Eelolev nädal möödanikus

Kakssada aastat tagasi, 1809. aasta 12. veebruaril, sündis ühel ja samal päeval kaks inimest, kes mõlemad on maailma ajalukku sügava jälje jätnud. Inglismaa lääneosas asuvas Shrewsbury väikelinnas nägi ilmavalgust Charles Robert Darwin ja Ameerika Ühendriikides Kentucky osariigis Hodgenville’i linnakeses sündis Abraham Lincoln.

Isikliku kogemuse põhjal võin kinnitada, et Darwinit teatakse ja tuntakse küllaltki hästi. Viis aastat reisis ta loodusteadlasena sõjalaeval Beagle mööda maailma ja jõudis reisi vältel järelduseni, et kogu elav loodus on evolutsiooni ja loodusliku valiku produkt.

Naasnud kodumaale töötas ta selle idee kallal enam kui 20 aastat ja alles 1859. aastal (ka juubel, sest peagi möödub raamatu esmailmumisest 150 aastat) ilmus tema elu peatöö – “Liikide tekkest loodusliku valiku teel” (On the Origin of Species by Means of Natural Selection).

Teaduseajaloo uurijad väidavad, et tegu oli tõelise intellektuaalse plahvatusega. Ja kuigi Darwin suri juba 1882. aastal, pole poleemika tema õpetuse ümber vaibunud veel tänagi. Siinjuures meenub üks kümne aasta tagune uudis Ameerika Ühendriikidest – ühes sealse kolkalinna koolis keelustati usufanaatikutest lapsevanemate nõudmisel darvinismi õpetamine.

Abraham Lincolnist sai aga USA 16. president, kes juhtis võitlust orjuse vastu ja võitis. Võib-olla just sellepärast ta 1865. aasta 14. aprillil Washingtonis teatrietenduse ajal mõrvatigi. Ka selle teo taga olid fanaatikud. Veel kord näide, et igasugune fanatism, olgu selle taga nn õilis patriotism või siis mõni inimvihkajalik ideoloogia (näiteks fašism või kommunism), on meie igapäevaelule kahjulik.

Homme möödub sada seitsekümmend viis aastat päevast – 1834. aasta 8. veebruar –, mil Venemaal Tobolski gümnaasiumi direktori Ivan Mendelejevi perekonnas sündis 17. lapsena poiss, kellele pandi nimeks Dmitri.

35-aastaselt (1869. aasta märtsis) formuleeris Dmitri Mendelejev, kes tolleks ajaks oli saanud Peterburi tehnoloogiainstituudi keemiaprofessoriks, keemiliste elementide ülesehituse perioodilisuse seaduse ja koostas oma kuulsa tabeli, milles olevad tühimikud võimaldasid ette arvata tookord veel avastamata keemiliste elementide omadusi. Järgneva kahe aastakümne jooksul avastati kolm säärast elementi.

Tegemist oli tõelise teadusliku triumfiga, mida võiks ehk võrrelda Albert Einsteini relatiivsusteooriaga. Kuulus teadlane suri Peterburis 1907. aastal.  

Sada kümme aastat tagasi, 1899. aasta 7. veebruaril, sündis siia ilma Arvid Janovitš Pelše (suri 1983). Võib vist oletada, et selle mehe nimi ütleb midagi vaid neile, kel oli “õnn” üles kasvada ja elada Nõukogude okupatsiooniaja “viljastavates” tingimustes.

Rahvuselt oli Pelše lätlane, kuid vaevalt teda täna Lätimaal hea sõnaga meenutatakse. Nimelt oli Pelše fanaatik – veendunud kommunist ja Nõukogude režiimi fanaatiline pooldaja. Alguses oli ta Läti kommunistliku partei boss, seejärel kutsuti ta kui “ustav rahvuslik kaader” tööle impeeriumi pealinna Moskvasse.

Karjääriredelil järk-järgult tõustes jõudis Pelše lõpuks välja kommunistliku partei poliitbüroosse – tookordse ühiskonna kõrgeimasse võimuorganisse. Säärased fanaatilised “vähemusrahvuste esindajad” olid Moskvas igati oodatud: pidi ju nende olemasolu näitama, et Nõukogude Liidus valitseb rahvaste sõprus.

Ajavahemikus 1950 kuni 1980. aastate keskpaik (st ajani, mil algas Gorbatšovi perestroika) jõudis poliitbüroo koosseisus olla 54 inimest, neist vaid kuus – Stalin, Beria, Mikojan, Kunajev, Kuusinen ja Pelše – olid nn vähemusrahvuste esindajad. Ilmekas statistika võrdsusest ja vendlusest kommunistlikus stiilis…

Sada viis aastat tagasi, 1904. aasta 9. veebruaril, ründas Jaapani laevastik ootamatult Kaug-Idas Mandžuurias asunud Venemaa Port Arturi sõjaväebaasi. Algas ligi poolteist aastat kestnud Vene-Jaapani sõda, millest sai alguse tsaarivõimu allakäik Venemaal. 1905. aasta septembris oli Venemaa sunnitud alla kirjutama alandavale Portsmouth’i rahulepingule, mille tagajärjel Jaapan annekteeris Sahhalini saare lõunaosa.

Muide, säärast ootamatu rünnaku taktikat kasutas Jaapan ka hiljem – II maailmasõja ajal, täpsemalt aga 1941. aasta 7. detsembril ründas tõusva päikese maa armee ootamatult USA sõjaväebaasi Pearl Harborit. See rünnak tõi endaga kaasa sündmuste ahela, mis lõppkokkuvõttes viis Jaapani enda allakäiguni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 56 korda, sh täna 1)