Keskkonnaekspert soovitab Abrukal ehitada Natura hoiualale (2)

Keskkonnaekspert soovitab Abrukal ehitada Natura hoiualale

 

Keskkonnaekspert Andres Tõnisson soovitab laiendada Abruka saare ehitustegevust Natura hoiualale, et aidata kaasa saareelanike arvu kasvule.

“Mida rohkem on saarel elanikke, seda ökonoomsem ja lihtsam on vallal ka kogukonna elu korraldada,” leiab keskkonnaekspert Andres Tõnisson värskelt valminud Kaarma ÜP keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes.

Paraku puudub eksperdi sõnul võimalus uute inimeste saarele tulekuks, kui järgitakse rangel vaid Abruka kunagiste majapidamiste arvu ja asustuspiirkonda. Uusi ehitisi saaks Tõnissoni sõnul juurde luua näiteks küla olemasolevat hoonestust tihendades, samuti saare põhjaosas asuva rannaniidu serval ja kuival lubjarikkal niidul, mis mõlemad kuuluvad Natura hoiuala koosseisu.

Nii rannaniidu kui lubjarikka niidu elupaigatüübid on viimase seire andmetel kinni kasvamas, ehitusvõimaluste tekkimine hoiuala servale ei ohusta kaitstavaid kooslusi pindalaliselt kuigi märkimisväärselt, kinnitab ekspert. Kuival lubjarikkal niidul on mõeldav umbes viie uue elamukoha moodustamine, seda juhul kui ehitistega ei kaasne pinnast laialdasemalt lõhkuvaid kommunikatsioone.

Kunagi ligi 150 elanikuga saarel on olnud umbes 40 majapidamist. Käesoleva aasta seisuga on neist püsivalt asustatud 14, suvekodudena on kasutusel 19, ülejäänud kümmekond on osaliselt kas taastamisel või ootavad uut omanikku.

Abruka asustuse säilimine ja kasv pole üksnes valla või saareelanike huvides, saarelise asustuse väärtust rõhutatakse Eestis ka eraldi seaduse tasemel.

Samuti on sellel positiive majanduslik mõju arvestades kas või seda, kui kallis on väikese elanike arvu juures ühenduse käigushoidmine Roomassaare sadamaga.

Samas pole Tõnissoni hinnangul reaalne, et saare alaline elanikkond hakkab ületama sõjaeelset taset. Pretsedenti, kus mõni väikesaar oleks liigse ehitussurve all, tegelikult ei eksisteeri. Isegi Tallinna lähisel Pranglil on elanikkond kahanemas, rääkimata kaugematest ja jätkuvalt tühjalt seisvatest meresaartest, saarte tühjenemine on omane ka Põhjamaadele.  

2006. aastal Kaarma valla tellimusel läbi viidud uuring näitas, et saare alalised elanikud suhtusid uusasukatesse positiivselt ja nägid uutes elanikes saare elu edasimineku peamist eeldust. Oma suhtumises olid ettevaalikumad saarel suvitavad inimesed, kõige enam nägid uusasukates ohtu saare omapärale küsitluses osalenud Saaremaalt pärit Tartu üliõpilased.

Uuringu põhijäreldus oli, et hirmud uusasukate ees on ülevõimendatud ja see on inimestel, kellel endal puudub püsiv side Abrukaga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)