Muhust pärit Maarika Mesipuu mängib sel nädalal Orissaare ja Kuressaare lavadel

Muhust pärit Maarika Mesipuu mängib sel nädalal Orissaare ja Kuressaare lavadel

MUHU TÜDRUK LAVAL: Viljandi kultuuriakadeemia lavastuses “Sünnipäevapidu” astub üles ka Muhu saarelt pärit Maarika Mesipuu.

Muhust pärit Viljandi kultuuriakadeemia neljanda kursuse tudeng Maarika Mesipuu on lõpetanud Kuressaare gümnaasiumi ning teatripisik lõi temas päris tõsiselt välja kooliteatris Ubinamoos, mida juhtis Marit Tarkin. Samuti jäi gümnaasiumiaega Saaremaa rahvateatri noortestuudio (juhendaja Ellen Teemus) ning esimesed suuremad ülesastumised Kuressaare Linnateatri laval.

Gümnaasiumis tekkiski Maarikal tõsine soov näitlejaks saada. “Käisin mitu korda teatrikooli katsetel, kuni mind näitlejatudengiks vastu võeti,” meenutab ta nüüd. “Hakkasin Viljandi kultuuriakadeemias õppima 2005. aastal ja olen nüüdseks jõudnud neljandale kursusele. Meie kursust on enim juhendanud Kalju Komissarov ja Peeter Raudsepp.”

Maarika nendib, et hetkel ei ole talle veel ühestki teatrist tööpakkumist tulnud, kuid hea meelega teeks ta rolle ka Kuressaare Linnateatri lavastustes. Seda enam, et lava “noorusest” tuttav. Oli ta seal ju esimest korda etenduses “Rahu maa peal”.

Maarika on kaks suve kaasa teinud ka Saaremaa rahvateatri menulavastuses “Taevaredel”, mis sündis Abruka lugude ainetel ja mida mängitigi Abruka saarel.

Viljandi kultuuriakadeemia kursus, kus õpib ka Maarika, on kooli seitsmes lend näitlejaid. “Kursusel on 12 näitlejat ja üks lavastajatudeng,” räägib muhulanna. Kuid need, kel õnnestus suvel Kuressaare linnuse juures näha “Draakoni” etendust, mille lavastaja oli sama kursuse tudeng Helen Rekkor, on nii Maarikat kui ka tema kursusekaaslasi Saaremaal juba näinud.

Sel nädalal “Sünnipäevapidu”

Mida kujutab endast aga “Sünnipäevapidu”, millega saarlasi sel nädalal kostitatakse? Maarika ütleb, et selles lavastuses on tudengitele huvitavate rollide näol antud suured võimalused ümberkehastumiseks. “Tegemist on absurdinäidendiga,” märgib ta.

Lavastust mängitakse kahes koosseisus. Et kõikidel osatäitjatel oleks rolliga piisavalt tööd, jagati kursus kaheks ning tekkis kaks lavastust ühe näidendi põhjal.

1. koosseis: Petey – Anatoli Tafitšuk, Meg – Natali Lohk, Stanley – Johannes Veski, Lulu – Marilyn Jurman, Goldberg – Rauno Kaibiainen, McCann – Maarika Mesipuu; 2. koosseis: Petey – Taavi Lepik, Meg – Merilin Kirbits, Stella – Mairi Jõgi, Lulu – Kati Ong, Goldberg – Maarius Pärn, McCann – Karl Kena.

“Kahe lavastuse puhul ei ole tegemist dublantidega. Nii näiteks mängib mõlemas koosseisus ühte mehele mõeldud rolli hoopis naisnäitleja,” selgitab Maarika, kellel endalgi on etenduses mehe roll – mees nimega McCann. Teise koosseisu lavastuses mängib peaosalist Mairi Jõgi, kuid tema roll on mehe osast muudetud naise rolliks. “Nii on samade rollide puhul sama vaid tekst, kuid see, kuidas keegi mängib ja mida mõtleb, teeb lavastused üsna erinevaks.”

Maarika sõnul on olukorrad ja stseenid laval humoorikad ja grotesksed, kuid inimese vaimne ja füüsiline eneseväärikus sellisena, nagu inimene ise seda tajub, mõjub värskendava šokina. Stseenid on vaatajatele ja näitlejatele pingelised.

Tegelaskujud on kõik natuke saamatud, mis muudabki olukorra selliseks, nagu see kujuneb. Tegelased ei tule hästi toime kõigi muutustega, mis neid ees ootavad, nad kardavad ja kahtlevad, ent võitlevad oma põhimõtete eest isegi siis, kui selle võitluse väline tulemus on pigem katastroof kui triumf.

Selline kõhenaljakas etendus võiks Maarika hinnangul huvi pakkuda just Saaremaa inimestele, sest ka selles loos toimub tegevus kuurortlinnas, kuhu on põgenenud üks pianist, et oma päevi mööda veeretada mereäärses pansionaadis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 236 korda, sh täna 1)