Lasteaiast säästupoeks: Maxima ehitusel peeti sarikapidu

Lasteaiast säästupoeks: Maxima ehitusel peeti sarikapidu

PÕLVINI BETOONIS: Betoonimehed jõuavad valada ja siluda umbes 600 ruutmeetrit betooni päevas. Kuna sellist tööd ei saa minuti pealt pooleli jätta, olid betoonimehed viimased, kes pärjapeole jõudsid.

Kolmapäeval peeti Saaremaa tänavu viimast sarikapidu suurehitusel. Oma Saar käis vaatamas, kuidas kulgeb Kuressaares järgmise suure kauplusteketi Maxima poe ehitus Tallinna tänaval endise EPT lasteaia kohal.

Et ehitusel ei maksa ega tohi omal käel ringi kooserdada, talutas meid ehitusplatsil ringi ning rääkis asjast Primus Saare objektijuht Aksel Tamm. Aksel on ehituses töötanud juba sellest aastast, mil esimesed mehed Kuu peale astusid, nii et kogemustest tal puudust pole. Tema tähelepaneliku silma all on kerkinud paljud siinsed suurehitised, näiteks Auriga, Meri, Georg Ots SPA, Kuressaare spordihoone.

Sarikapidu 

Maxima ehitusel on tänavu Saaremaa suurehitiste viimane pärjapidu. Eks ole aastagi lõppemas.
“Pärjapidu on kogu aeg olnud, see on nagu tööliste pärusmaa.” A

ksel räägib, et kui pannakse nurgakivi, siis on kohal suurem kolleegium tähtsaid tegelasi ja see on pidulikum, sarikapidu on rohkem töölistele. Katuselt võetakse pärg maha ning töölistele tehakse välja sööki-jooki.
Kuidas ja mida täpselt tehakse, see on omaniku otsustada. Eks seal pakutakse ka vägijooke, kuid kui järgmine päev on tööpäev, siis tuleb sellega ikka arvestada.

Öeldakse, et kui on kolmas sarikas peal, siis võib pärja üles panna ning pärast seda on tavaliselt kaks nädalat aega, mil sarikapidu teha tuleks.
“Soomlastel on kohe projekti sisse kirjutatud selline asi,” imestab töödejuht siiani. “Uskumatu. Ükskord vaatasin soomlaste projekti ja seal on isegi nii kirjas, et järgmine päev tuleb poistele hernesuppi teha.” Leedulased olla rääkinud, et neil sellist asja üldse ei tehta.

Sarikapeol on kohal ka mehed, kes on varem objektil olnud ja vahepeal mujale läinud.
Kas sel peol on mingi ebausuga seotud tähendus, et kui pidu ei tee, siis juhtub midagi? “Ei, katki pole midagi, aga see on traditsioon ja kõik lähevad sellega kaasa,” räägib Aksel ning arutab, et vanasti ta võis olla ka ebausuga seotud – kui ehitajale välja ei tee, võib pärast midagi juhtuda.

“No vanad kirikuehitajad omal ajal, neid pidi ka jootma. Eriti neid, kes risti üles panid, sest kui seal mingi viga tehti, siis…”

Sarikapidu on sümboolne näitaja, et tellijale läheb ehitaja korda. Tavaliselt on olnud nii, et kui pärg on kaks nädalat juba üleval olnud ja ehitajatele pidu tehtud pole, siis pannakse pärja asemele vanad püksid sinna üles. See näitab, et ehitaja on solvunud.

“Meil on olnud püksid ühes kohas üleval, ei taha öelda, kus,” salatseb Aksel. “Ühe öö olid püksid üleval, hommikul võtsime alla, et tellijaga mitte riidu minna. Pärast tellija tegi korraliku peo ka.” Püksid, mis sarikale riputati, olid juhuslikud vihmapüksid.

Tavaliselt ehitajaid siiski ära ei unustata ning see on Aksli ligi 40-aastase ehitajakarjääri juures olnud ka ainus kord.

Katus juba peal

Maxima kohal asunud vana maja, endine EPT lasteaed lõhuti maha septembris ning oktoobris alustasid ehitajad uue hoone rajamisega. Kolmas kuu on poole peal ning katus ja seinad on uuel majal juba üleval.

Päris poolt katust 3600-ruutmeetrise üldpinnaga ehitisele päevaga peale ei panda, aga vaat et veerandi ulatuses küll. Katust hakati sarikapeoga samal päeval panema. Tegelikult tuli see veidi hiljem kohale kui plaanitud, nii et selles mõttes võinuks ehk kogu katus selleks ajaks juba peal olla.

“Tempo on meil kõva, ega siin aega ei anta eriti.” Hoone peab märtsis juba nii valmis olema, et anda see tellijale seadmete sissepanekuks üle. See tähendab, et ka kõik juhtmestik-torustik on siis juba olemas. Seejärel hakatakse siseseadmeid panema – külmkambreid, riiuleid ja muud säärast, ning juba mais on projekti järgi kaupluse avamine.

Kui sellist hoonet oleks tahtnud ehitada 40 aastat tagasi, kaua see oleks aega võtnud ja mis siin oleks toimunud? Ehitaja arvab, et oleks rohkem aega võtnud ja toob näite, et vanasti tehti kirikuid kaks-kolm põlvkonda. Tehnoloogia on niivõrd kiireks läinud. “Aga sa näed, et tormidele nad ka nii hästi vastu ei pea… Ma ei ütleks, et nad nii tugevad on kui vanaaegsed ehitised.”

Vahe tuleb sellest, et tänapäeval on kergkonstruktsioon. “See on Ameerikas näha, kuidas eramajad on tehtud – paljas puru jääb maha, kui orkaan üle käib.” Aga pärast on ka lihtne lammutada – lükkad puhtaks ja teed uue kähku asemele.

Kergkonstruktsioon tähendab muuseas ka seda, et sellist hoonet on tahtmise juures alati võimalik suhteliselt lihtsalt teisaldada ning kuskil mujal uuesti üles panna. “Keerad poldid lahti, viid ta minema. Kõik on poltühendustega ja keevitatud ei ole.”

Ka seinad. Seinad on tehtud “sandwich”-paneelidest. Need on tehases valmis tehtud paneelid, kus on soojustusmaterjal juba sees. Valmis paneelid kruvitakse lihtsalt betoonpostide külge kinni ning seinad on olemas.

Muud raamistikku polegi vaja. Sein on kohale toodud tellitud pikkusega, nii et pane ainult paika. Seinapind läigib päevavalguses plekiselt. Plekkmajana Maxima siiski välja nägema ei tohiks hakata, sest linna soovi järgi tuleb sellele veel laudis peale.

Osa mehi peab siiski ka käsitsi kividest müüri laduma. Hoone kauplusepoole ning ladude vahele kõrgub tulekindel müür.
Sama lihtne nagu valmis seinade paikapanemine on ka katuse tegemine. Suured katuseplekid tõstetakse paika ning kruvitakse kinni. Neid ei ole rohkem töödelda vaja. Katusele lisatakse veel soojustus ja kandevprofiil.

Valavad põrandat

Tulevase poe peasissekäik jääb hoone südalinnapoolsesse külge. Praegu ei saa veel aru, milline pood tegelikult välja nägema hakkab, aga astume “peauksest” sisse, kus mehed põrandat valavad. Pool on eelmistel päevadel tehtud ning see on juba sile nagu lapse nahk, sinna võiks vabalt PVC-katte peale kleepida.

Tuleb välja, et see on vaid ühe päeva töö, ehitajad jõuavad päevas teha umbes 600 ruutmeetrit põrandat. Ehkki betooni täielik kuivamise aeg on ligi kuu, on põrand järgmisel päeval juba piisavalt tugev, et sinna peale minna.

Põranda valajad teevadki parajasti teist poolt. Masinast valatakse juurde ning mehed ajavad poolest põlvest saati vedelas põrandas liikudes betooni laiali. Nüüdsel ajal põrandabetoonis armatuuri väga palju enam ei kasutata, vaid hoopis kiudbetooni. Tegu on betooniga, millesse on segatud sõrmepikkusi metallist kiudusid, mis seovad betooni ära. Betoonis on neid kiude 25 kilogrammi kuupmeetri kohta.

Kokkuvõttes on sellist põrandat lihtsam teha. Mehed ajavad selle lihtsalt laudadega sirgeks. Teisel pool valatavat põrandat vilgub “kopteri” punane silm. See on nivell, mis pidevalt jälgib põranda kõrgust laserkiirega. Üks mees märgib ära, kus on kõrgus õige ning sellest lähtuvalt silub teine ülejäänud põrandat ja lükkab jalgadega betooni juurde, kus vajaka.
“Nii see töö käib,” ütleb ehitaja. “Ei ole keerulist midagi.”

Veemahuti igaks petteks

Hoone kõrval, tagumise otsa lähistel on maa sisse kaevatud salapärane punker, millele mehed tõrvapappi peale põletavad.

“See ei ole see vana tõrvapapp, vaid SPS-kate, see on erinev kate jälle.” Küll tõrva baasil tehtud, aga tehnoloogia on teine. Ehitajale on sellised detailid olulised. Võhiku silm näeb, et katet pannakse punkri katusele samamoodi nagu muiste – rullid aga lahti ja põletad leegiga kinni.

Leegiga mässab Tanel Kukk, noor brigadir, kelle kohta vaid häid sõnu öeldakse. Noormees käib nii koolis ehitust õppimas kui ka ehitusel tööl.
Maa sees olev punker, mida mehed katavad, on tuletõrje veemahuti, mis mõeldud sprinklersüsteemi jaoks. Sinna tulevad oma pumbad, mis hakkavad vett pumpama. Mahutit on vaja sellepärast, et linna trassiveed ei jõuaks süsteemi üksi ära toita.

See on isegi nii kaval süsteem, et kui elekter ära läheb, lülitub pump diisli peale ümber.
“Väga võimas süsteem on, ta peab vastu pidama pool tundi. Selleks ajaks on vist juba kustunud ka, ma arvan,” selgitab Aksel.

Kuidas teid ilmastikuolud mõjutavad? “Üldse ei mõjuta. Kui just päris lausvihm kaela tuleb, aga muidu… ei ole aega lihtsalt oodata.” Olgu maa siis pehme, sopane või väljas külm. “Siis peaks olema juba 30 kraadi külma väljas.”

Praegu pannakse segudele külmumise vastu lisandid juurde. Aksel mäletab, et muiste pandi betooni sisse soola ja pesupulbrit samal eesmärgil.

Õlipüüdja parkla all

Hetkel on Maxima ehitusel 20 ehitusmeest Primusest ning kümmekond alltöövõtumeest. Üks alltöövõtja on SV Torutööd, mille mehed Maxima tulevase parkla alla parajasti õlipüüdurit üritavad paigaldada.

Ain Lepp selgitab, et see ei ole mitte lihtsalt õlipüüdur, vaid muda-õlipüüdur, mis peab kinni muda, liiva, muu sodi ning lõpuks veel õli kah. Näevad välja nagu suured tünnid ikka. Õli, mida sellised tünnid püüdma peavad, tuleb parklas seisvatelt autodelt, kust alati midagi tilgub.

Kui palju seda siis ikka tilgub, et nii suurt tünni vaja on, ja millal selline asi täis saab?
“Ta on kogu aeg täis. Vett täis,” täpsustab Ain. Tünnis on filtrisüsteem, mis õli settimise teel kinni peab. Õli kerkib peale ning alt jookseb vesi, mis õli kohale kannab, kogu aeg ära. Siis, kui vihma sajab. Millal püüdur täis saab, oleneb sellest, palju õli, sodi ja vihma sinna satub. Igal juhul annavad vastavad andurid sellest märku.

Nii karm asi õlipüüdur siiski pole, et kui parklas suurem õlireostus tekib, päästjaid kutsuma ei peaks. Peab küll.
Teine tünn, mis maasse pannakse, on pumbajaam. Kuna olemasolev sajuveetrass on niivõrd kõrgel, siis peab pump filtrist läbi tuleva vee uuesti kõrgemale tõstma. Torumehed on tünnide jaoks kaevanud päris sügava augu, kenasti pae sisse kohe.

Midagi huvitavat sealt paraku välja tulnud ei ole. “Peale vanade kaablite ei ole midagi leidnud.”

Ei rabele hommikust ööni

Aksel kinnitab, et ehkki töötada tuleb kiiresti, on graafik selline, et hommikust ööni töötama ei pea. Nädalavahetusel mehed puhkavad ning tööpäev kestab kaheksa tundi.
“Vanasti arvestati, et mehed on kaheksa tundi tööl, aga palju nad seal tööd tegid? Praegu ikka mehed saavad ise ka aru, et kui sa tahad oma mainet hoida ja tööl käia, siis tuleb tööd ka teha.”

Rohkem tuleb rabeleda siis, kui ehitusmaterjalid õigeks ajaks kohale ei jõua. Praegu olevat selle koha pealt parem aeg, sest ehitatakse vähe ning materjale pakutakse palju. Siiski juhtub vahel, et mõned autod, mis peaksid mõnd spetsiifilist materjali tooma, jäävad kuskile piiri taha kinni.

Akseli sõnul on mõnikord ehitustel olemas selline omapärane nähtus, et ehitise omanikele näib, nagu hoone ei saaks õigel ajal valmis ning hakatakse paanitsema.

Asi olevat silmapettes, kus objektil tekib moment, mil enam midagi kiirelt otse silme all ei kerki, ehkki varem on kõik justkui väga kähku käinud. “Seinad on valmis ja käib viimistlemine ning kõrvaltvaataja ei saa aru, mis toimub.”

Sarikapidu 2

Kolmapäeval kella kolmeks saabuvad ehitusele ka tähtsamad tegelased. Primuse juhid, Maxima projektijuht, omanikud. Viimasena jõuavad kohale ka põrandavalajad. Nende töö on lihtsalt selline, et seda igal hetkel pooleli jätta ei saa.

Katusel oleva pärja, mille keskel ristatud saag ja kirves, võtavad maha ehitajate ülemus Toomas Teresk ja tellija esindaja. Nime välja ei öelda.
Pidulaud on päris korralik. Väike viinake ja õlleke, Värska ja vahuvein, tee ja mahl ning salatid ja snäkid.

Pika laua ühel poolel tõstavad topsikuid ülikondades, teisel pool tunkedes mehed. “Rebjata, davaite!” kutsutakse mehi lauda.
Ja nad astuvadki ligi.

Ilma erilise tseremooniata peetakse tänukõnesid. Firma omanik astub ette: “Olen täiesti kindel, et me teeme õigesti, sest me ehitame inimeste jaoks, kellel on seda vaja. Ja see on väga hea kauplustekett. Suur tänu teile!”
Mehed söövad.

Raha laenaja, Sampo panga esindaja astub ette: “Tahaks tänada selle töö eest ja pange edasi! See väike pood – nii-öelda väike pood suure linna jaoks, kust see investor ise pärit, St Peterburgist – on siin selle linna jaoks väga suur ja kohalike elanike jaoks väga vajalik asi. Ja kui vaadata, et ta on peatänava ääres, siis ma usun, et sellel poel hakkab väga hästi minema. Aitäh, mehed, veel kord!”
Mehed söövad.

Aksel ütleb, et nii peabki olema, et omanikud ja ehitajad on teine teisel pool lauda, vastastikku. Nemad tänavad ehitajaid ja ehitajad kuulavad neid. “Sa pole pärjapeol kunagi käinud või?”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 143 korda, sh täna 1)