Kõne Iffile 6 (1)

Kõne Iffile 6

 

Täna räägime sellest, et oleks minu olemine, teiseks minu tegemine, küll mina teaksin, mis mina Kuressaares teeksin või oleks tegemata jätnud.

Ott Arder on öelnud nii:
“Iseend on raske aidata ja raske mõista, selge see,
siis hea ja julge kätte näidata on teistele see helge tee.”

Alustan sellest, et Kuressaare linn pole vist ajaloo vältel kunagi nii korras olnud kui praegu. Üles vuntsitud, majad värvitud, golfiväljak, uued kaubanduskeskused, asi areneb. Tänavad on puhtad, no muidugi praegused torutööd segavad, aga see on paratamatu. Kindlasti on olnud hullemaid perioode, nii kiiresti ei tehtud tänavaid pärast nende üleskaevamist kunagi korda.

Ma ei taha etteheiteid teha, aga mina lõpetaksin kõigepealt ära Suuresilla remondi. Vene ajal jäi jupp tegemata. Nüüd oleks vaja kahte meest, segumasinat, natuke kive ja oleks paari päevaga tehtud.

Edasi, ma hoiaksin igast vanast majast kümne küünega kinni, olgu ta puust või kivist. Ka meie linnale annavad just need majad oma näo. Üle maailma tullakse ju Tallinna vanalinna vaatama. Iga maja on kuldaväärt ja neid tuleb hoida. Olen märganud, et üks või teine maja minu lapsepõlve ajast on maapealt pühitud.

Kõige rohkem on kahju arhitektuurilise väärtusega mantelkorstnatega majadest. Ühte mäletan vana elektrijaama juurest, teist, kui kooli aknast Smuuli tänavat pidi Suuresilla poole vaatasime. Sealt paistis künka peal maja, mille katuse sees oli punasest kivist laotud aastaarv, vist 1850.

Mõtlen veel aiandi kohal olnud vanaaegsele keldrile ja kas või Süvala klubi majale, mis küll maha põles, aga oleks võinud ju uuesti ehitada samasuguse ja anda talle mingi raviasutuse funktsiooni. Kuursaal ja pargi kemmergud peaksid töötama. Tenniseväljaku kõrval asunud väike mõnus õlleputka, see võiks lahti olla.

Vana jahtklubi oli erakordselt populaarne, väga külastatav koht. Seal parandasid mehed paate, see lõhn, mis oli segunenud merelõhnaga, ei unune. Sadam elas, sealt sai paati laenutada ja aerutamas käia, kalamehed käisid sealt merel. See oli meeletult hea.

Mida ma poleks teinud, ma ei oleks surnuaia väravasse lasknud kaubanduskeskust ehitada. See koht on vale, parkimisplatsil autost välja tulles kuuled räiget popmuusikat. See on lärm, sõbrad, tahaks neile öelda! Vaikus on loodusvara, eriti veel sealsamas, kalmistu lähedal.

Ma ei laseks Kuressaarel saada suureks maailmalinnaks. Ei lubaks linna servale kipsist ja vineerist karbikülasid. Need on isikupäratud ja see on justkui orkester, mida dirigeerib raha.

Kesklinnas, kultuurmaja kohal oli minu noorusaegadel lage plats. Aga Ferrumi maja ma poleks ehitanud, vaba pääs kultuurimaja juurde oleks hea olnud. Ma poleks sinna ehitanud ka Rae poodi, kesklinnas on niikuinii õhku vähe. Kaubamaja 3. korrusel oli väga soliidne restoran, võib-olla oleks ka see pidanud jääma kui suurem pidukoht kesklinnas.

Õnneks on vanu maju kesklinnas ka korda tehtud, raekoja torni võiks veel uuesti teha ja keskväljakule purskkaevu, nagu kavandataksegi vist. Ka turg peaks olema selleks, et igaüks, kes mingeid lilli või juurikaid kasvatab, saaks neid seal müüa, see peaks olema otsast lõpuni toiduturg, ka liha ja kalaga. Täika võiks olla küll, aga olgu kusagil äärelinnas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)