Amet, mis pakub töörõõmu igal päeval (3)

Amet, mis pakub töörõõmu igal päeval

 

Sellest pole möödas kuigi palju aega, kui maal veel lasteaedu polnud ja kooli läksid mõnedki nii, et isegi A-tähte ei tundnud. Tänapäeval on kooliminev laps ikka päris haritud ja seda on vaja.

Varasematel aastatel andsid alushariduse lapsevanemad ja kogu pere, kus väike kasvas. Kui mitte muud, siis kujunesid kodus välja hoiakud, sotsiaalsed oskused, suhtlemine.
Tänapäeval peavad alushariduse eest hea seisma nii lapsevanemad kui ka lasteaed.

On igati tore, kui laps oskab hästi lugeda. Meil on siin juba nelja-aastaseid, kes loevad, nemad on oma oskused saanud peamiselt kodust. Sellised asjad tulevad ju alati kasuks.

Kui laps teksti hästi lugeda ei oska, siis kuidas ta sellest veel aru saama peaks? Loetavast arusaamise oskus ilmneb koolis töövihikuid täites. Seetõttu teeme kõik endast oleneva, et laps oskaks kooli jõudes hästi lugeda.

Kooliminekul on tase erinev

Kooli ootused on ju alati suuremad, kui meie õppekavad ette näevad. Arvan, et esimesse klassi minejate kooliteadmistele ei peaks nii suurt rõhku panema kui just lapse oskustele iseendaga toime tulla ehk nn sotsiaalsetele oskustele.

Laste teadmiste taset ei saa ühtlaseks lihvida, seda pole mõtet tahtagi. Üks on keeltele aldis, sest on vanematega koos välismaal elanud, teine jälle matemaatikas tugev, kolmas laulab või joonistab paremini, lapsed ei saa iialgi olla ühel tasemel. Mõni pere tegeleb spordiga, isegi 7-aastane laps suudab päevas jalgrattal sõita 19 km.

Tuleb ette ka seda, et lastele taotletakse kooliminekuks pikendust. Peamine põhjus on, et laps ei suuda oma tähelepanu koondada, see hajub, kui ta ei suuda kuulata, siis peaks teda veel spetsialistide kaasabil lasteaias järele aitama. Koolipikendust saab taotleda ainult lapsevanema algatusel, eks sel juhul tuleb kõik asjaolud üksipulgi läbi arutada.

Lastega peab pidevalt tegelema

Meie võtame oma lasteaeda juba päris väikesi, meil on praegu aasta ja neljakuune lapski lasteaias. Õpetamine algab eelkõige sellest, et nad end riidesse paneksid, ise sööma hakkaksid ja potile läheksid, sätiksid kokku lihtsamaid puslesid, õpiksid üheskoos mängima. Väga vajalik on, et kui laps midagi hästi teeb, siis õpetajad seda ka märkavad.

Kui ta ikka pusib ise end riidesse ja tunneb rõõmu, et hakkama sai, no siit tulebki õpetaja töörõõm ja see innustab inimesi lastega tegelema. Väikestega peab aga ikka väga palju kannatust olema. Hea on ka see, et lapsevanemad on lapse arengu teemadest teadlikumad, nad teevad koostööd, nendega saab paljusid asju arutada.

Läbi aegade on olnud nii, et emad rassivad lastega, isad on kuidagi tagaplaanil. Tänapäeva noored isad on hakanud aktiivsemalt osalema laste kasvatamisel, hea kohe vaadata, kuidas nad oma väikestest hoolivad.
Käesoleval õppeaastal esitasid lapsevanemad näidendi, kord esineti perepäeval maalinnal ja nüüd ka lasteaia saalis.

Lapsevanemad olid ise nii õnnelikud, kui nad olid oma näidendiga ühele poole saanud. Loomulikult oli ka lastel väga huvitav, nad elasid kaasa. Ja muidugi tulevad pered laste üritustele, lapsele on see väga tähtis. Et ka õed-vennad ja vanavanemad osaleksid. Kui isa tulla ei saa, tuleb näiteks vanaisa, ka see on lapse jaoks oluline.

Lapsevanemad on lastele tutvustanud paberi taaskasutamist, kaseokstest punumist, on valmistanud maalimisalused, istepinke, poeleti, nukumaja, mänguautosid, liivakastiäärise. Sellest on olnud ikka väga suur abi.

Laps on kodu peegel

Laps ju midagi ei varja, ta ütleb kõik välja. Aga ka kiusu on lastel samamoodi kui täiskasvanutelgi. Eriliselt see silma hakanud küll pole, aga midagi ikka juhtub. Kui kiusamist märgatakse, siis pedagoog sekkub kohe ja püüab mängides neid probleeme lahendada.

Loomulikult toob laps lasteaeda kaasa ka killukese kodust pereelu. Kuuldut-nähtut ei tohi keegi loomulikult meie majast välja viia, sest paljud asjad on ka lapse fantaasiast tulenevad. Peame arvestama seda, et lapse suu kaudu läheb ka lasteaiast välja kõik siin päeva jooksul toimunu, ja see distsiplineerib. Oleme näinud, kuidas õpetajaid matkitakse ja muuseas väga osavalt, isegi sama hääletooniga.

Kui on mingi suurem probleem, räägime sellest kohe lapsevanemaga omavahel.

Koostöö annab kindlustunde

See on hästi oluline, et maja, kus me oleme, on ilus, et elame maal, siin on meie enda istutatud puud. Me oleme laste kasvatamisel valinud just sellise loodusesuuna. Õpetame last väärtustama seda keskkonda, kus ta kasvab. Käime Laide looduskaitsealal, seal on veelinnud, on hobused ja veised. See vahetu suhtlemine loomadega kipub juba maalapselgi väheseks jääma.

Tähtis on hea koostöö vallavalitsuse ja teiste valla asutustega. Eelarvete läbirääkimistel on arutelud suuremad, raha on ju alati vähem, eriti praegusel ajal. Vallajuhid on meie tegemistega siin tutvumas käinud, laste toitugi maitsnud. Meil on viidud kõrgharidusega õpetaja palk sellele tasemele, mida haridusministeerium on valdadele ette kirjutanud. Lasteaiatöötajaid on hakatud võtma samamoodi nagu kooliõpetajaidki, see teeb heameelt.

Koostöö kooliga on hea. Tulevase esimese klassi õpetajaga suhtleme juba terve õppeaasta ette, ta saab lastega tuttavaks. Lapsevanematega teevad koostööd nii lasteaed kui ka kool. Näitame, mida oleme lasteaias teinud ja laseme kooliõpetajal öelda, mida ta oma tulevaselt õpilaselt ootab. Samuti arutame neid asju koos lapsevanematega.

Kultuurijuht Anne Auväärt on meie lastele seltskonnatantsu õpetamas käinud, Valjala Tööpada on meie suur sõber, kirikuõpetaja Hannes Nelis käib meil kogu aasta tutvustamas kirikukalendri ja rahvakalendri tähtpäevade seoseid. Koostöö on Valjala valla territooriumil tegutsevate ettevõtetega, nad on alati appi tulnud, kui oleme nende poole pöördunud.

Meil on ka traditsioonilised üritused: Metsavana käib külas, kui aastaajad vahelduvad, käime Laugu metsavahimajas Leisi vallas, loodusrajal neli korda aastas, et loodusega vahetult tutvuda ja õppida seda väärtustama. Koostöö Pirkkala vallaga Soomest on meile väga oluline olnud.

Mida annab töö lastega

Me kõik peame olema iga päev valmis suhtlemiseks iga lapse ja lapsevanemaga. Meil on peale õpetajate ka palju teiste ametite pidajaid. Meil on väga kokkuhoidev ja tore kollektiiv, igaüks annab endast parima.

Töötajad peavad oluliseks tervislikke eluviise ja tegelevad tervisespordiga, eks nende eeskuju innustab lapsigi tervisesporti positiivselt suhtuma.
Need, kes on seda tööd kaua teinud, teavad, et selles töös on töörõõm üle kõige. Näed, kui laps hakkab midagi oskama ja iga selline kild on omaette tulemus.

Inimesel, kes elukutset valib, peavad ju olema oma valiku tegemisel mingid eeldused. Olgu arst, advokaat või õpetaja, ega igaüks neid ameteid õppida suudagi. Meie ametis on vaja väga palju empaatiatunnet, mõistmist, hästi palju kannatlikkust ja järjekindlust. Kui need omadused on olemas, on töörõõm igal päeval tagatud.

Marina Tamm
Valjala lasteaia juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)