Gümnaasiumite vastuvõtukatsed jäävad

Gümnaasiumite vastuvõtukatsed jäävad

 

Jaanuari keskpaigas kõneles riigikohus taas, seekord põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse asjus. Haridustegelased ei ole kehtivast seadusest välja lugenud tõsiasja, et gümnaasiumides tehtavate katsete alusel ei tohi õpilasi 10. klassidesse võtta. Katseid iseenesest seadus ei keela, aga kooli võtmise aluseks peavad olema põhikooli lõputunnistuse hinded.

Riigikohtu pressiesindaja vahendusel on avalikkusele teada antud, et sisseastumiskatsete alusel gümnaasiumiklassidesse komplekteerimist ei saa pidada õiguspäraseks ja koolid peaksid riigikohtu seisukohaga arvestama.

Iga seadus on aga muudetav ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ruttas koolijuhte rahustama: seadust kavatsetakse muuta, kuid ilmselgelt tuleb sel aastal võtta õpilased 10. klassidesse põhikooli tunnistuse alusel. See aga ei meeldi eliitkoolide juhtidele, kes püüavad väita, et koolielu peab käima oma rada. Ka siis, kui seadused on vigased.

28. jaanuaril andis riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg menetlusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, mis lubaks gümnaasiumides sisseastumiskatseid.

Kreizbergi kinnitusel ei leidnud kultuurikomisjon ühtegi mõistlikku põhjendust, miks peaks gümnaasiumi vastuvõtmisel piirduma üksnes põhikooli lõpetamise tulemustega. Pigem pooldatakse lähenemist, mis annaks koolidele ulatuslikuma otsustusruumi.

Eelnõu esitaja loodab, et riigikogu võtab seadusemuudatuse vastu 20. veebruariks ja 1. märtsiks saab haridusministeerium koolidele juba sisseastumiskatsete korraldamiseks juhised anda.

Postimehest refereeris
Toivo Vaik


KOMMENTAAR

Kaja Juulik, viie lapse ema:
Arvan, et nelja-viielised võiksid kooli saada katseteta ja allapoole seda taset oleks kas siis katsed või psühholoogilised testid. Hea on, kui gümnaasiumi klassitase on ühtlasem, siis suudavad õpilased ka rohkem omandada.

Gümnaasiumis on ka palju klassivälist tegevust ja klasside omavahelist võistlemist, seda nii spordis, taidluses kui ka teadmistes. Gümnaasium on ikka aluseks kõrgkooli astumiseks. Samas tuleks rohkem propageerida kutseharidust, sest kvalifitseeritud töötegijaid võiks ikka ka kasvatada.

Senta Room, Muhu põhikooli direktor:
Meie koolist on õpilasi läinud päris erinevatesse gümnaasiumidesse üle Eesti ja nendesse koolidesse sissesaamine on olnud erinev. Näiteks Saaremaa ühisgümnaasium ja Kuressaare gümnaasium usaldavad meie hindeid ning heade hinnetega lõpetajad on vastu võetud ja ei nad katseta seal midagi.

Tallinna ja Tartusse kooli minejad teevad mitmesuguseid teste. Mõnikord on need testid pigem üldsilmaringi hõlmavad ja ma ei näe selles midagi halba. Kool peab ju eelnevalt pisut teadma ka noorte mõtlemislaadi ja hoiakuid, kui nad uude gümnaasiumi vastu võetakse.

Pigem on meie lõpetajad olnud piisavalt enesekindlad ja käinud katsetel, et pääseda päris mainekatesse koolidesse. Mulle tundub, et kooli valides meie õpilased katseid ei pelga ja proovivad kevadvaheajal rohkem kui ühte gümnaasiumi sisse saada.

Meilt on läinud gümnaasiumidesse 80% lõpetajatest, ülejäänud 20% ametit õppima. Minu arvamuse kohaselt võiks ametiõppijate protsent olla suurem, kuid edasiõppimise lõppotsustajateks on siiski õpilased ja nende vanemad. 

Heli Maajärv, Kuressaare ametikooli õpetaja:
Minu isiklik seisukoht on, et katsed peaksid jääma. Kõik lapsed ei ole võimelised gümnaasiumiprogrammi edukalt läbima, isegi kui põhikooli hinded seda justkui ennustavad. Põhikoolides on tase erinev ja seega on hinnetel ka erinev kaal.

Tihti hindavad õpilased ennast selle koha pealt üle, rääkimata nende vanematest. Kannataja on aga laps, kes 10. klassi poole pealt koolist ära tuleb.

Mulle on mitmedki õpilased oma esseedes kirjutanud teemal “Miks valisin ametikooli”, et käisid pool aastat gümnaasiumis, aga ei kujutanud enne ette, et seal nii raske on, ainetes tekkisid võlgnevused, siis ei tahtnud enam kooli minna jne. Ametikoolis kogevad nad eduelamust ja tahavad iga päev kooli minna. Minu arust on see väga oluline, et inimene ei peaks vastutahtmist koolis käima.

Gümnaasiumi latt peabki kõrgem olema, seal õppimine pole kohustuslik. Gümnaasiumi tuleb õpilasi valida võimete järgi ja see ei pea olema lapsepõlve pikendus. Katsete läbimine näitabki, kas on lootust gümnaasiumis hakkama saada.

Gümnaasium on ikkagi nende jaoks, kes tahavad akadeemilist kõrgharidust omandada. Rakendusliku kõrghariduse jaoks on ametikool väga sobiv eelaste.

Katsed iseenesest ei võta kelleltki võimalust gümnaasiumis õppima hakata, vaid jätavad kõigile soovijatele võimaluse need edukalt läbida. Katsete tase peaks kindlasti jääma põhikooli õppekava raamidesse, need ei peaks olema olümpiaaditasemel. Paraku pole kõik inimesed võimetelt võrdsed, õpetaja töö on tellija materjalist.

Reet Sillavee, Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilane:
Meil oli see just klassis väga ärev teema ja jõudsime arvamusele, et katsed peaksid olema erialakallakuga koolides. Ei saa olla nii, et noor, kellel pole grammigi muusikalist kuulmist, saab hinnete alusel sisse muusika erikooli, kuid samal ajal jääb andekas noor muusik, kellel on juhtumisi matemaatikas ja füüsikas kolmed, ukse taha. Et mõni, kelle 100 m jooksu keskmine aeg on 100 sekundit, võtab rekordimeestel koha ära jne.

Tavagümnaasiumides, nagu SÜG ja KG, ei peaks minu meelest konkreetseid katseid olema. Hinnete pingerida pluss aktiivne sotsiaalne suhtlemine peaksid siinkohal olema aluseks. Tavakool reguleerub iseenesest – tahes-tahtmata kukuvad nõrgemad välja või võtavad nad midagi ette, et koolis püsida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 29 korda, sh täna 1)