Nunnad tegid Ööriku kloostriga tutvust

Nunnad tegid Ööriku kloostriga tutvust

KODUNE KOHT: Juhul, kui õde Theofili tulevaseks elupaigaks saaks Ööriku klooster, oleks see Saaremaa juurtega nunnale kodune koht, sest tema ema elab Sõrves.

Eile külastasid Eesti Apostliku Õigeusu kiriku (EAÕK) metropoliit Stefanus ja EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna vastne piiskop Aleksander koos rahvusvahelise kaaskonnaga tulevast Ööriku nunnakloostrit, mis kõigi eelduste kohaselt peaks valmima tuleval kuul.

Ehkki praegu ei ole veel teada, kui palju ja kust tulevasse kloostrisse õdesid elama asub, on ülempreester Andrease sõnul esialgu reaalne, et Ööriku saab koduks kuni kolmele-neljale nunnale.

“Tegemist on sellise talutüüpi kloostriga, milliseid Euroopas on palju,” täpsustas ta, lisades, et üheks kloostri Öörikule rajamise eeliseks oligi kogudusele kuuluv ligi 30-hektariline maalapp.

Kreekast Saaremaale

Saaremaa juurtega nunn Theofili, kes viimastel aastatel aidanud Öörikule kloostrit rajada, nentis, et juhul, kui tema tuleks Öörikule elama, oleks see tema jaoks päris kodune koht, kuna tema ema elab Sõrves.
Õde Theofili sõnul kuulub klooster kiriku juurde ning annab võimaluse inimestele seal elamiseks. Praegu on tema kodu Kesk-Kreekas Eelkäija Johannese kloostris.

Läinud nädalavahetusel ametisse pühitsetud EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna piiskop Aleksander pidas kloostri ehitamist väga oluliseks sammuks.

“Kahjuks saavad sellest aru väga vähesed inimesed ning sellepärast on neid Eestimaa pinnal nii vähe, on ainult üks, Kuremäe klooster,” tõdes ta.
“Kloostris elavad ja palvetavad need, kes tunnevad paremini Jumalat, kes palvetavad kogu kiriku ja kogu rahva eest. See töö on nähtamatu, vaikne, aga väga tähtis, sest nagu me ise näeme, on meie teel väga palju vaimset mustust ja kurjust,” rääkis piiskop.

Ta pidas oluliseks ka seda, et kloostrite ümber on läbi ajaloo arenenud vaimne elu ja haridus ning kloostrid on ajast aega olnud sellised keskused, kus on saanud õppida need, kes otsinud tõde ja õigust.
Isa Andreas meenutas, et õigeusu kirik on ligi kümme aastat soovinud kloostrit rajada ning Ööriku valiti välja päris mitme paiga seast.

“Juttu on olnud Hiiumaast, Pärnumaast ning Lõuna-Eestist,” märkis ta.
Ööriku eeliseks teiste kohtade ees said ühelt poolt eraldatus ja koha peal tegutsev kloostrit toetav kogudus ja kirikuhoone ning maa olemasolu, teisalt aga head ühendusteed,” rääkis ta.

Kloostrile soodus pinnas

Ka saarelisus tõi oma plusspunkti, sest saarel iseenesest on mõtlemine teistsugune. Lisaks on Ööriku õigeusklik kant – olnuks ju kloostrit protestantlikku keskkonda rajada tunduvalt keerukam.
Seda, millist tööd nunnad Öörikul tegema hakkavad, praegu veel ei teata. Samuti ei ole selge, millal nunnad uude elupaika kolivad.

“Klooster on ka kiriku sees omaette autonoomne üksus, kus otsustajateks on õed,” sõnas isa Andreas.
Tema kinnitusel kirik küll aitab ja toetab kloostri ja selle asukate tegevust – olgu siis sotsiaalgarantiide (näiteks haigekassa kindlustus), toiduainete või transpordi osas –, kuid sisuline ja tegelik töö jääb ikka õdede endi korraldada.

Loe ka juhtkirja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 112 korda, sh täna 1)