Aasta Abrukal on olnud teguderohke

Aeg liigub päevade üle arvet pidamata. Veel on viimane aeg pühade-eelsete argiste askelduste sees ja vahel teha põgus tagasivaade aastale, mis end minekule sätib. Vaatame, mida moodi aasta Abrukal kulges ja kuidas meie teda nägime.

Aasta algas lumevaeselt ja kesise talvega nagu kõikjal Eestis, sellest hoolimata lükati Abruka tegemistele kohe täied tuurid peale. Valmistati ette üritusi, kirjutati projekte ja taotlusi ning kuulutati välja hankeid suurehitiste tarvis. Abruka tublid ja tegusad elanikud puhastasid ühiste jõududega metsateeveered pealekasvavast võsast. Tänaseks on suur osa metsateedest jälle läbitavad ja järjepideva hoolde korral võib mureta olla aastakümneid.

Nii kui ilmastik lubas, alustati ehitusmaterjalide ja tehnika veoga saarele. Kohe käivitusid ka ehitustööd mitmel objektil. Kevadel, kui korraldati üleriigiline koristusaktsioon, lõid ka Abruka elanikud kaasa.

29. aprillil saabusid Abruka sadamasse suured ujuvkraanad ja ekskavaatorid, et alustada süvendustöödega. Alustati kivivedu sadama muulide tarvis. Toodi kohale ja paigaldati suur külakiik ja mänguväljakud suurematele ja väiksematele.

Olemasolevatest puurkaevudest veeti elamutesse veetrassid, nii et soovijatel on nüüd vesi toas kraanist võtta.
Riik määras ametisse esimesed saarevahid. Vilsandile ja Abrukale. Abrukal korraldati päästeameti info- ja õppe- päev. Täiustati ka saarel asuvat päästetehnikat. Vana Vesiaia sadam on taas laevatatav.

Abrukas toimus saare ajaloo esimene suur laulupäev, et mitte öelda laulupidu, kolme koori osavõtul. Oli järjekordne rahvarohke jaaniõhtu elava muusika ja rahvuslike mängudega.

Ära sai peetud ülemaailmne abrukalaste kokkutulek, kus osalejaid kaugelt ja lähedalt. Tähistati Abruka raamatukogu 80. juubelit ja austati oma kirjamehi, -naisi. Kanti ette ridamisi teatrietendusi, mis kohaletulnutele meie oma mehe, Jüri Tuuliku loomingut tutvustasid ja rohket meelelusti pakkusid. Jüri Tuulik ise sai aga kõigi lugejate rõõmuks maha uue raamatuga.

Meie väikese raamatukogu juhatajat tunnustati maakonna parima raamatukoguhoidja aunimetusega.
Saart külastasid kõrged ametnikud Eestist, Lätist ja Leedust. Ajaloo tarbeks jäädvustasid Abruka elanikke fotodele Eesti Rahva Muuseumi töötajad.
Abruka elu ja siin toimuvat kajastasid korduvalt nii sõnas kui ka pildis mitmed üleriigilised meediaväljaanded ja telekanalid.

Abruka sadamas käis aga aprillikuust alates vilgas ehitustegevus, mille sarnast saare ajalugu ei mäleta. Teostati süvendustöid, veeti tuhandetesse tonnidesse ulatuvaid kivikoormaid, teisaldati vana lõunapoolne lainemurdja.

Selle asemele ehitati uus, aga tunduvalt kaugemale ja pikem, kaitsmaks valmivat sadamat tuulte ja tormide eest. Samas suurenes märgatavalt sadamabassein. Merepõhja pinnase tugevnedes tehti lõhkamistöid.

Tänaseks on selleaastased tööd edukalt lõpule viidud. Abruka sadamas valitseb harjumatu vaikus ja silmale võõras avarus. Suured laevad ja ujuvplatvormid on lahkunud. Varavalgest hilisõhtuni ei toimeta enam ekskavaatorid.

Teisipäeval käis saarel kõrge komisjon ja vaatas ehitaja tehtu oma silmaga üle. Asjalikud mehed kõik ja omal alal professionaalid, suuri sõnu ei teinud, ilmselt jäid tehtuga rahule.
Nüüd tähelepanuks neile, kes end jõuludeks või aastavahetuseks Abrukale sätivad:

Teisipäeval, 23. detsembril toimuvad reisid Roomassaare–Abruka–Roomassaare liinil plaanipärase graafiku alusel, st Roomassaarest kell 8.45 ja 14.30.
Järgmine reis Abrukale ja tagasi toimub pühapäeval, 28. detsembril kell 13.30. detsembril liigub Heili graafikujärgselt, st väljub Roomassaarest kell 8.45 ja 14.30. 31. detsembri sõidu kellaaega tuleb täpsustada liinilaeva Heili kapteni Tõnis Siplasega telefonil 51 36 961.

Abrukalt tagasi saab reedel, 2. jaanuaril kell 9.30. Uue aasta esimene reis Abrukale väljub Roomassaarest reedel, 2. jaanuaril kell 14.30.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)