Tuulegeneraatorite paigaldamine tekitab vastuseisu (3)

Tuulegeneraatorite paigaldamine tekitab vastuseisu

 

Üha laienev tuuleparkide rajamine on Eestis leidnud sellist vastuseisu, et arendajatel läheb juba raskeks leida vaba maatükki, kuhu neid püstitada saaks. Ikka on keegi, kellele need ette jäävad, sest erinevalt Kesk-Euroopast, kus on harjutud elama suurtes külades koos, on eestlastel tavaks hajaasustus.

Eesti Ekspress kirjutab, et hiidlased on aktiviseerunud ja istuvad päevade kaupa internetis või koosolekutel. Neil on hirm, et koos tiivikute tulekuga kaovad saarelt rahu ja vaikus.

Hiidlastele omase huumoriga räägitakse juba uutest töökohtadest, mida Pärnits generaatorite püstitamisega loob, nimelt peavad hiidlaste käbedad käed hakkama hulgi surnud linde kokku korjama.

Samad probleemid on Pakri poolsaarel Paldiskis, kuhu Eesti Energia kavandab lisaks kaheksale olemasolevale püstitada veel 19 tuulikut.
Eesti valitsus subsideerib tuulest toodetud elektri hinda ja kohustub kogu toodetud energia ära ostma.

Samas on Eestil kohustus aastaks 2020 toota 20% elektrist taastuvatest energiaallikatest. Roheliste juht Marek Strandberg on öelnud, et häda põhjustajaks on taastuvenergia projektide tegemata jäänud teemaplaneering, mis on kirjas isegi koalitsioonilepingus.

Ka Saare maakonnas on probleemid samad. Elanike vastuseisu kohtavad arendajad kõikjal. Oma Saar uuris omavalitsusjuhtidelt, kas lahendused tuleksid lihtsamalt, kui ka omavalitsused saaksid sealt loodusressursimaksu näol lisatulu.


Kommentaar

Jüri Saar, Kihelkonna vallavanem:
Ma nõustun täielikult rohelistega, kes ütlevad, et omal ajal jäeti vastav teemaplaneering tegemata. Kui oleks selgesõnaliselt olnud määratud, kuhu neid tuulegeneraatoreid võib püsti panna, siis oleks ärimehed teadnud endale ka vastavaid maid soetada.

Üks maaomanik võib ju nõus olla, saab pappi, on rahul ja lasebki oma maale tiiviku panna. Tema meelest on okei, eriti siis, kui ta ise selles kohas ei elagi. Aga mida ütlevad selle kohta naabrid? Generaatorite pöörlevad tiivad paistavad mõnes kohas isegi kilomeetrite kaugusele.

Loomulikult võiksid vallad selle pealt tõesti mingit tulu saada, aga kogu see tuulegeneraatorite teema on läbi rääkimata ja sellest need pingedki.

Tiit Peedu, Muhu vallavanem:
Ega mina ka ei poolda tuulegeneraatoreid ja seda mitmel põhjusel. Hõlmavad suure maa-ala ja laekuv maamaks ei korva seda kaotust, et keegi ei taha nende läheduses elada. Sealt ka järjekordne kaotus nii elanike kui ka nende tulumaksu osas – kui pole elanikku ei ole ka maksu, tuulik ei loo ühtegi töökohta. Riigipoliitiliselt võib see olla vajalik, valla seisukohalt on aga otsest kahju tekitav ettevõtmine. Nii et ressursimaks, kui seda peaks kunagi rakendatama, ei korva eeltoodud puudusi ja kaotusi.

Ludvik Mõtlep, Leisi vallavanem:
Arvan et ressursimaks ei leevenda olukorda. Põhjus on ikkagi konkreetsetes inimestes, kelle lähedusse tuulikud tulevad. Nende jaoks ei ole määrav, et vald saab veidi tulu. Kui vald ise püüab mingi piirkonna visuaalse kaitse eesmärgil tuulikuid tõrjuda, siis ehk oleks mingi kompromiss võimalik.

Elanikkonna vastuseisu saab leevendada ainult konkreetsete sooduslepingutega kas elektrihinna osas või rahalise kompensatsiooniga mõjupiirkonna kinnistutele.
 
Kaido Kaasik
, Valjala vallavanem:
Kindlasti tuleb hakata reguleerima ka tuuleressurssi. Millises vormingus ja määras peaks see olema, on vastavate spetsialistide ülesanne. Arvestama peab asjaoluga, et tuulegeneraatorid paigaldatakse väga pikaks ajavahemikuks, mille vältel on suur maa-ala hõivatud, halvendades kohalikku elukeskkonda.

Teiselt poolt näeksin heameelega, et tuulepargid on kohalike elanike omand ja teeniksid kasumit neile, sest energia tootmine tuulest on seadusandja poolt tootjale väga soodsalt reguleeritud.

Kohalikud vallaarendajad koostöös külaliikumise eestvedajatega võiksid moodustada tuuleenergia rohelise võrgustiku. Koostada tuleb vastav teemaplaneering koos äriplaaniga, mis rakendaks kohalikku ressurssi maapiirkonna kasuks. Saaremaal on mitmeid ettevõtlikke külaseltse, kes peaksid olema huvitatud piirkonna arengust.

Kohe on avanemas LEA-DER-programm, mis ootab uusi ja julgeid algatusi maaelanike poolt. Miks mitte proovida? Aastaid tagasi modelleerisid biosfääri kaitseala töötajad Saaremaal tuuleliikumist. Nende metoodikat saaks väga edukalt kasutada, sisestades programmi värskemad andmed.

Margus Mägi, Kaarma vallavolikogu esimees:
Tuuleenergia on ju iseenesest väga tore asi, ökovärk ja puha. Aga see mõte, et kohalik omavalitsus hakkaks võtma tuulegeneraatorite püstitajate käest loodusressursimaksu, ei vähenda pingeid kohe kindlasti.

Raha vastu poleks ju ühelgi kogukonnal midagi, kindlasti paljud sooviksidki siis oma valda neid generaatoreid. Aga sel juhul tekivad juba uued lisapinged.

Ühel pool on need, kes näevad, et lisarahaga saab kogukonna heaks palju ära teha, teised pool need, kes peavad ohverdama oma koduümbruse väljanägemise ja kodurahu. Kokkuvõtvalt: raha vastu pole midagi, aga lahendus see pole ja pingeid ei vähenda – pigem tekitab neid juurde.
 
Kalmer Poopuu, Salme vallavanem:
Meie volikogu neid juurde ei soovi. Seda ei kompenseeriks ka maksustamine, sest naaberkinnistute hinnad müra ja visuaalse reostuse tõttu ju langevad. Volikogu kui rahva esindus ei saa oma valijatest üle sõita.

Õigem oleks vist see, kui sellised kohad leitakse kusagil elamualadelt kaugemal, kas või kaitsealade servadel. See on ikka ju roheline energia, mida looduskaitsjad nii tugevalt propageerivad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)