Cantores Vagantes toob oma juubelikontserdi Kuressaarde

Vabariigi aastapäeva eel on võimalus nautida ajaloolist raesaali ja kuulata muusikat ajast, mil raekoda oli meie linna keskele just äsja kerkinud. Jutt käib 17. sajandist. Millist muusikat mängiti tollel ajal ühel teisel saarel, suurel Inglismaal, saab publik kuulda Cantores Vagantese esituses 20. veebruari õhtul kell 18.

Cantores Vagantesesse kuuluvad muusikud, kes interpreteerivad varajast muusikat originaalpillide koopiatel, arvestades seejuures ajaloolist esituspraktikat. Seekord musitseerivad Reet Sukk (plokkflöödid, barokkflööt), Taavi-Mats Utt (barokkoboe), Reinut Tepp (klavessiin), Egmont Välja (tšello).
Alates varajase muusika taassünnist 20. sajandi esimesel poolel on paljud muusikud tundnud huvi barokiajastu pillide vastu.

Kui veel 20. sajandi teisel poolel ei olnud haruldased kontserdid ka 18. sajandi originaalpillidel, siis tänaseks (eriti puudutab see puhkpille) on nende koht põhiliselt muuseumis.
Cantores Vagantes kasutab oma kontserdil originaalpillide täpseid koopiaid (puhkpillid ja klavessiin) ja ühte originaali (tšello).

Cantores Vagantes alustab selle kontserdiga oma 20. juubelihooaega. Eestis ei tule selliseid olulisi varajase muusika festivale või kontserdipaiku, kus Cantores Vagantes ei oleks esinenud.
Lisada võib veel Skandinaaviamaad, Hollandi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Venemaa. Peterburi filharmoonia väikeses saalis on Cantores Vagantesel oma abonement, samuti toimuvad iga-aastased kontserdid Peterburi teatri- ja muusikamuuseumis.

On esinetud ka Eesti diplomaatilise korpuse korraldatud kontsertidel Kiievis ja Bonnis. Koostööd tehakse rahvusvaheliselt tuntud interpreetidega – Jeanette van Wingerden, Fumitaka Saito, Diego Nadra ja paljud teised.
Juubelihooaja avakontsert on ühtlasi ka üks Reet Suka retoorika ja muusika seoseid käsitleva doktoritöö kontsertidest.

Teadupäraselt kutsutakse barokkmuusikat kõnelevaks muusikaks, sellest siis doktoritöö sisu.
Cantores Vagantese kontserdi kavalehelt leiab kuulaja esitatava kohta põhjalikke selgitusi.

Tiiu Maripuu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)