Noor põlvkond taandub eakate ees

Noor põlvkond taandub eakate ees

 

Väike sündivus viimase kümne aasta jooksul on viinud selleni, et pensionieas inimesi on Saare maakonnas nüüd rohkem kui lapsi. Maal on aga just noorte meeste arv tunduvalt suurem samavanuste naiste arvust.

Maakonna rahvastikus viimase kümne aastaga toimunud ealiste muutuste jälgimiseks jaotame kõik elanikud sünniaastate järgi kümnesse vanusegruppi nii, et iga grupp hõlmab kümme sünniaastat. 1999.–2008. a sündinud kuuluvad 0–9-aastaste vanusegruppi, 1999. aastal sellesse vanusegruppi kuulunud 1989.–1998. a sündinud lapsed aga on nüüd juba järgmises, 10–19-aastaste vanusegrupis jne. Viimane, kümnes vanusegrupp hõlmab 90-aastaseid ja vanemaid, seega enne 1919. a sündinud inimesi.

Võrreldes nüüd maakonna elanike arvu vanusegruppides 1. jaanuaril 1999 ja 1. jaanuaril 2009 (vt juuresolev graafik), näeme, et kui kümme aastat tagasi oli kõige arvukam 1979.–1988. a sündinute, tollal 10–19-aastaste grupp, siis peaks maakonnas nüüd kõige arvukamalt olema 20–29-aastaseid noori, aga paraku ei ole see nii. 14,95-protsendise osakaaluga on esimeseks tõusnud hoopis 1959.–1968. a sündinud 40–49-aastaste rühm, mis kümme aastat tagasi oli alles kolmandal kohal.

Lapsi vähem, eakaid rohkem

Kümne aastaga on 1979.–1988. a sündinud noorte arv vähenenud 769 inimese võrra ehk 12,5 protsenti ja langenud osakaalult maakonna rahvastiku koguarvus teisele kohale. See tähendab, et Saaremaa on aastakümnega ühel või teisel põhjusel ilma jäänud igast kaheksandast 20–29-aastasest noorest.

Veel suurem on kaotus kümme aastat tagasi arvukuselt teisel kohal olnud 20–29-aastaste grupis – 1969.–1978. a sündinud on tänaseks saanud 30–39-aastaseks, kaotanud aga oma ridadest 1047 inimest ehk 18,1 protsenti ja langenud osatähtsuselt maakonna rahvaarvus kolmandale kohale.

Kõige suurem langus – 4 protsenti – on siiski tabanud kõige nooremat, kuni 9-aastaste laste gruppi. See 1999. a alguses arvukuselt veel neljandal kohal olnud vanusegrupp on tänaseks kukkunud kaheksandaks, olles suurem veel vaid 80–89-aastaste ning 90 ja vanemate grupist. Kuni 9-aastaseid lapsi oli tänavu 1. jaanuaril maakonnas 3051 – koguni 1880 võrra vähem kui kümme aastat tagasi samal ajal.

Väike sündivus ja noorte inimeste aktiivne väljaränne on viinud selleni, et pensionieas inimeste arv maakonnas ületab juba tunduvalt laste arvu.
Kui 1999. aastal oli 0–19-aastaseid kokku 11 076 ja nad moodustasid maakonna elanikest 27,95%, siis tänavu 1. jaanuaril oli selles vanuses lapsi ja noori tervelt 3454 võrra vähem, 7622 ja nende osakaal maakonna rahvastikus langenud 21,12 protsendile.

Samas on nelja viimasesse vanusegruppi kuuluvate 60-aastaste ja vanemate inimeste arv 10 aastaga kasvanud 700 inimese võrra (1999. a 7885, tänavu 8585) ning nende osakaal tõusnud 19,9 protsendilt 23,79 protsendile. Seega on meie tulevikulootus, noorem põlvkond taandumas eakate ees – 60-aastaste ja vanemate inimeste arv ületab kuni 19-aastaste arvu juba ligi tuhande (täpsemalt 963 inimese) võrra.

0–39-aastaste noorte inimeste arv maakonnas aga on aastakümne jooksul vähenenud kokku 4797 inimese võrra ning nende osakaal maakonna rahvastikus on langenud 56,86 protsendilt 49,14 protsendile. Kümne aastaga on Saaremaa kaotanud rohkem kui viis Pöide valla täit noort rahvast.

Noored naised on saarelt läinud

Eelmisel esmaspäeval Saare maakonna rahvastiku kohta käivaid arve kõrvutades tõdesime, et naiste arv on eriti maal vähenenud palju kiiremini kui meeste arv. Jätkates analüüsi vanusegruppide kaupa, selgub, et eriti suur vahe on 20–39-aastaste meeste ja naiste arvus (vt graafikud meeste ja naiste arvu kohta Kuressaare linnas ja maakonna valdades).

1999. aastal oli Saare maakonnas mehi naistest rohkem 10–49-aastaste hulgas, nüüd on neid rohkem 0–9-aastaste ning 20–49-aastaste seas.
Kümme aastat tagasi oli meeste osakaal kõige suurem, 51,38 protsenti 1969.–1978. a sündinud 20–29-aastaste vanusegrupis, kus meeste arv ületas naiste oma 160 võrra.

Oluliselt väiksem oli meeste osakaal kolmes viimases vanusegrupis – 70–79-aastaste meeste osatähtsus oma vanusegrupis oli 29,75 protsenti, 80–89-aastasi mehi oli selleealiste hulgas 23,01 protsenti ning 90-aastaste ja vanemate hulgas vaid 15,43 protsenti.

1. jaanuaril 2009 oli nendesamade 1969.–1978. a sündinud meeste ülekaal suurim (54,23%) 30–39-aastaste vanusegrupis, kus oli nüüd juba 401 meest rohkem kui naisi. 376 meest rohkem oli 20–29 aasta vanuste inimeste hulgas, kus meeste osakaal moodustas 53,5 protsenti.

Vähehaaval on kasvanud ka eakate meeste osakaal maakonna rahvaarvus. 70–79-aastaste vanusegrupis oli tänavu 1. jaanuaril mehi 37,41 protsenti, 80–89-aastaste hulgas 22,9 ning 90-aastaste ja vanemate grupis 17,1 protsenti.

1999. a oli kõige arvukam maakonnas nii meeste kui naiste koguarvus 1979.–1988. a sündinute vanusegrupp. Poisse oli selles vanusegrupis 3131, seda oli 117 võrra rohkem kui tüdrukuid. Nüüd on nad vanuses 20–29 aastat ja kuigi mehi on nüüd 255 võrra vähem kui 10 aastat tagasi, on nad osakaalult maakonna meeste koguarvus endiselt esikohal.

Nende eakaaslastest naisi aga on nüüd vähem koguni 514 võrra (1999. a 3014, nüüd 2500) ning arvukuselt on neist möödunud 40–49-aastased naised, kelle arv vähenes kümne aastaga vaid 132 võrra.

Maal napib noori naisi ja vanu mehi

Valdades elas 1999. aastal kokku 11 482 meest, mis oli 61,04% Saare maakonna meestest. Samas jäi maameeste osakaal tublisti alla keskmise kahes nooremas (0–19-a) vanuserühmas ning oli kõvasti üle keskmise viies vanemas (alates 50-a). 90-aastastest ja vanematest meestest elas maal koguni 76%.

2009. aasta 1. jaanuari andmetel elas maal 10 621 meest, mis on 861 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Maameeste osakaal meeste üldarvus oli õige pisut langenud – 60,73 protsendile, olles samas tublisti suurem (umbes kaks kolmandikku) 40-aastaste ja vanemate hulgas, kusjuures 80,77 protsenti 90-aastastest ja vanematest meestest elas maal.
Kümne aastaga on meeste osatähtsus maaelanike koguarvus tõusnud 1,75% võrra, ulatudes nüüd 50,54 protsendile.

Maaelanike hulgas oli meeste osakaal 1999. aastal suurim (55,77%) 40–49-aastaste hulgas. Selles vanuses mehi elas maal 298 võrra rohkem kui samas vanuses naisi. Oluliselt suurem oli ka 20–39-aastaste meeste osakaal. Kokku elas maal 20–49-aastasi mehi 5070, samas vanuses naisi aga 4191 – seega 879 võrra vähem.

1. jaanuaril 2009 oli maal elavate meeste osakaal suurim 30–39-aastaste vanusegrupis – tervelt 57,95 protsenti. Valdades elab 1969.–1978. a sündinud mehi 424 võrra rohkem kui samas eas naisi. Suur on meeste osakaal ka 20–29- ja 40–59-aastaste seas. 20–49 aasta vanuseid mehi on maal 1126 võrra rohkem kui samaealisi naisi.

Kui 1999. aastal oli maal kuni 9-aastaste laste hulgas tüdrukuid 50 võrra rohkem kui poisse, siis tänavu 1. jaanuaril oli ka selles vanuserühmas poisse tüdrukutest 91 võrra enam.

Kuigi veel väike, on meeste osakaal siiski kasvanud ka eakama maarahva hulgas. 60–69-aastaste vanusegrupis oli neid tänavu 1. jaanuaril 46,72 protsenti, 70–79-aastaste hulgas 38,31 ja 80–89-aastaste grupis 22,54 protsenti ning 90-aastaste ja vanemate seas 19,63 protsenti.


Saare maavalitsuse registrite ja infotehnoloogia talituse juhataja Avo Levisto:

Ootamatult ei olegi meie maakonnas laulva revolutsiooni lapsed see kõige arvukam vanusegrupp, nagu oleks võinud eeldada, vaid hoopis 40–49 aasta vanused (5394).

See aga on vanusegrupp, kellel praegusel tööturul on tunduvalt keerulisem tööd leida kui nooremal inimesel ning ka välja tööd otsima minna on selles vanuses üsna raske. 40 aastat on umbes see vanusepiir, kus rändesaldo saab nulliks (nooremate puhul on see negatiivne – väljaränne ületab sisserände – ning vanemate puhul positiivne).

Kõige suurem langus on muidugi laste arvus (–1880). Väike sündivus on viinud selleni, et laste arv maakonnas on tunduvalt väiksem pensionieas inimeste arvust. Kui võrdleme alla 20-aastaste ja üle 60-aastaste inimeste arve, siis kümme aastat tagasi olid need numbrid 11076 ja 7885, nüüd on suhe vastupidine – 7622 ja 8585.

Teine tähelepanek puudutab aga meeste ja naiste suhtarvu vanusegruppides. Kui võtta rahvastikuregistri andmeid tegelikkuse peegeldusena, siis on noortel meestel, kes peaksid kõigi elureeglite järgi vanuses 20–39 aastat omale pere looma, tõsine probleem – selles vanuses meeste arv on ligi 800 võrra suurem samavanuste naiste arvust. Eriti suur on probleem maapiirkondades, linnas on noorte meeste ja naiste arv enam-vähem võrdne.

Tegelikult on see probleem mingil moel olnud küll alati.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)