Tööloom: kas sa oled sel aastal hea laps olnud? (1)

Tööloom: kas sa oled sel aastal hea laps olnud?

“Aitäh, tule järgmisel aastal ikka jälle!” – “Tulen kindlasti. Ja kena jõulu sulle ka!”

Tere, inimesed! Ja kena jõuluaega kah. Tööloom on jätkuvalt tegutsemas ning taas kord ehib ta end võõraste sulgedega. Sedakorda on Töölooma hinges jõulurõõm ning suur soov kaaskodanike nägudele naeratus manada. Tööloom on täna jõuluvana.

Hoiatus!
Tööloom ei taha ära võtta ühegi lapse ega lapsemeelse jõulurõõmu ning teatab sellega, et ehkki jõuluvanaks annab maskeeruda, ei tähenda see seda, et kõik jõuluvanad oleksid maskeerunud inimesed.

Ei, kaugel sellest! Tööloom on siiralt veendunud, et jõuluvanaks sünnitakse ning tõelised jõuluvanad elavad kuskil kaugel peidus ning tulevad välja vaid jõuluööks. Tööloomal ei ole mõtteski jätta inimestele muljet, nagu tema olekski päris jõuluvana. Ei, minu eesmärgiks oli sedakorda valmistada inimesed ette päris jõuluvana tulekuks ning kontrollida, kas lastel laulud ja salmid peas on.

Kust mujalt on parem jõulurõõmuga alustada kui kesklinnast suure kuuse alt. Kohendame veidi langenud ehteid ning hakkame peale.

Tubli vanaema

Esimene ohver on vanem proua. “Tere õhtust, ma tulin kaugelt maalt vaatama, kas siin linnas ka häid lapsi on!” – “Tere-tere, on ikka häid.”
“Kas sina ka oled olnud hea laps sel aastal?” – “Olen olnud. Ja hea vanaema!” – “Vaata kui tore. Kas loed jõuluvanale ühe salmi? Mul siin kõik kingitused ootamas ja puha!”

“Jõuluvana, kullapai, kingi mulle suhkrusai, mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi!”
“Näed, juba küsisin! Ja suhkrusaia mul ei ole. Aga mul on teisi kingitusi kenasid siin. Kohe vaatan, mida siit leiame. No näed! Mul on siin üks vitamiin ja üks maius! See on suhkrusaia asemel.” – “Jah.” – “Oled küll hea laps olnud. Kõik salmid selged ja puha.” – “Salmid selged jah.”

Kaks poissi

“Tere, lapsed!” – “Tere!” – “Kas te olete sel aastal head lapsed olnud?” Kõlab kaks “jah”-i.
“Kas te olete ka nii tublid lapsed olnud, et teil on kõik salmid selged?” – “Jah.” – “Äkki loeksite jõuluvanale ühe salmi? Mul siin kingitused ootavad.”

“Võin lugeda küll. Aisakellad: Valged on põõsad ja valge on lumi, valge mu mõte ka. Üle härmatanud maa aisakellade kumin. Kuulan hardalt ja keeletult. Olen pisem ja arem ning ma tahaksin meeletult, meeletult olla enesest parem.”

“Jõuluvana, punanina, hüppas üle laualina. Laualina kärises, jõuluvana värises!”
“Ei-ei-ei, jõuluvana ei värise üle laualina hüppamise pärast mitte kordagi! Aga ma näen, et te olete olnud väga tublid lapsed. Kohe vaatan, mis ma siit teile leian. Väga tublid lapsed.”

Kaks tüdrukut

“Kas te olete sel aastal head lapsed olnud?” – “No muidugi!” – “Ja kõik salmid ja laulud on ka peas?” – “Me ei ole veel jõudnud, meil on hästi kiire kogu aeg. Mina vabandan, minul ei ole.” – “Äkki siis väike tantsusamm?” – “Jaa,” näitab üks teisele, “tema oskab!” – “Jõulutaadile meeldivad kõik asjad, mis on vähegi loomingulised.” – “Oota, ma loen ühe luuletuse.”

Sõbranna täiendab: “Ta loeb meie mõlema eest!”
“Siis peab kaks lugema,” nõuab jõuluvana.
“Sõidavad saanid ja sõidavad reed mööda talvist jõuluteed. Päkapikud, närakad, võtavad saanis kärakat.”

“Ai-ai-ai! Selliseid päkapikke mina küll ei tunne. Pole elu sees näinud.” – “See on reaalsus, minu päkapikud on küll igavesed…” – “… ja teine lugu?”
“Me väiksed jänkud oleme ja paksus metsas elame, haavakoort ja kapsast sööme, kui on külm, siis kepsu lööme”

“Kui on külm, siis kepsu lööme?” – “Jaa, mu ema tegi selle.” – “Väga kaunis. Ma arvan küll, et te olete tublid lapsed ja ära teeninud väikese üllatuse kingikoti seest.” – “Kas me vitsa ei saagi?” – “Ei, te olete tublid lapsed olnud, teie ei saa.” – “Aitäh kingituse eest.” – “Olge siis tublid tüdrukud ja häid jõule ka!” – “Loe päkapikkudele sõnad peale.” – “Jah, ma ütlen neile, et neid on nähtud.”

Üks noorem naisterahvas, tulnud uudistama, kes see kuuse all jalutab

“Tere! Kas sa oled sel aastal hea laps olnud?” – “Olen!” – “Oled jah. Kas kõik salmid on peas ja laulud selgeks õpitud?” – “Ma kunagi ei õpi teiste salme, ma teen ise!” – “Oo! Kas sa teeksid jõuluvanale ka ühe salmi praegu?” – “Jah, kohe.” – “Oi kui kena, ma kohe rõõmuga kuulan.”

“Jõuluvana, miks sa ei tule? Ootasin sind terve suve. Sa võid tuua mulle komme, söön neid täna ja ka homme.”
“Ohoh! See on küll kena. Aga ma pean kohe ütlema, et ma tulen alati. Jõuluvana tuleb alati. Aga mitte suvel, vaid talvel. Ja näe, palun, see on sulle, ja aitäh, nii kena luuletus oli ka.” – “Jah, ise tegin!”

Noormees

“Kas sul on jõuluvanale väike salm ka lugeda?” – “Jaah. Jõuluvana juba teel, perseli ta laial reel. Lubas kinke tuua ta ja ka väikse käraka.”
“Lubas kinke tuua ja käraka? Oi-oi-oi, ma selliseid jõuluvanasid ei tea. Aga ma arvan, et sa oled ära teeninud küll ühe kingituse siin. Näed!” – “Normaalne. Aitäh.” – “Palun-palun, hea poiss.”

Noor fotograaf

“Tere, kas pilti võib teha?” – “Võib ikka, aga ainult siis, kui sa oled sel aastal olnud hea laps.” – “Olen.” – “Kas on salmid ka peas kõik?” – “Ikka.” – “Ütle üks salm mulle siis.” – “Oota, ma mõtlen…” – “Alati võib välja mõelda ka.” – “Jah, muidugi.” – “Või laulda.”

“Ei, ma laulumees pole. Jõuluõhtu, ilus aeg. Tähed sätendavad taevas. Kui uus aasta tuleb, siis saab kelguga alla lasta uuel aastal juba.” – “Väga ilus. Nüüd võid teha pilti ja ma kohe otsin sulle siit väikese meene. Vaatame kohe, mis siin on. Palun!” –”Ma näitan pilti ka.” – “Oo, väga ilus, sa oled ju lausa fotograaf.” – “Ei ole.”

Jälle üks tore proua

“No siin on ju kõik head lapsed!” – “Kas sina oled ka olnud hea laps?” – “Olen püüdnud küll olla hea laps.” – “Kas ma võin siis järeldada, et sul on ka salmid juba selged?” – “Ei.” – “Natuke on ikka. Ma vaatan, et natuke on” – “Natukene…” – “Kas sa loeksid jõuluvanale ühe salmi? Oleks nii kena küll siin pimedas õhtus.”

“Kullakallis jõulumees! Ära mo käest pikka salmi küsi.” – “Ei küsi.” – “… teen sulle pai ja kingi mulle suhkrusai!” – “Ooo! Pai võib mulle teha küll. Tee pai mulle! Vot kui kena! Aga ma pean muidugi ütlema, et ega mul siin suhkru-saia pole, mul on siin miskit muud magusat. Kohe vaatan. Näe, mul on üks magus ja üks vitamiin!” – “Oi, ma tänan! Kas ma tohin veel pai teha?” – “Võib muidugi!” – “Pai, pai!”

Üks härra

“Ei mina pole miskit laps enam, ammu pensionär.” – “Palju sul seda vanust siis on ka?” – “Noo, ikka juba viimane kümnend käsil juba.” – “Oi-oi, aga kas sa tead, kui vana mina olen?” – “Ei tea.” – “Üle 800 aasta.” – “Viimane sajand on siis käsil.”

“Aga kas sa oled olnud ka hea laps sel aastal?” – “Hea laps… kurat seda teab, seda peavad teised ütlema. Eks nad tundvad.” – “Aga ütle, kas sul on salmid selged?” – “Ei ole. Ei jää enam meelde.” – “Oi-oi, kas võtan vitsa välja või?” – “Ha-haa!”

Kaks väikest tüdrukut

“Tere, tüdrukud! Kuidas teil läheb? Olete olnud ka head lapsed?” – “Jaa!” – “Oota, ma kohe küsin oma päkapikkude käest järele. Üks hetk… No enam-vähem, enam-vähem. Aga kas teil on ka salmid selged?” – “ Jah!” – “Ma vahetan üllatuse salmi vastu.”

“Ma olen essa. Tere, kallis jõuluvana…”– “Tere!” – “… sa ju polegi nii vana…” – “Ei ole.” – “… oled vanast palju noorem, suure kingikoti koorem. Tööd on palju sul ja ega pole aega vananeda. Omad habet sa ja oled käinud igas majas. Rõõmud jagatud kõik pooleks, sa jääd igavesti nooreks!”

“Väga kaunis. Aga kuulame sinu luuletuse ka ära, kui sul on.” – “Mul on päkapikust.” – “Nemad on mu sõbrad küll.” – “Kuule, väike päkapikk, sa ei ole väga pikk. Oled päris imelik, lühikene nagu tikk. Ma käin mööda mutikäike, sestap olema pean väike. Mutiorus käin ma ka, sestap kasvada ei saa. Kui ei taibanud, siis kordan, mina pole Michael Jordan. Mina olen päkapikk, ühe päka jagu pikk.”

“Oi kui kena lugu! Ma tahaks öelda siiski, et nad on päriselt natukene tikust pikemad. Nii, aga te olete olnud väga kenad lapsed. Ma kohe vaatan teile siit miskit meelepärast.”

Väga tore proua

Kaugelt kostab naisterahva imestushüüdeid: “Ei ole võimalik!” – “On küll, ma olen juba jälle siin! Igal aastal, nagu kellavärk.” – “Ei ole võimalik!” – “ On-on! Kas sa oled olnud sel aastal hea laps?”

“Ikka olen.” – “Seda ma usun küll. Aga kas on ka salmid ja laulud peas?” – “Oi, need on mul juba kakskümmend aastat peas. Ootab Ats ja ootab Mall, ootsid kaua akna all. Miks see jõulutaat ei tule! Küll on kole, küll on kole! Küll on ootamine pikk, kätte jõuab videvik. Aga oodata ei jõua, kus see jõulutaat on nii kaua? Helisevad aisakellad, aisakellal kellad hellad… Tead, nüüd läheb vist omaloominguks.”

“Omalooming meeldib mulle ka alati. Ma näen küll, et sa oled väga tubli laps olnud. Kõik salmid on selged ja puha.” – “Kas sa koti seest mulle ka midagi annad?” – “Päris kindlasti kohe, päris kindlasti!”

Pensionäriproua

“Tere-tere! Kuidas sul läheb ka? Pole juba terve aasta näinud!” – “Jaa!” – “Kuidas sul see aasta läinud on?” – “Kuule, vanainimese asi, ei kurda!” – “Ma olen kümme korda vanem. Aga kas sul on ka tänavused salmid peas?” – “Oi, jumal! Salmid on kõik ununend. Teadsa, mul on ainult see salm meeles, kuidas ta oligi… Sügis ikka kestab veel, laiad lombid laste teel. Udu ujub üle maa, liugu lasta veel ei saa!”

“Ma tean seda salmi väga kenasti. See on väga kena. Oota nüüd, teeme sul siis suu ka magusaks täna. Palun.” – “Aitäh, tule järgmisel aastal ikka jälle!” – “Tulen kindlasti. Ja kena jõulu sulle ka!”

Noor naine

“Kust ma tean, et sa hea laps oled olnud?” – “Ma ei tea.” – “Kas ma pean päkapikkudelt järele küsima?” – “Jah.” – “Tegelikult mul on üks palju lihtsam moodus seda kontrollida. Kui sa oled olnud tubli laps, siis sul on ka salmid kõik selged. Või on mõni laul selge? Midagi peab sel aastal olema õppinud.”
“Paar rida võib-olla. Lumehelbeke, tasa-tasa. Liugleb aknale, tasa-tasa. Ja jõulukingidki võiks tulla aknale, tasa-tasa.” – “Või siis kuuse alla!” – “Jah.” – “Vaatame, mis meil siin on. Nii, näed – kaks magusat vitamiini sulle siin.” – “Oi, aitäh! Kas kallistada võib ka?” – “Võib küll. Ja pai võib ka teha.”
“Oi-oi!” – “Ole tubli tüdruk siis!”

Väike poiss

“Kas sina oled olnud sel aastal hea laps?” – “Jaa.” – “Mida sa head oled teinud?” – “Lasteaias käinud.” – “Lasteaias käinud! Kas sulle lasteaias on ka mõni salm selgeks õpetatud?” – “Ei, üks kodusalm on!” – “Kas sa loeksid mulle ühe salmi?”

“Jõuluvana, mul on sulle palve… ei ole see… jõuluvana, mul on sulle kõik kena… oled kena päkapikud… selline luuletus oli.” – “Väga ilus, mulle ikka meeldivad sellised luuletused ka.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 78 korda, sh täna 1)