Panga pangapealset kaitseala ähvardab täisehitamine (24)

Panga pangapealset kaitseala ähvardab täisehitamine

PANGA PANK: Sellele alale võidakse ehitada kuni 25 maja, kui Mustjala üldplaneering praegusel kujul vastu võetakse.

Mustjala valla üldplaneeringu töövariant võimaldab Panga panga kaitsealal ehitada enam kui poolesaja hektari suurusele alale 25 elamut koos abihoonetega.

Mustjala vallavalitsuse maatalituse juhataja Ilmar Pungar ütles Oma Saarele, et tegemist on siiski planeeringu töövariandiga ning lõplikud otsused tehakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus.

“Seal on taotlusi ehitamiseks tehtud ja nüüd tuleks see ala üldplaneeringu menetlemise käigus läbi kaalutleda,” rääkis Pungar. “Et keegi ei hakkaks pärast üldplaneeringu kehtestamist siia detailplaneeringut tegema, öeldes, et ala on ju uurimata ja võib-olla on ikkagi võimalik veel kuhugi ehitada.”

Seni on Panga pangale saanud detailplaneeringuga õiguse nelja elamu ehitamiseks MTÜ Panga Arendus, soovi ehitamiseks on avaldanud veel üks Rootsi kodanik ja üks Kuressaare elanik. Pangale ehitamise võimalikkuse vastu on huvi ilmutanud teisigi sealseid maaomanikke.

Pangale kavandatud väike-elamumaa piirid on välja toodud Mustjala külade üldplaneeringu töövariandi kaardil, elamumaa kavandatud ala suurus on käsitsi mõõdetuna ligi 70 hektarit.

Üldplaneeringu tööversioon lubab Panga panga pealsele alale ehitada kuni 2-kordseid ühepereelamuid, paarismaju, ridaelamuid ning garaaže. Ühele krundile võib ehitada ühe väikeelamu ning elamu juurde vajalikud ühekorruselised majapidamise abihooned ja põllumajandus- (talu-), metsa-, jahi- ja kalamajandushooned.

Veerandsada elamut

Minimaalne krundi suurus ehitusõiguse saamiseks on 2,5 ha, seega võib alale maksimaalselt tulla umbes 25 elamut koos abihoonetega. “Praeguse aja mood on see, et kui ehitada ei saa, siis öeldakse, et mis ma selle maatükiga teen,” võttis Pungar maaomanike suhtumise kokku.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskasutuse spetsialist Piret Lang ütles, et Mustjala külade üldplaneeringu KSH programmi möödunud aasta mais toimunud avalikul arutelul tõmbas ta elamuehitust tähistavale alale planeeringukaardil suure risti peale, sest niimoodi asjad ei käi. “Keskkonnamõju hindamine peab selle välja selgitama, kui palju on sinna võimalik veel ehitada,” lausus Lang, kes ei pidanud valla plaani kaitsealal elamuarendust viljeleda eriti mõistlikuks. “Tegemist on ikkagi Natura alaga ja metsaalaga, miks see peaks äkki olema väikeelamumaa,” märkis Lang ja lisas, et elamualasid on vald joonistanud veel teistelegi hoiualadele.

Mustajala valla liberaalsest ehituspoliitikast häiritud Mustjala vallavolikogu liige Meinhard Pahapill pöördus võimaliku arendustegevuse torpedeerimiseks tulevikus keskkonnaministeeriumi ja selle kohapealsete allasutuste poole.

“Kas me oleme tõesti jõuetud seismaks vastu meie korrumpeerunud ametnike ja muulaste järjekordsele rünnakule, nende soovidele rikkuda ning hävitada ära saarlaste aastatuhandeid puutumatuna säilinud ürglooduse objekt Natura 2000 võrgustiku alal,” küsis Pahapill riigiametitele saadetud kirjas.

Kahtlustab sihilikku süütamist

Pahapill on veendunud, et ka 2006. aasta mais Panga pangal toimunud metsapõleng oli hoolikalt kavandatud kuritahtlik katse hävitada Natura võrgustiku ala loodusväärtused ja luua sellega tingimused elamuehituse arenguks kaitsealal.

Volikoguliikme sõnul annab sellest tunnistust asjaolu, et süütamine oli toime pandud viies strateegilises punktis, et haarata kogu Pangal asuv Natura 2000 võrgustiku ala, välja arvatud MTÜ Panga Arendus eestvedaja Alver Saguri maatükk.

“Kuritöö organiseerijad ja läbiviijad jäid tuvastamata, uurimist ei lõpetatud, süüdistati süütuid – küsimus pandi kalevi alla,” kirjutas Pahapill kirjas keskkonnaministeeriumile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 106 korda, sh täna 1)