Aive Sepp: kui sul on head raamatud ja mõnusad inimesed, on kõik positiivne

Aive Sepp: kui sul on head raamatud ja mõnusad inimesed, on kõik positiivne

 

Laimjala valla raamatukoguhoidja Aive Sepp on õppinud sekretäriks, olnud sotsiaaltöötaja ning raamatukoguhoidja kutsekoolituse läbinuna on ta seda tööd teinud 2002. aasta maist.

Valla raamatukogu asub endise Laimjala mõisahoone II korrusel, selle juurde kuulub avalik internetipunkt, kus alates 2007. aasta suvest on külastajail võimalus kasutada traadita internetti.

“Kõige rohkem laenutatakse ikka eesti kirjandust. Näiteks Erik Tohvrit, Tiina Ojalat, elulooraamatuid ja “Saarlaste elulugusid”, neid loetakse palju. Samuti käsitööraamatuid ja ajakirju. Huvi tuntakse ka psühholoogiliste eneseabiraamatute vastu ja suvesaarlased loevad palju just kriminulle,” räägib Leisi vallast pärit krapsakas naine ning lisab, et noored loevad palju Aidi Vallikut.

“Loomulikult loetakse ka eesti klassikat ja seda, mis on koolis kohustuslik. Kui aga esimene raamat on raske, hirmutab see ära ja laps ei tahagi pärast enam lugeda. Laps peab aru saama sellest, mida ta loeb, ja kindlasti on hästi tore lugemine muinasjutud – sealt saab sõnavara, mõistmist ja need lõpevad alati hästi,” muigab ta.

“Alati arvatakse, et raamatukogutöötajad loevad palju, aga tegelikult tahaks isegi rohkem lugeda. Samas katsun kõik raamatud vähemalt läbi sirvida, et olla kursis ja osata soovitada.”

Aive ise armastab peamiselt noorte autorite raamatuid, näiteks viimati loetud Diana Leesalu “Kaks grammi hämaruseni”. “Loed neid noorte asju ja need panevad mõtlema. Väga elulähedased raamatud, mis aitavad noori paremini mõista. Ja vanematest on üks mu lemmikkirjanik Juhan Smuul, kelle “Muhu monoloogid” teeb alati tuju heaks.”

Raamatueksemplare on Laimjala raamatukogus 1. jaanuari seisuga 8880, suurem osa ehk 2/3 ilukirjandus, ülejäänu liigiline kirjandus. Lugejaid on Laimjala valla ainsas raamatukogus eelmise aasta lõpu seisuga 283, neist lapsi 48. RIKS programm on olemas ja praktiliselt laenutusvalmis.

“Koostöö vallaga on väga hea,” kiidab Aive ning selgitab, et raamatukogu sai just tänu vallale 2006. aasta jõuludeks uued täielikult remonditud ruumid. Raamatukogutoa kõrval asuv avalik internetipunkt remonditi aasta hiljem. Koostööd teeb raamatukogu ka rahvamajaga. “Üks aitab üht, teine teist,” räägib Aive ning meenutab koos rahvamaja juhataja Mae Nõuga igal sügisel korraldatud ettelugemispäevi.

“Rahvas hoiab raamatuid. Kui mõnel juhtubki õnnetus, siis ta tuleb ja räägib ning iga asja saab lahendatud.”

Raamatukogu kui sotsiaalkeskus

Aive arvab, et raamatukogu tähtsus on isegi suurenenud. “Olgugi et vahepeal oli külastusi rohkem – pensionid olid väikesed ning internetti ei olnud. Inimesed tahtsid infot saada, nüüd on aga paljudel kodus internetiühendus. Aga paljud ikkagi käivad ja laenutavad ajalehti, ajakirju.

Ka meie vallast gümnaasiumi õppima läinud noored käivad laenutamas. Laura Väli, kes lõpetab tänavu Saaremaa ühisgümnaasiumi, teeb valla raamatukogu kohta uurimistööd. Ning meil on kolm köidet head materjali, mis on kodukohast kokku korjanud Ruhve elanik Paul Tamkivi.”

Lugemine pealkirjaga “Nii elati Laimjalas” sisaldab väljavõtteid ajalehtedest alates 1885. aastast. Suvesaarlane Arne Reap on aga perede kaupa uurinud Ruhve küla sugupuusid.
“Info on paljude seas juba levinud, tullakse ja küsitakse, et teil pidi midagi sellist olema,” ütleb Aive.

“Positiivne on see, kui saad inimesi aidata. Raamatukogu on mingil määral sotsiaalkeskus, kuhu tullakse ja kurdetakse muresid. Vahel piisab sellest, kui sa inimese ära kuulad, ning just see suhtlemine, see meeldib mulle väga. Ja kui suudad vahel soovitada mõne raamatu, millesse küsija on seni eelarvamusega suhtutud, ja kui siis seda tagastades küsitakse veel sama autori teoseid, on see hästi positiivne. Midagi negatiivset ma selles töös küll ei näe. Kui sul on head raamatud, mõnusad lugejainimesed, on kõik korras.”

Aive pakub iga kahe nädala tagant lugemisvara Saareküla teeninduspunktis, kus on tema sõnul hästi tore rahvas, kellele kirjasõna viia.
Aive kiidab ka oma eelkäijat, praegu pensionipõlve pidavat Milvi Rappi, kes tegi raamatukoguhoidjatööd üle 30 aasta. “Tema oli väga tubli raamatukoguhoidja, pühendas terve oma elu sellele.”

Lisaks raamatukogutööle toimetab Aive vallalehte ning kasvatab kodus kaht last – poeg Aapo lõpetab sel aastal Orissaare gümnaasiumi ja tütar Aliin õpib Kuressaare gümnaasiumi 11. klassis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 97 korda, sh täna 1)