Potjomkinlus Eesti moodi (1)

Potjomkinlus Eesti moodi

 

Viimasel ajal meedias enam muust suurt ei räägitagi kui majandus- ja finantskriisi valdkonda kuuluvaist teemadest – töötus ja kokkuhoid, eelarvekärped ja krooni devalvatsioon.

Peaminister Ansip rõhutab igas intervjuus ja infotunnis, et devalveerimine ei ole Eestis õieti üldse võimalik; majandusasjatundjad aga – Hardo Pajula ja Erkki Raasuke – räägivad hoopis selle vajalikkusest ja riigi pankrotist. Keda siis uskuda?

Riigikogulaste palk ikka muutmata

29. jaanuari hommikuses “Terevisioonis” esines riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Ta kinnitas, et riigieelarves kulude kärpimise võimaluste leidmiseks vaadatakse läbi kõik valdkonnad: pensionitõusu külmutamine, II pensionisamba väljamaksete peatamine, ematoetused, kirsturaha jne.

Valitsemissektori ja riigikogu liikmete töötasude külmutamine või vähendamine jäi tema loetelust välja.

Riigikogu liikmete palga ümber on vahtu keerutatud juba kuid. Rahvale tehakse selgeks, et enda suhtes ei tohi riigikogu koosseis sellist seadust vastu võtta, et seda ei luba põhiseadus, et siis tuleks hoopis põhiseadust muuta jne.

Küllap jääb puudu lihtsalt tahtmisest. Praegu, riigile ja rahvale majanduslikult ja finantsiliselt raskel ajal peaksid õiged riigiisad leidma selleks tahtmise ja võimaluse. Ei usu, et põhiseadus ja riigi kõrgeim võimukandja – rahvas – sellise otsuse peale pahandaks. Pigem mõjuks see riigikogu mainele hästi, kui nad hakkaksid kokkuhoiupoliitikat ellu viima endast alates.

Kuluhüvitiste kärpimine on vaid vaht

Vestlusele Jürgen Ligiga järgnesid “Terevisiooni” uudised. Ka seal luges diktor ette uudise, et riigikogus tuleb arutusele kõigi fraktsioonide poolt heaks kiidetud seaduseelnõu, millega vähendatakse riigikogulaste kuluhüvituste võimalust poole võrra – 30%-lt 15%-le lihtliikme kuutasult.
Selle uudislõigu viimases lauses teatas diktor, et eelmisel aastal kasutasid riigikogulased kulude võimalikust hüvitamisest 27–28 %.

Sama päeva Eesti Päevalehe artiklis internetis “Riigikogu loobub poolest kuluhüvitisest” öeldakse, et selline kokkuhoiuseadus vähendaks riigikogu eelarvekulutusi hüvitustele kuni 10 miljoni krooni võrra aastas.

Seega – kui üleminek 30%-lt 15%-le vähendab arvestuslikke kulutusi 10 miljonit krooni, siis eelmiseks aastaks oli eelarves hüvitiste kuluks arvestatud 20 miljonit krooni. Möödunud aastal kasutati sellest tegelikult aga reaalset raha ära ainult 27–28% ehk umbes 5,5 miljonit krooni.

Jääb arusaamatuks, kuidas kujuneb siin välja kokkuhoid, kui sel aastal lubatakse arvestuslikult kulutada ikkagi 10 miljonit krooni ja samas oli eelmisel aastal tegelik kulu ligi poole väiksem.

Suure idanaabri ajaloos oli riigitegelane Potjomkin, kelle käsul värviti ka möödunudaastane kulu roheliseks – peaasi et ilusam paistaks.
Eesti variandis värvitakse seadus roosaks, et see rahvale paremini peale läheks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)