad ümbrust hooldaksid. Alguses olid lambad. Nüüd on talus hobused, eeslid, laamad, kitsed ja küülikud.
“Nende loomadega oleme ümbruse korda saanud ja turismiga sobivad nad samuti. Laamad ja eesli saime Hollandist. Eesel on lapsukesegi meil ilmale toonud. Praegu on ta juba ema suurune. Meie loomaaia eripära on see, et lapsed saavad nende loomade juurde. Nad saavad loomi paitada.    

Otsene vahetu suhe loomaga annab lapsele midagi muud kui neljajalgse nägemine ainult kaugelt. Loomade juurde lähme giidiga, kes õpetab lastele, kuidas loomale läheneda. Laste jaoks on meie juurde käik ka hariv,” kõneles loomaaiapidaja.

Külaliste hulgas on peale laste ka täiskasvanud. Esta Alevi sõnul pole nende õue peal haruldased ka pensionäride grupid. Teadupärast alandab loomadega suhtlemine stressi nii lastel kui täiskasvanuil.
“Loomad on meie sõbrad. Kui meilt sooviti eesli last ära osta, siis ütlesime, et me ei saa oma sõpra müüa,” rääkis Esta.

Matkakeskus võib majutada ka talvel ja restoran toitlustada

Kipi-Koovi restoranis on mõnedki inimesed lähikonnast tähistanud oma juubeleid. Seal on peetud jõulupidusid ja ettevõtted on korraldanud pidusid oma töötajaile. Igati paslik koht, miks mitte.
Selle aasta algus on aga kuidagi vaikselt läinud. Vahest on asi selleski, et paljud pole niisugusest paigast veel kuulnud. Igatahes tasub mõelda ja vaatama minna.

Talvel leiab enamasti kasutamist suur saunaga puhkemaja. Seal on ka kaminasaal. Samas on võimalus ka külalisi toitlustada.
Kordonimajad on tundmatuseni ringi ehitatud. Militaarset pole pererahvas täiel määral tahtnud säilitada. Kuigi üht-teist on ka alles, nagu dolomiitseinale tehtud suure impeeriumi kaart, millel ilutsemas tähed CCCP. Pilku püüab ka piirivalvurite vaatetorn.

13 aastat tagasi Roosna-Alliku vallavanema kohalt Kihelkonnale omavalitsusjuhiks tulnud Allan Alev on end nüüdseks täielikult pühendanud abikaasa sünnimail talu pidamisele ja turismi arendamisele. Vargamäe Andrese kombel on ta siin tööd rüganud ja tegutseb tempokalt edasi.

Esta Alev on kogu kompleksi rajamisel näidanud ehtsa saare naise südikust. Kapa talu perenaise ja -mehe mõlemad lapsed, nii tütar kui ka poeg, kes kõrgkoolides õpivad, on emale ja isale kõikvõimalikel juhtudel abiks.

Loodusteadust õppiv tütar juhendab koduradadel ka loodusturiste. Pojast on saanud isale ehitusel parem käsi. Kas neist saavad oma vanemate töö jätkajad, seda näitab aeg.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 147 korda, sh täna 1)