Kabinet kiitis heaks 8 miljardi krooni suurused eelarvekärped

Kabinet kiitis heaks 8 miljardi krooni suurused eelarvekärped

 

Neljapäeval kiitis valitsus kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks ca 8 miljardi krooni suurused eelarvekärped, üks suuremaid kokkuhoiukohti on riigieelarvest palka saavate inimeste palgakulude vähendamine 10 protsendi võrra.

“Eesti riik peab olema võimeline maksma oma õpetajatele, tuletõrjujatele, politseinikele palka ja eakatele pensioni ka pikemas perspektiivis,” ütles peaminister Andrus Ansip, põhjendades riigi vajadust kokkuhoiuks.

Valitsus arvestas otsust langetades nii Eesti Panga kui ka teadlastest koosneva ekspertgrupi soovitusi, kuhu kuulusid Raul Eamets, Jaak Leimann, Märten Ross ja Urmas Varblane.

Valitsus otsustas vähendada riigieelarvest palka saavate isikute palgafondi 10 protsendi võrra, mille sisse on arvestatud 3 protsenti 2009. aasta eelarves külmutatud tegevuskulude osa.

Valitsus otsustas, et pensionid tõusevad selle aasta aprillist 5 protsenti, mis tähendab, et pensionid tõusevad suurusjärgus 230 krooni.
Alates 1. aprillist ei hüvitata esimesi haiguspäevi ravikindlustuse arvelt. Ravikindlustatu omaosalus suureneb ühelt päevalt kolme päevani ning järgmise viie haiguspäeva kulud jäävad tööandjate kanda.

Alates üheksandast haiguspäevast kompenseerib haiguspäevad haigekassa. Haigekassas vabaneb selle muudatuse tulemusel seni haiguspäevade hüvitamiseks planeeritud ca 460 miljonit krooni.

Valitsuse otsuse kohaselt väheneb ka kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaksu protsent 0,83 protsendipunkti, ehk siis selleks osaks oleks varasema 11,93 protsendi asemel 11,1 protsenti. Ka seatakse kohaliku finantsjuhtimise seaduse vastuvõtmisega omavalitsustele piirid laenamisel. 

Kaitsekulutused jäävad käesoleval aastal tasemele 1,75 protsenti SKP-st.
Lisaks saavutati kokkuhoid teedeehitusele suunatavate vahendite arvelt ligikaudu 800 miljoni krooni ulatuses – vastavalt muutustele kütuseaktsiisi laekumise prognoosis ja riigieelarve maksutulude arvelt kavandatud vahendite asendamise kaudu Euroopa Liidu vahenditega.

Keskkonnainvesteeringute keskuse siseriiklikeks programmideks mõeldud vahendid vähenevad 350 miljoni võrra ja põllumajandustoetusi kärbitakse 100 miljoni krooni ulatuses.

Esmaspäeval koguneb erakorraliselt valitsuskabinet, et täpsustada tegevuskulude kokkuhoiu jaotust ministeeriumide vahel. Rahandusministeerium koostab koostöös teiste ministeeriumidega kahe nädala jooksul lisaeelarve eelnõu koos kõigi vajalike õigusaktide muudatustega.

Valitsus peaks lisaeelarve heaks kiitma kolmapäeval, 18. veebruaril erakorralisel istungil, ning esitama selle riigikogule 19. veebruaril.

Postimehest refereeris
Toivo Vaik


Oma Saar küsis kommentaari kauaaegselt omavalitsusjuhilt ja praegu pensionipõlve pidavalt Jaanus Reedelt:

Tore sõna on solidaarsus, aga me ei näe seda solidaarsust mitte päris lõpuni. Muidugi võiks selle üle pikalt arutleda. Aga omavalitsustele lüüakse tõesti piltlikult öeldes nuga selga, sest tööpuuduse kasvu ja töötasude vähendamise juures on tulumaksu laekumine niikuinii oluliselt väiksem.

Kui veel eraldatavat tulumaksu osa vähendatakse, siis võib juba aimata, mis toimuma hakkab. Päris raske on ette kujutada, kuidas vallad nüüd hakkama saavad. Kindlasti saadakse aru, et teederaha vähendamine on põhjendatud. 

Viimastel aastatel on seda saadud üsna normaalselt, palju on jõutud ka ära teha. Kusagil pole teed enam nii halvad, et liikuda ei saaks, hoolduseks piisab ka hetkel eraldatavast rahast. Aga igapäevatoiminguteks ehk siis haridus-, sotsiaal- ja kultuurivaldkonna kulutuste katteks – kust selleks raha võetakse?

Selle asemel et palkasid kärpida ja inimesi koondada, mis omakorda vähendab tulumaksu laekumisi veel, oleks tõesti võinud mingi protsendi võrra tulumaksu tõsta. See oli minu esimene reaktsioon, kui räägiti omavalitsuste kärbetest.

Peaminister Ansip ütles soome ajakirjaniku sellesisulisele küsimusele vastuseks, et te mõtlete vist astmelise tulumaksu kehtestamist, aga seda praegune koalitsioon ei tee mitte kunagi. Astmelisest pole üldse juttu olnud, peaminister ei saanud isegi küsimusele pihta.

Maksude alandamise näol riigi nii õhukeseks tegemine oleks meid varem või hiljem niikuinii kriisi viinud. Nüüd tuli õnneks ülemaailmne kriis, mille süüks saab praegu toimuva ajada. Arvan, et kitsikus oleks meile ka ilma selle maailmakriisita varem või hiljem kohale jõudnud. Tulumaksu tõstmine kõigil mingi võrdse protsendi võrra oleks solidaarsus olnud.

Midagi imelikku toimub ka meie kaubandusvõrgus, vähemalt maal on see nii. Näiteks eile õhtul selgus, et tarbijate ühistu on oma laoseisusid niipalju vähendanud, et kaupluste juhatajad ei saagi enam kaupa sisse tellida.

Põhjenduseks see, et äkki ei osteta ära. Inimesed küsivad seda ja teist, mida nad on harjunud ostma, aga müüjad laiutavad käsi, sest nad ei saa oma laoseise suurendada. Justkui Vene aeg oleks tagasi, aetakse kuidagi peost suhu läbi. Aga just praegu oleks käivet vaja, et tootmises ja kaubanduses tööhõivet tagada, nüüd hakka või oma raha sukasäärde panema.

Minul kui pensionäril pole pensionitõusu vähendamise vastu mitte midagi, ka see viis protsenti oleks võinud ära jääda. Ütlen nii, et mida pole olnud, seda ei saa ka ära võtta. Arvan, et enamik pensionäre poleks kobisenud.

Loomulikult on see rõõmusõnum, kui saab natuke juurde, aga kui sai tänase päevani läbi, saab see viletsam aeg ka läbi, samas hinnad ju ikka tasapisi kukuvad. Ravimite hinnad on küll tõusnud, aga neid ka kompenseeritakse. Võib-olla olen natuke ebaõiglane noorte suhtes, aga kui oli valida, oleks võinud ju kärpida ajutiselt ka pensionisamba raha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)