Meeste osakaal rahvaarvus kasvab (4)

Meeste osakaal rahvaarvus kasvab

 

Mõni number või arv võib teinekord olla palju kõnekam kui hulk sõnu. See tegelikult juba ammu teada tõsiasi viis toimetuse mõttele leida ajalehes pildi ja sõna kõrvale ka arvudele pisut rohkem ruumi. Annabju arvusid omavahel hästi võrrelda ning see võib viia päris huvitavate avastusteni. Alustuseks võtame mõned arvud Saare maakonna rahvastiku kohta ja vaatame, mida nende kõrvutamisest välja lugeda saab.

Vaadeldes elanike arvu muutusi viimasel 15 aastal Saare maakonna omavalitsusüksustes, paistab rahvaarvu üldise vähenemise taustal silma inimeste üha suurem koondumine Kuressaare linna ja Kaarma valda hõlmavale alale ning meeste osakaalu suurenemine maakonna elanike koguarvus.

Allolevas tabelis leiame elanike arvu Saare maakonna 15 vallas ja Kuressaare linnas 1. jaanuaril 2009 ning samal kuupäeval 5, 10 ja 15 aastat tagasi. Samas on kirjas ka meeste ja naiste arv omavalitsusüksustes.

Need andmed annavad võimaluse vaadelda elanike arvu kasvu või kahanemist valdades ja linnas 15-aastase ajavahemiku jooksul ning võrrelda ka maa- ja linnaelanike või meeste ja naiste praegust osakaalu maakonna elanike koguarvus näiteks 15 aasta tagusega.

Kaotatud kümnendik

Maakonna rahvaarv on viimase 15 aastaga vähenenud rohkem kui kümnendiku võrra. Kui 1994. aasta 1. jaanuaril elas maakonnas 40 451 inimest, siis tänavu 1. jaanuaril oli neid 4361 võrra ehk 10,8 protsenti vähem. Meie külad jäid selle ajaga tühjemaks 3091 inimese võrra ning ka Kuressaare linna elanike arv kahanes 1270 inimese võrra.

Kõige rohkem, ligi kolmandiku oma elanikest on 15 aastaga kaotanud Kihelkonna vald (31,4%), rohkem kui veerandi võrra on vähenenud Torgu
(27,5%) ning üle viiendiku Mustjala (22,5%) ja Laimjala (21,9%) valla elanike arv.

Maaelanike arv on 15 aastaga vähenenud 12,8 protsenti (1994. a 24 107 inimest, 2009. a 21 016), kuid ka Kuressaare linna elanike arv on pidevalt vähenenud – 1. jaanuaril 1994 oli neid 16 344, tänavu jaanuaris 15 074 ja samas tempos jätkates võib see arv juba järgmisel aastal olla alla 15 000. Samas on linnaelanike osakaal maakonna rahvaarvus 15 aastaga kasvanud 40,4 protsendilt 41,8 protsendile.

Vaid Ruhnu ja Kaarma vallas on rahvaarv 15 aastaga kasvanud. Ruhnu elanike arv on selle ajaga koguni rohkem kui kahekordistunud, kuigi vaevalt küll kõik praegused 129 ametlikku ruhnlast aastaringselt saarel elavad. Kaarma valla elanike arv on 15 aastaga kasvanud 236 inimese võrra ehk 5,7% .

Peamine põhjus – suur väljaränne

Rahvaarvu muutumise põhjuseid on kaks: iive (sündide ja surmade arvu vahe) ning ränne (elukoha muutumine).

Saare maavalitsuse registrite ja infotehnoloogia talituse juhataja Avo Levisto sõnul võis 1994. a rahvaarvu vähenemist mõningal määral põhjustada ka Nõukogude sõjaväelaste linnas ja valdades sissekirjutatud perekonnaliikmete lahkumine, kuid selle peamised põhjused on 15 aasta jooksul olnud siiski negatiivne iive (inimesi suri rohkem kui sündis) ning saarlaste endi aktiivne väljaränne.

Kümme aastat tagasi, 1998. aasta jaanuarist detsembrini vähenes Saare maakonna rahvaarv 117 inimese võrra peamiselt negatiivse iibe tõttu (sünde registreeriti 327, surmi aga 443), väljaränne ületas sisserände vaid ühe inimese võrra (lahkus 319 ja saabus 318 inimest).

2003. aastal kaotas maakond juba 527 inimest, kuid nüüd peamiselt suure väljarände tõttu (lahkus 944 ja saabus 656 inimest). Oma osa lisas negatiivne iive (sündis 290, suri 529 inimest – nii vähe sünde ja nii palju surmi pole Saare maakonnas teistel aastatel viimase kümne aasta jooksul registreeritud).

2008. a kaotus on 248 inimest ning taas on selle põhjustest esikohal negatiivne ränne (saabus 518, lahkus 647 inimest, mistõttu maakonna rahvaarv vähenes 129 inimese võrra). 119 inimese võrra vähenes elanike arv negatiivse iibe tõttu (sündis 350 ja suri 469 inimest).

Positiivne oli iive mullu vaid Kuressaare linnas (6 inimest sündis rohkem kui suri) ning Kaarma (+6), Salme (+1) ja Ruhnu (+1) vallas. Rändesaldo oli plussis kuues vallas – Kaarma (elama saabus 63 inimest rohkem kui lahkus), Muhu (+16), Mustjala (+14), Lümanda (+10), Salme (+8) ja Ruhnu (+8) ning jäi nulli ühes, Pihtla vallas.

Viimasel aastakümnel on Saare maakond kaotanud keskmiselt 328 inimest aastas – 178 negatiivse rändesaldo ja 150 negatiivse iibe tõttu.

Maal kasvab jõudsalt meeste osakaal

Avo Levisto juhtis tähelepanu ka nendele numbritele, mis räägivad meeste osatähtsuse tõusust. “Naiste arv maakonnas kahaneb tunduvalt kiiremini kui meeste oma, see omakorda tõstab meeste osakaalu rahvastiku hulgas. 15 aastaga on meeste osakaal Saare maakonna rahvastikus kasvanud ühe protsendi võrra, 47,5 protsendilt 1994. aasta algul 48,5 protsendile käesoleva aasta 1. jaanuaril,” ütles ta kommentaariks.

Kui 1994. aastal oli mehi üle poole üksnes Ruhnu vallas (54,8%) ja mujal valitses naiste ülekaal (kõige suurem, 54,1% Pöide vallas), siis nüüdseks on olukord muutunud suuresti vastupidiseks – maal kasvas meeste osakaal kõigis valdades peale Ruhnu, kokku 2,2%. Kõige rohkem on suhtarv 15 aastaga kaldunud meeste ülekaalu poole Mustjala (+4,3%), Torgu (+4,2%) ja Pöide (+4,2%) vallas.

Kõige suurem on meeste ülekaal praegu Kärla (53,2%) vallas, naiste oma aga Kuressaare linnas (54,4%). Üle poole on elanike koguarvus naisi veel vaid Orissaare (51,3%), Salme (50,5%) ja Kaarma (50,1%) vallas.

Rahvas koondub linna ümbrusse

Levisto andmeil on Kuressaare linna ja Kaarma valla elanike koguosakaal maakonna rahvaarvus viimase 15 aastaga tõusnud üle kolme protsendi, ulatudes praegu 54 protsendini.

1994. a oli Kuressaare linnas ja Kaarma vallas kokku 20 495 elanikku – 50,7 protsenti maakonna rahvaarvust. Praegu elab kahe omavalitsuse territooriumil (14,2% maakonna pindalast) 19 461 inimest ehk 53,9 protsenti maakonna elanikest.

Kui kahes omavalitsusüksuses elab kokku üle poole maakonna elanikest ning üle 2000 küünib elanike arv peale nende vaid Leisi ja Orissaare vallas, siis tervelt 7 omavalitsusüksuses on elanikke alla tuhande ehk vähem kui harilikul koolipäeval sagib õpilasi-õpetajaid Kuressaare gümnaasiumis.

Kahes neist – Ruhnus (129) ja Torgus (351) mahuks kogu valla rahvas kenasti elama vaid ühte-kahte tavalisse viiekorruselisse kortermajja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)