Loomakasvatustoodangu kasvutempod on aeglustunud (1)

Loomakasvatustoodangu kasvutempod on aeglustunud

 

Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes 2008. aastal mõnevõrra Saare maakonna piimatoodang, kuid samas vähenes järsult munatoodang. Põllumajandusloomade keskmine arvukus näitas möödunud aastal väikest kasvutendentsi, seda eriti lihaloomade osas. Viimasel kahel aastal on meie maakonna loomakasvatustoodangu juurdekasvutempod aga aeglustunud.

Saare maakonna põllumajandustootjad tootsid mullu 35 495 tonni piima, mis oli 482 tonni ehk ligi 1,4% rohkem kui aasta varem. Viimasel kahel aastal on piimatoodangu juurdekasvutempo aeglustunud.

Tõusnud on produktiivsus

Samas oli piimaveiste keskmine arv läinud aastal tunamulluse aastaga võrreldes mõnevõrra väiksem ja seda kõigi kvartalite lõikes. Statistikaameti andmetel oli Saare maakonna piimakarja keskmine suurus 2007. aastal 6250 isendit, 2008. aastal oli sama näitaja 6025.

See omakorda tähendab, et möödunud aastal on maakonnas piimatoodang lehma kohta mõnevõrra kasvanud. 2008. aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 5894 kilogrammi, s.o 275 kilogrammi ehk 4,9% enam kui aasta varem.

Madalam kui riigis tervikuna

Keskmine piimatoodang lehma kohta on Saare maakonnas ligi 900 kg madalam kui Eestis tervikuna. Lohutuseks võib öelda, et möödunud aastal kasvas piimatoodang lehma kohta Saaremaal kiiremini kui riigis tervikuna: meil oli juurdekasvuks 4,9%, Eestis 4,3%. Ent säärane statistika on mõnevõrra petlik, sest absoluutarvudes suurenes meie mahajäämus läinud aastal riigi keskmise näitajaga võrreldes kuue kilogrammi võrra.

Kui 2007. aastal andis Saare maakonna keskmine lehm oma Eesti keskmisest liigikaaslasest 865 kg piima vähem, siis 2008. aastal suurenes see vahe 871 kiloni. Selleks et Eesti keskmise näitajaga sammu pidada ja sellele järele jõuda, peaks Saare maakonna piimatoodangu juurdekasv lehma kohta olema aastas üle 5%.

Munatoodangu järsk allakäik

Analüüsides Saare maakonna põllumajanduse statistikat, ilmneb, et läinud aastal vähenes märkimisväärselt munatoodang. Võrreldes kahe viimase aasta näitajaid, võib öelda, et 2008. aastal oli tööstuslik munatoodang Saaremaal praktiliselt olematu.

Kui ülemöödunud aastal toodeti meie maakonnas veidi enam kui kolm miljonit kanamuna, siis läinud aastal oli sama näitaja ligi 6,5 korda väiksem. 

Munatoodangu sedavõrd drastilisel vähenemisel on vaid üks seletus – 2008. aasta alguses lõpetas Ovolex OÜ Saaremaal munade tootmise ja sulges Kaar-ma vallas asunud kanafarmi.

Selle asemel ostis ettevõte Läänemaal Martna vallas Väike-Lähtru külas Linnuvabriku kinnistu, kuhu 2008.–2009. a on kavas ehitada sugulinnufarm 23 000 sugukanale ja 2300 sugukukele. Martna sugulinnufarm hakkab tööle AS-i Tallegg koostööpartnerina ja tootma Talleggi haudejaamale haudemune.

Piimakarja asemel lihakari

Kui vaadata põllumajandusloomade arvukuse dünaamikat Saare maakonnas, võis siin läinud aastal täheldada väikest kasvutendentsi ja seda eriti lihaloomade kategoorias (lihaveised, sead ja lambad). Mõningane tagasiminek on toimunud vaid piimaveiste arvukuses.

Umbes poolteist sajandit tagasi algas Eesti põllumajanduses märkimisväärne muutus – üleminek taimekasvatuselt karjakasvatusele, eelkõige piimakarja arendamisele. Säärase suunamuutuse üheks põhjuseks oli maailmakaubanduse kiire aeg, mille tagajärjel meie karmides klimaatilistes tingimustes toodetud teravili ei suutnud turul kõrge omahinna tõttu konkureerida.

Teatud suunamuutus meie põllumajanduses on täheldatav ka praegu – on alanud üleminek piimakarjalt lihaloomade kasvatamisele. Saare maakonna tapaloomade eluskaalu võrdlev statistika näitab eelkõige tapasigade eluskaalu kasvu (+1%) ning tapaveiste eluskaalu vähenemist.

Saaremaa talupidajate liidu esimees Aivar Kallas on varem Oma Saarele öelnud: “Asjaolu, et tapaloomade eluskaalu statistika näitab veiste osatähtsuse vähenemist (Saaremaal 12,9%), võib olla seletatav üleminekuga piimalehmadelt lihaveiste ja teiste lihaloomade kasvatamisele.”

Kallase sõnul on piimatootmisele viimasel ajal kehtestatud varasemast karmimad ja keerulisemad nõuded ning nendest kinnipidamine muudab tootmise kulukaks.

“Paaril viimasel aastal on suur osa loomakasvatajatest hakanud piimakarja lihakarja vastu välja vahetama,” selgitas Kallas. “Praegu on ses osas üleminekuaeg ja sellega võib seletada ka veiste tapakaalu vähenemist. Paari aastaga peaks lihaveiste osatähtsus tapaloomade statistikas kindlasti suurenema.”


Põllumajandusest riigis tervikuna

– Eestis tervikuna tootsid põllumajandustootjad mullu 701 900 tonni piima, mis oli 1% rohkem kui aasta varem. Piimatoodang on viimasel viiel aastal püsinud suhteliselt stabiilne.

– Keskmine piimatoodang lehma kohta oli mullu 6765 kilogrammi, s.o 281 kg rohkem kui aasta varem.

– Majapidamistes tapeti või müüdi tapaks 111 400 tonni (eluskaalus) loomi ja linde; paar aastat stabiilsena püsinud lihatoodang suurenes 2008. a 4%.

Põllumajandusloomade arv Eestis ja Saaremaal

Esialgsetel andmetel oli 31. detsembri seisuga:
– Eestis 238 200 veist, sh 100 500 piimaveist; Saare mk vastavad arvud olid 15 600 ja 6000;

– 364 000 siga, Saaremaal 28 000;

– 84 000 lammast ja kitse, Saaremaal 12 500 ehk ligi 15% Eesti lammaste ja kitsede üldarvust; selle näitaja poolest oleme maakondade pingereas esikohal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)