Saare maakonnas tabati aastaga 52 elektrivarast

Saare maakonnas tabati aastaga 52 elektrivarast

LEIDLIKUD VARGAD: Harudused ühendatakse liinidele erinevates kohtades.

Läinud aastal tabas Eesti Energia kogu Eestis 1100 elektrivarast, Saare maakonnas suudeti ebaseaduslikke elektritarbijaid tabada 52 ehk iga nädal üks.

Kogu riigi mastaabis oli üks suuremaid vargusjuhtumeid 1,1 miljonit kWh aastas, mis tegi päevas ca 3000 krooni.
Kuressaare linnas, mis juhib vargusjuhtude poolest Saare maakonna “edetabelit”, on suuremad tagasimaksed jäänud 70 000–90 000 krooni vahele.

OÜ Jaotusvõrk mõõteteenuste osakonna Lääne sektori juhataja Toomas Kask ütleb, et tulemused on päris head ning seda, et nad ühel hetkel elektrivaraste püüdmise järele jätaksid, loota ei maksa.

Saagikoristuse aeg

“Pigem on praegu selline saagikoristuse periood. Oleme siiamaani teinud suures osas ettevalmistustööd,” märgib ta, lisades, et kõige õigem on siiski mitte varastada.
“Kurvaks teeb see, et kui mõni varastab elektrit häda pärast – tal on üks tuba ja seda on vaja kütta, siis teisel on viis tuba ja kütab ka basseini,” räägib Kask.

Ta lisab, et mida suurem on elektrivajadus, seda suuremates kogustes käib ka varastamine.
“Meil on näiteid väga lugupeetud härradest, väga suurte organisatsioonide juhtidest ja liikmetest kuni lõpetades piltlikult öeldes Kopli liinideni välja. Seltskond on kirju ja hõlmab kõiki kihtisid – ajakirjanikke, poliitikuid, näitlejaid jne,” selgitab Kask.

Tema sõnul on elektrivargus siiski teadlik tegevus ning juhuslikkust on siin ikka väga vähe.
Kui elektrienergia puhul arvestatakse kahesuguse kaoga – tehnilise ja kommertskaoga –, siis esimene neist jääb arvestuslikult 3–4 protsendi vahele. Kõik ülejäänu on kommertskadu, kus sees on näidumoonutused, arvestirikked ja vargused.

Inimesed on leidlikud

Hinnanguliselt arvab Kask vabariigis kommertskao osakaalu suuruseks ca 200 miljonit kWh aastas. “See on elekter, mis peaks minema läbi arvesti, aga kaob lihtsalt ära,” nendib ta, märkides, et enamjaolt on see kadu tekitatudki kodutarbijate poolt.

“Saare maakonnas oleme suutnud kommertskadu vähendada 1,7 miljonit kWh. Aastas on see saartel hinnanguliselt üle kolme miljoni – 3,2 miljonit kWh,” räägib Kask.
Tema sõnul on inimesed ääretult leidlikud ja vargust pikalt ette planeerinud, alates maja ehitamisest ning lõpetades igakuise viisaka näiduteatamisega, mis on aga oluliselt pisem tegelikult kulutatud energiast.

Kask teab, et kui praegu on “vahele jäänud” aastas 1100 elektrivarast, siis prognooside järgi on neid kindlasti mitu korda rohkem.
“Aga me jõuame ükskord iga ukseni, see on paari aasta küsimus,” lubab ta. “Me oleme oluliselt tugevamad, meil on väga head andmebaasid ja me teame kohti, kus on jamad sees.

Meil on väga hästi motiveeritud töötajad ja normaalne tehnoloogia. Meid aitavad ka kodanikud, kes teatavad, et nemad ei taha naabri elektri eest maksta. Töö käib pidevalt,” sõnab ta kindlalt.

Maksavad ära ja pääsevad häbist

Küsimusele, miks elektrivargaid nii vähe “avalikku häbiposti” satub, vastab Kask, et kui inimene saavutab Eesti Energiaga kokkuleppe ning maksab tarbitud elektri eest raha ära, siis asi politseisse ei jõua.

“Saame avalikustada ainult neid nimesid, mis on käinud läbi kohtu. Siiski on Eestis olnud ka 3–4 juhust, kus kodanikud on saanud elektrivarguse eest reaalse vanglakaristuse,” selgitab ta.

Loe ka juhtkirja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)