Vanade mereröövlite külas Rahustes on rahulik

Vanade mereröövlite külas Rahustes on rahulik

SÜLLA TALU UUS IMAGO: Salmelt Rahustele kolinud Silver Oder ehitas üles oma isatalu, kus ta on kaasa Saimaga nüüd 14 aastat elanud.

Kolmteist aastat tagasi kolis aastakümneid Tallinnas ja Salmel elanud mitmekülgsete huvidega Silver Oder oma isakoju Sülla tallu Rahuste külas. Enne otsustavat sammu tuli kunagine talumaja taas elamiskõlblikuks muuta, õigemini vanale majaasemele uus hoone ehitada. Sellega sai ehituskunsti valdav kunagine töökaitseinsener kenasti hakkama. Nüüdseks on omaaegsed parditiigidki kenasti korrastatud ja kogu talukompleks saanud pilkupüüdva ilme.

Sõjamöllust imekombel pääsenud Rahuste külal on omanäoline aura, mis meelitab külast linnadesse läinud inimesi tagasi ja siia eluasemeid rajama ka lausa uustulnukaid. Sülla talu peremees nimetab esimese hooga ettevõtjat Enn Merit, kes endale just Rahuste külla ilusa kodu ehitanud.

Suure sõja ajal tühjenes ka Rahuste küla. Oderi pere küüditati Saksamaale. Silver teab üksikasjaliselt kodust lahkumisest rääkida. Isa ja ema lootsid kuni viimse minutini pikast teekonnast pääseda. Teel Mõntu sadamasse peatuti mitmes talus, arvates, et kõiki maju ei jõua sakslased läbi otsida. Ei läinud õnneks. Poisikesena tuli Silverilgi pikk rännak kaasa teha.

Isal, kes oli neljakümnendate aastate alguses elumaja valmis ehitanud, jäid plaanid talu edendamiseks sinnapaika.
“Elumaja lähedale lodukohtadesse kavandas ta pardikasvatustiigid teha. See plaan jäigi tal ellu viimata. Nüüd on tiigid olemas, aga parte meil pole.

Kevadel küll tulevad, aga kui pojad välja hautud, siis lähevad jälle. Tiikides on aga mõned kalad ja vähid. Kui pojalapsed väikesed olid, siis meeldis neile kalu toita. Siis olid tiikides kog-red. Nemad võtsid hästi saia. Linask nii hästi seda kraami ei söö. Ja lapsed pole varem vähke üldse näinud. Siin nägid nad need loomakesed ka ära,” räägib Sülla talu peremees.

Rahuste pole kogu aeg Rahuste olnud

Sülla talu peremehe, aja- ja koduloohuvilise Silver Oderi käest saab lehemees kuulda, et Rahuste pole kogu aeg Rahuste olnud. Muiste kandnud küla “Taani hindamise raamatu” järgi Rahuldise küla nime.

“Mul on Rootsist saadud kaardi koopia, kus meie küla nimena on kaardile märgitud Rahuldise küla. Küla talud jagunesid omal ajal kahe mõisa vahel. Lõopõllu ja Lindmetsa külad kuulusid kunagi Rahuldise küla külge. Siis oli selles suures külas 92 suitsu,” annab Silver Oder teada.

Enne suurt sõda nimetati Rahuste esimest küla suureks külaks ja teist osa kutsuti sõrvepäraselt “pisine küla” ning kolmandat osa, mis Lindmetsa poole jääb, nimetati lihtsalt kolmandaks külaks.
Praegu on Rahustes viis tootmistalu. Silver Oderi sõnul on viimastel aastatel külla mitu uut ehitist kerkinud.

“Eks ta ole siin mere ääres ilus koht. Ma tean mitut inimest, kes tahavad meie külla ehitama hakata. Ka Tallinnast tahavad inimesed maale tulla. Ju Rahustel on selline võluvägi, mis linlastest jälle maainimesed teeb,” arutleb Silver Oder.

Külaelanike jaoks sai selle sajandi esimestel aastatel valmis külakeskus, mida kasutatakse üsna aktiivselt. Silver Oder oli üks neist aktiivsetest külaseltsi juhatuse liikmeist, kes seltsimaja ehitamisele õla alla pani.

“Kui me seda maja ehitasime, siis olin ma seltsi juhatuse esimehe asetäitja ehitustööde alal,” on põline sõrulane punktuaalne. “Ehitis on nüüd käigus. Poepidaja elab praegu oma perega seal sees. Kui nad oma eluaseme Sõrves valmis saavad, siis kolivad nad sinna.

Selts saab seejärel ruumi juurde. Meil on plaanis sinna kord kuus juuksur kutsuda ja perearst saab oma vastuvõtutoa. Vanemate inimeste jaoks on see väga tähtis. Nüüd ei klapi enam ka bussiajad.

Seltsimajas saavad vanad inimesed poest toidukraami osta, juuksuris käia ja kui vaja, siis ka tohtri juures. Noorematel ja ka vanematel inimestel on võimalus internetti kasutada. Praegu on küll see arvuti remondis, kuid varsti saame ta kätte.”
Seega ei ole seltsimaja üksnes külaelanike vaba aja veetmise koht, vaid täidab mitut funktsiooni.

“Leivapäts läheks hirmus kalliks, kui selle järele autoga Salmele või Kuressaarde sõita,” arutleb seltsimaja projekti autor Silver Oder. Hinnates praegust seltsitegevust, ütleb Sülla peremees, et eks arenguruumi ole veel küllaga.

“Kui me seltsimaja ehitasime, siis oli tegevus hästi vilgas. Abistajaid oli palju. See pidi väga tõsine põhjus olema, kui inimene ütles, et ei saa talgutööle tulla. Üksmeel oli suur. Kaupluse ehitamiseks saime ka rahalist toetust meie küla ettevõtjalt Enn Merilt. Toetajaid oli teisigi,” meenutab Silver Oder vana kuivati seltsimajaks ümber ehitamist.

Mereröövlite elupaik pakub huvi

Rahuste küla piiresse jääb vanade mereröövlite elupaik, kust ajaloohuviline Silver Oder on leidnud üht-teist väärtuslikku. Leiud on ta andnud Saaremaa muuseumile.
Ajaloolane Bruno Pao on ajakirjas Eesti Loodus kunagistest mereröövlitest kirjutanud:

Sooaladel leidub ka mõni kinnikasvanud järv. Üks neist – Rüssa padu – olevat kunagi olnud väikese jõe kaudu ühenduses merega. Seda jõekest pidi pääsenud kohalikud viikinglaevad pakku luidete varjus olevale järvele. Roukli tammikus olnud nende pühapaik. Vanad tammed kasvavad seal praegugi.

Viikingitavade ilminguid on siinkandis täheldatud ka hiljem. Näiteks Rahuste meeste viikingiretk 1838. aastal Ojamaa saarest põhja pool asetseva Farö saare juures hukkunud laeva juurde tõi kaasa isegi kohtuprotsessi: raualattide röövimise eesmärgil sooritatud retke noorimale osavõtjale, Nirrima (ka Nürima) Hindrekule mõisteti lapsevitsad, sest ta oli rüüsteretke ajal alles 11-aastane.

Sülla talu nüüdne peremees kuulis oma küla mereröövlitest esmakordselt Tallinnas elades ja töötades.
“Töötasin tehases Eesti Kaabel. Seal moodustasime kodulooringi. Juhendajaiks olid väga erudeeritud eestimeelsed teadlased ja ajaloolased nagu saarlane Voldemar Miller, Elsa Maaring, teaduste akadeemia kodu-uurimistoimkonna sekretär, teaduste akadeemia korrespondentliige Vello Tarmisto ja teised.

“Tarmisto oli see mees, kes mind Roukli tammiku juurde juhatas. Ma ei teadnud sellest mitte midagi. Teadusemees palus mind isa käest uurida, kus selline koht asub. Sain siis teada, et Tarmisto oli sellekohast infot saanud Rootsi kuninglikust arhiivist, kus ta oli käinud oma väitekirja jaoks materjali kogumas. Kodus puhkusel olles rääkisin sellest ka isale. Tema ütles kohe, et ju see on Rüssa padu,” kirjeldab Silver Oder aastakümnetetagust jutuajamist.

Sellest ajast peale on Silver Oder ka ise raamatutest teavet otsinud mereröövlite olemasolu ja tegevuse kohta oma praeguse kodu lähedal. Sorensoni raamat “Läänemere saared” viitab Adamile Bremenist, kes oma kroonikas Saaremaa mereröövlitest teavitas. Selguseta on veel paljugi asju, kas või Saaremaa Uussadama asukoht ja saarlastest mereröövlite tegevus.
Ajaloolastel on siiski teada, et “vanal hallil ajal” tegutses Sõrves vähemalt kaks mereröövlite gruppi.
“Kui mingisugust laevastikku märgati, siis süüdati Lindmetsa liivaluidetel märgutuli. Kaubalaevu ründas arvatavasti kaks gruppi koos,” oletab kirjandust uurinud Silver Oder.

Mereröövlite pühamu asupaik on Sülla nüüdsel peremehel ammugi välja uuritud.
“Enne röövretkele minekut käisid nad pühamus õnnistust saamas. Nad käisid ju rüüsteretkedel ka Ojamaal ja Mandri-Rootsis ning mujalgi. Saarlased olid tuntud laevaehitajad. Mereröövlitelgi olid head kiired laevad.

Aga seoses hansa mereteega tahtsid kaupmehed röövlitest vabaneda ja nii korraldatigi nende hävitamiseks sõjaretk,” teab koduloohuviline.
Pühamu paigast on Sülla talu peremees leidnud kivikirve, söetükke ja ühe piraka loomahamba. Silver Oder on informeerinud sellest paigast ka kutselisi ajaloolasi, aga siiani pole keegi neist paikkonna uurimist enda peale võtnud.

“Arheoloogiadoktor Marika Mägi käis kohal, aga niipea ta siia vist kaevama ei tule. Ta ütles, et tööjärg on ees,” räägib Oder.
Samas on Sülla talu mees sõbraga, kellel metalliotsija, huvi pärast maa-ala läbi käinud. Aparaat näitas, et metalli seal maa sees ikkagi on, peamiselt pronksi. Põlise sõrulase arvates peidab kitsuke Sõrve säär oma põues veel hulgaliselt huvitavaid leide, sealhulgas peidetud varandusi.

Silver Oder on märganud Sõrves ringi käivaid ka nn isehakanud arheolooge. Talumehe teada on sellised kutsumata külalised rohkem militaarsete esemete peal väljas.

Vanavanemad hoiatasid lapsi Roukli tammikusse minemast

“Vanaisa jutu järgi mäletan, et kui videvikutunde peeti, siis ta hoiatas minu ema, et ära kunagi luba lapsi Roukli tammikusse minna. Seal pidid elama vaimud ja ussikuningad, kellel kroonid peas. Selle tammiku kohta räägiti üldse igasuguseid õudusjutte,” meenutab peremees muiste räägitut.

Silveri vanaisa oli rääkinud ka ohvrikivist, mis sealsamas tammikus olevat. Ka ohverdamistalitust oli ta kirjeldanud, mida Silver nüüdki veel hästi mäletab.

“Otsisin seda kivi vist isegi paar aastat. Lõpuks leidsin. Vanaisa jutu järgi pidi see kivi paiknema pühamu paigast idakaares. Mõtlesin, et see asub kusagil tammiku lähedal, aga tuli välja, et kivi on hoopis vähemalt 200 meetri kaugusel,” jutustab Silver Oder.

Sülla talu peremees peab oluliseks, et keegi võtaks Roukli tammikut tõsiselt uurida. Vahest tuleks Rootsi kuninglikus arhiivis talletatud materjalid veel kord läbi vaadata ja selle järgi alustada kohapealset uurimist.

Omal ajal Salmel kõvasti tuletõrjesporti arendanud ja sel alal oma õpilastega edu saavutanud Silver Oder on leidnud endale pensionipõlves meeliköitva tegevuse. Tema arvates on Salme muinaslaevaleiul seos muinasaegse Roukliga. Edasine on juba ajaloolaste uurida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 232 korda, sh täna 1)