Sundkorras Naturaga liidetu veab riigiga kohtus vägikaigast (7)

Sundkorras Naturaga liidetu veab riigiga kohtus vägikaigast

KOLMAS KOHTUTEE JALGE ALL: Üllar Õun on Natura alaga sundkorras liitumise tõttu läbi käinud kohtuteed kahel korral ning plaanib ette võtta ka kolmanda korra.

Kuigi Natura 2000 alade määramise aegu käis keskkonnaministeerium välja, et kedagi enne kokkuleppele saamist Naturaga liituma ei sunnita, käib Saaremaa maaomanik juba mitmendat aastat kohtute vahet just selle probleemiga.

Veel neli aastat tagasi rääkis toonane keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel Postimehele (20.03.2004), et maaomanikke Natura 2000 aladega n-ö küüditama ei hakata. Ta lisas, et kui maaomanik jääb endale lõpuni kindlaks ning pole ka asendusmaaga nõus, siis kokkuleppe saavutamiseni tema valdusi Brüsselisse ei esitata.

Seda neli aastat tagasi väljakäidut loeb Saaremaal Tagamõisas asuva kahe maatüki omanik Üllar Õun täna suure imestusega. Mehe sõnul on ta Natura alaga sundkorras liitumise tõttu läbi käinud kohtuteed kahel korral ning plaanib ette võtta ka kolmanda korra.

Nimelt pandi 5. augustil 2004 paika Tagamõisa eriline staatus ja osa maast arvati Natura 2000 eelvalikualasse, mis esitati Euroopa Komisjonile. Õuna sõnul võttis valitsus Natura piirangud vastu enne, kui ta sellest maaomanikele teada andis, sest esimene kiri otsuse kohta laekus 9. augustil.

Keeldus Naturast

Tagamõisa maalappide tolleaegne omanik saatis septembris Saaremaa keskkonnateenistusele kirja, kus keeldus kinnistu arvamisest Natura 2000 võrgustikku, kuna see tooks kaasa majandusliku kahju.

Kinnistu uus omanik Õun, kes oli Natura-ohust teadlik, uskus, et kuna kuulda pole kippu ega kõppu, siis on asi korras. “Kuna eelmine omanik keeldus Natura eelvalikualaga liitumast, siis arvasime, et kirja on arvesse võetud,” seletas Õun. “Igal pool ja igaühele räägiti, et see on vabatahtlik ning sellega ei kaasne kohustusi.”

Asi jäi nii. 27. juulil 2006 võttis valitsus vastu määruse, mille alusel võeti kaitse alla hoiualad Saare maakonnas. Tagamõisa poolsaare piirkonda määruses ei mainitud. Järgmise aasta 18. mail sai aga määrus täiendust just selle piirkonna näol.

Saades asjast teada, kaebas Õun valitsuse kohtusse ning teda saatis edu. Vaidluse käigus tuvastas kohus, et kinnistuid osaliselt hõlmanud hoiualad olid moodustatud valesti. Riik ei korraldanud vajalikus mahus eeluuringuid, et selgitada hoiualade moodustamise põhjusi. Kohus tegi seetõttu otsuse ala hoiualaks arvamine tühistada.

“Saaremaa keskkonnateenistuse ametnik väitis esimese astme kohtus, et tema on minule meie maadele Natura alade moodustamist suuliselt selgitanud ja näidanud kaartidel, kuhu ja miks see tuleb,” lisas Õun. “Ametnik valetas, sest sellist asja toimunud ei ole.”

Seepeale pöördus vabariigi valitsus keskkonnaministri kaudu omakorda ringkonnakohtusse. Sedakorda läks teisiti. Käesoleva aasta 6. jaanuari kohtuotsuse järgi pole kohus kompetentne hindama, kas mõned Õuna kinnistul asuvad elupaigatüübid oleks tulnud hoiualast välja jätta või mitte. Samuti oleks Õun pidanud eelvalikualad omal ajal vaidlustama.

“Vaidlustada saab alles siis, kui otsus on meile teatavaks tehtud,” prahvatas Õun. “Nüüd on küsimus selles, kas omanikud peavad aeg-ajalt käima kontrollimas, kas keegi on vahepeal nende kinnistutele ja hoonetele piiranguid ja kohustusi seadnud, sest juhul kui omanik kuue kuu jooksul ei vaidlusta, on piirang seaduslik.”

Õun lisas, et tema seda asja niisama ei jäta ning pöördub ka kolmanda astme kohtusse, et seeläbi tuua selgust ka teistele maaomanikele. “Paljudel maaomanikel pole seda raha, et oma õigust taga nõuda,” rääkis mees, viidates kohtuprotsessidele kulunud ligi 300 000 kroonile.

Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul pole kedagi Natura aladega liidetud sundkorras. “Ka piirkondade puhul, kus on esmased loodusväärtused nagu näiteks kotkapesad, tuleb inimesega asjad läbi rääkida,” lisas ta ning rõhutas, et 2005. kuni 2007. aastani toimusid uued avalikustamised.

“See on kummaline, kui inimene pole üheski faasis midagi teada saanud,” lisas Zingel.

Madis Filippov
Postimees


Probleemid Natura aladega

* Keskkonnaministeeriumi teave looduses olevate metsaelupaikade kohta ei vasta olulises osas tegelikkusele. Natura alade inventuurid on ebaühtlase kvaliteediga ning näitavad elupaikade paiknemist ja ulatust sageli vigaselt.
Riigikontrolli tellitud analüüs näitas, et näiteks vanade loodusmetsade osas on keskkonnaministeeriumi andmed elupaikade piiride ja pindala kohta õiged ainult pooltel juhtudel.

* Natura 2000 võrgustiku moodustamisel ei peetud silmas võrgustiku moodustamise eesmärki säilitada elupaikade soodne seisund kogu riigis.

* Natura aladega seotud andmete kogumine, parandamine ja kasutamine on sisuliselt korraldamata.

Allikas: Riigikontrolli 2008. aasta audit
“Väärtuslike metsa-elupaikade kaitse
Natura 2000 võrgustiku aladel”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 87 korda, sh täna 1)