Loodushetk: Loodus üllatab südatalvel liblikate ja lilledega (1)

Loodushetk: Loodus üllatab südatalvel liblikate ja lilledega

 

Loodus pakub jätkuvalt üllatusi, nagu näiteks sügisest talvesse õitsema ununenud lilled, jaanuaris õitsema hakanud lumikellukesed, liblikad lumel.
Lilled ja liblikad kuuluvad ikka kevadekuulutajate hulka, kuid siingi on imelisi erandeid.

Jõululaupäeval said tõelise jõuluüllatuse osaliseks Nõmpa küla Allivälja talus viibinud, kui märkasid õuemurul kirjut liblikat. Liblika läheduses oli isegi veidi lund. Leidjad pildistasid liblikat, võtsid ta siis kätele ja viisid rehetuppa lootuses, et loomake suudab oma talvitumise seal lõpuni viia. Paar päeva hiljem sadas maha lumi.

Jõululaupäeval murult leitud kirju liblikas (fotol) oli päevapaabusilm (Inachis io). Oma nime on liik saanud silmtäppide järgi, mis meenutavad paabulinnu sulgi. Suured silmlaigud ja kirkad värvid teevad päevapaabusilmast eksimatult äratuntava liigi.

Sakiliste tiivaservade ja tiibade tumepruuni alakülje tõttu sarnaneb puhkeasendis suletud tiibadega päevapaabusilm kuivanud puulehega, mistõttu on raskesti märgatav. Ohu korral teeb ta tiibu liigutades sahisevat häält.

Päevapaabusilm on meie parasvöötmes nende väheste liblikaliikide hulka kuuluv liik, kes on suuteline pooleaastase külmaperioodi liblikana üle elama. Inimlembete liblikatena tulevad nad meelsasti talvituma ehitistesse: kuuridesse ja katuste alla.

Kuidas sattus päevapaabusilm õue? Mis saab liblikast edasi? Entomoloog Heino Õunapi sõnul ohustab valmikuna talvituvaid liblikaid kõige enam talvitumisruumi kõrge temperatuur, kuna loomake võib oma energia ära kulutada. Kui rehetuba ei köeta, võib ta seal talve üle elada küll ja kevadel oma bioloogilist funktsiooni täitma, s.o järglasi andma hakata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)