Muhu uudised: Bussijuhid libedate teedega püstihädas (2)

Muhu uudised: Bussijuhid libedate teedega püstihädas

 

Kut Muhus autoga sõites Kuivastu–Kuressaare maantee pealt kuskile kõrvalisema tee peale keerda, ootab ees tõeline jäärada. Rahvas viskab nalja, et sõnna e`p panda enne liiva, kut külavahebuss roavi sõidab.

Ma`p taha mitte kellegile süüd mõista, moole tulli tükkis üks teene mõte. Et libedakoolitusel köiasse mandri peal ja makstasse selle köima eest kenad pappi. Ei tea, kas nee koolitajad soaksid ise sii sõiduga hakkama? Nee, kis külavahe-jääteede peal ühe talve kenaste hakkama soavad, nendel peaks libesõidukoolituse automaatselt sooritatuks lugema. Kõnekäänd “sattus libedale teele” peab paergus kangeste heaste paika.

Muhu murdevõistluse lõpuni oo jään üks lühike nädal. Kellel heaste libe sulg, jõvab veel kirja panna omad mõtted muhukeelse entsüklopeedia sisse ja nee kummagid roamatukogu sisse ää soata.

Muhu Põhikoolis avati mineva kuu lõppus rahvusvahelise tekstiilipärandil põhineva käsitööprojekti INEXTEX lõputööde näitus. Otsiti uusi mõtteid ja uut lähenemisviisi käsitööle – et kasuta ää vanu ajaloolisi säilin materjale ja tuua nende nägu tänase päeva sisse. Näitusel oo ülaval neljateistme Muhu projektigrupi liikme tööd.

Näitust soab voadata koolimajas terve veebruarikuu iga teisibe kellu 10–17. Kuuldavaste olle päris uhked asjad seal, nõnna et tasub igal juhul voatama minna. Hellamaa Külakeskuse rahvas just köisid nii koolimajas kut Muhu Muuseumis UKU näitusel ja kangeste kiitsid.

Hellamaa Külakeskuses oodetse korvipunumise huvilisi 28. veebruaril kellu 11. Ja nee, kis tahtvad õppeda pärliussi heegeldamist, soavad seda tiha sealsammas 25. veebruaril kellu 17.

Selle laupa oo üks imporditud tähtpäe, võeramoa nime all Valentini-päe. Eestlased oo selle kenaste sõbrapäevaks ristin. Sõbrapäeva üle oo iga voasta mõni vastu ja mõni poolt kirjatükk lehtedes ää avaldatud. Mo meelest las ta olla, sõuke nagu see oo. Piiril oo noordele tulemas sõbrapäevadisko.
Mineva esmaspe olli vanarahva kalendri järele luuvalupäe. Maavalla koja rahva meelest võiks see päe kogunisti riigipüha olla, sest vanarahva tarkuse kohja pealt põle sellepäeva tervislik ennast ülearu liigutada. Siis pidade terve tuleva voasta luud-liikmed haiged tegema. Luuvalupäeva olli ilus päevapaistega ja kena soe ilm.

Ma panni ennast küll õue tööle, enne kut kalendri sisse vahtisi. Ju see siis paistab, kas luud-liikmed mind sellevoasta üldse teenivad. Ehk võib loota koa ühe vanasõna toimimise peale, et “kes kuntsi teab, see kuntsi peab”.
Muhu Muuseum kutsub vastla- ja tuhkapäeva pidama. Kõiki huvilisi oodetse 23. ja 25. veebruaril. Reagitse vanarahva aa-arvamisest, vastlakommetest ja toitudest, tuhkapäevast, tehasse kärbsid, aetse sigu ja kada. Kut lund jagub, sõidetse vastlaliugu.

Sõuke programm oo kokku pandud, mis peaks sobima igas vanuduses huvilistele. Tule klassiga, sõpradega või kolleegidega! Andke omast muuseumi ette teada!

Maavalla koda kirjutab veel, et paergus oo voasta kõikse param aeg ehituspuidu ja teiste püsima mõeldud asjade tegemiseks ja alustamiseks.
Otsitse sõuksi maaomanikke, kis oo huvitat oma kinnistul asuva hiie, üksiku püha kivi, allika, puu või muu ajaloolise loodusliku pühapaiga seisundi parandamisest. Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus koostöös Eesti Maaülikooliga kavandab maastikuarhidektuuri tudengite menetluspraktikate ja erinevate tasemete lõputööde võimalusi pühapaikade osas.

Tegemist oleks erinevat laadi looduslike pühapaikade osade, terviku või ümbruse lahenduste kavandamisega. Näiteks hiieaed ja väravad, üksiku püha puu, kivi, allika piirdeaed ja värav, lõkkekoht hiies või selle ääres, parkla ja juurdepääsutee, vaated pühapaigale jms. Nagu teada, ep soa looduslikku pühapaika otseselt kujunda, aga pärimuslike rajatiste ja ümbruse oskusliku kavandamisega soab rõhuta paiga tähtsust ja väärtust ning kaitsta seal asuvaid loodus- ja kultuuriväärtusi.

Nõnnasamma soab kavanda pühapaika sobimatute rajatiste kõrvaldamist. Õppetöö käikus valmis tehtud jooniste-planeeringute alusel soab maaomanik paika korrasta ja tahtmisel koa kohjapealset arengud toetavatest fondidest abi taotleda.

Oma soovidest võiksid teada anda nii eraomanikud, kohjapealsed omavalitsused kut koa riigimaade valitsejad sõltumata sellest, kas pühapaik oo loodus- või muinsuskaitse all. Ettepanekud ja küsimused oo oodetud Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku aadressil ahto.kaasik@ut.ee .

Öetse, et hiis põle mitte paljast püha metsapaik, vaid hiis oo ka mõiste, mise all soab mõtelda inimese kooskõla loodusega ja püha sidet kõiksusega. Inimene soab omale koa uie hiie kasvama panna, kut tahtmine tuleb. Sõuksi hiieistutajud võiks olla kohe palju! Olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)