Kuremaal räägiti kobrastest

Kuremaal räägiti kobrastest

SAI KOPRA KÄTTE: Möödunud aasta aprillis demonstreeris zooloog Nikolai Laanetu Muhus Vahtraste külas Lõetsa peakraavis saarlastele ja muhulastele ka koprapüüki.

Veekogude ökoloogia alasel seminaril Jõgevamaal Kuremaa lossis ettekandega esinenud loodusühingu Lutra esimees zooloog Nikolai Laanetu rääkis ka Saare maakonnas pesitsevatest kobrastest.

Koprauurija hinnangul ei tohiks kobraste arvukus Saaremaal ja Muhus kasvada.

“Lääne-Eesti saarte suuremad vooluveekogud on jõevähile sobivad elupaigad. Kobraste elutegevuse tagajärjel saavad need veekogud aga ülemäära risustatud ja muutuvad setete koormuse kasvades jõevähile vähem sobivaks. Just seetõttu ei saa Saaremaal lubada kopra laialdast levikut ja nende loomade mõju suurenemist. Ka on Saaremaa veekogude langused väikesed ja juba üksikud koprapaisud tekitavad suuri kahjustusi nii vee-elustikule kui ka kaldakõlvikutele,” rääkis loodusteadlane.

Laanetu sõnul on koprad Eesti praeguse looduskeskkonnaga väga hästi kohanenud. Selle põhjuseks on inimese tegevus, täpsemalt inimese poolt rajatud ulatuslik kraavide võrgustik. Nii on kujunenud igati soodsad võimalused selle liigi leviala laienemiseks ja arvukuse kasvuks.

“Praegu on kogu Eestis piisavalt palju kopraid ja need loomad võtavad kasutusele enamiku sobivatest elupaikadest. Kop-rad ei põlga ka linna parkide puid ja vähehäiritud veekogu kaldaalasid. Seetõttu satuvad nad kevadiste rännete ajal ka linnadesse, kus leiavad hea varjupaiga ja sobiva söögilaua. Tihti ehitavad nad oma urud suure liiklusega tee tammidesse, mille tagajärjel kahjustuvad nii tee servad kui ka asfaltkate,” rääkis Laanetu.

“Kuna kobras on jahiloom, siis on tema küttimiseks seaduslik õigus üksnes jahimeestel. Teistel inimestel on õigus oma vara kaitseks ja kinnistu kahjustamise vältimiseks piirata keskkonnateenistuse loal kobraste elutegevust paisude lõhkumisega,” selgitas Nikolai Laanetu.

Jaan Lukas

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 105 korda, sh täna 1)