Maja täis jõuluootust ja mälestusi

Maja täis jõuluootust ja mälestusi

 

Kihelkonna hooldekodus on jõuluootus ja ehkki sealsed eakad inimesed ütlevad, et jõulud on muutunud nagu muugi ilmaelu, on siiski tulemas nii kristlik jõuluteenistus kui ka jõuluvana. Viimane muidugi koos kingitustega ning nende lunastamiseks tuleb memmedel-taatidel ikka salm ka ütelda.

Jõuluvana punanina
kinkis mulle kirju kana,
kirju kana munes muna,
munast kasvas jõuluvana.

Niisugust salmi luges Helga Luup jõuluvanale lapsepõlves. “Oi, jõuluvana käis meil alati,” meenutab Helga ajakirjaniku küsimuse peale lapsepõlvekodus Kihelkonna vallas Liiva külas Kusta talus peetud jõule.

“Jõululaupäeval sõitsime aisakellade helinal kirikusse, ikka terve perega, saanis istusid peale minu veel vend, ema, isa ja tädi,” räägib memm, lisades, et teenistuse viis siis läbi õpetaja Janno.

Et Helga ema laulis kirikukooris, jäi sealt pisik külge ka tütrele ning “selle pisiku tagajärjel” laulis Helgagi kirikukooris seni, kuni kuri haigus gangreen talt kaks aastat tagasi jala võttis.

Ja siis kirikust koju! 6 kilomeetrit. Lumi tuhises saanijalastel alt, pakane näpistas nina, aga see oli elamus, mis jäi meelde kogu eluks ning millest on armas pajatada ka 2008. aasta jõulu eel.

Kuhu kadus jõuluõhtul isa?

Muidugi ootas kodus jõulupuu ja jõululaud. “Aga jõuludeks valmistusid ema ja tädi ikka siis, kui lapsed koolis olid, siis oli ju üllatus suurem,” lausub Helga. Ning muidugi ei puudunud jõuluõhtul Kusta talust jõuluvana.

“Ei, ta ei olnud selline tänapäevaselt punase mantliga, oli hoopis tagurpidi keeratud kasukas,” võrdleb memm. Ja see, mis pakis oli, rõõmustas lapsi – villased sokid või eriliselt meelde jäänud mitmevärvilisest lõngast kootud kampsun. Ikka kõigile peres oli mõeldud. “No mida sa veel tahta võisid,” meenutab Helga lapsepõlve jõule.

Ainus asi, mis toona murelikuks tegi, oli see, et isa ei kohtunud jõuluvanaga kunagi. Tema pidi just siis alati kuhugi ära minema, kui taadi tulemise aeg oli.

Tänavuse jõulusoovi kohta ütleb Helga, et tahaks kõigile inimestele enam südamerahu ja kõike head soovida. Kui need kaks asja on olemas, mis siis veel vaja võiks olla, arutleb ta.

Et Helga on vaat et terve elu laulnud Kihelkonna kirikukooris, pole tal jõuluteenistusel lauluraamatut appi vaja. “Oh sa õnnistav” ja “Püha öö” on nii pähe kulunud, et võiks neid armsaid laule ka une pealt laulda. Praegust kirikuõpetajat Rene Reinsood Helga kiidab: “Ta käib siin hooldekodus korra kuus ja oskab oma teoga hakkama saada ikka küll!”

Rohkem riigipoolset toetust

Aga mis vanainimesel, kellel enam olemist suurt pole, ikka nii kangesti vaja on, ohkab Helga. Ta on tänulik selle eest, et jalg enam ei valuta ning et hooldekodus on tööl kenad inimesed. “Ja eks minagi saan ratastoolis liikuma, kuigi oma kodus, mis siit vaid 400–500 meetri kaugusel, enam hakkama ei saanud. Lapsed käivad ka tööl, ei saa ju üksipäini jääda,” arutleb ta.

Edasi läheb jutt aga riigi sotsiaalsüsteemile, sest riik ei toeta vanurite hooldust. “Üha enam on see lükatud kohalike omavalitsuste kanda,” märgib meie kõnelusega liitunud Kihelkonna hooldekodu juhataja Külli Kunder. Juhataja arvates oleks normaalne, kui riik annaks mingisugustki toetust hooldekodus olemise jaoks.

“Eriti hull on nendel peredel, kel vaja maksta hooldekodus oleva vanainimese eest ning samal ajal koolitada oma lapsi,” arvab ta. Ka Helga on seda meelt, et see asi on ikka tükkis hull, sest need inimesed on ju oma elutöö teinud ning neil on õigus väärikale vananemisele.

Inimesi seitsmest omavalitsusest

Neid vanureid, kel olemas lapsed või pärijad, vallad ju hooldekodu tasu maksmisel ei toeta ning vanakesel peab endal “taskurahaks” kätte jääma 15 protsenti pensionist.

Külli Kunder nendib, et hooldekodu teenust vajatakse üha enam. “Kui ma kaks aastat tagasi siia tööle tulin, oli meil ainult üks klient oma vallast, nüüd on kaheksa,” toob ta näite. Kihelkonna hooldekodus on inimesi nii Kihelkonnalt, Mustjalast, Salmelt, Lümandast, Pihtlast, Laimjalast kui ka Kuressaarest. Kokku 26 eakat, kes ise enam kodus toime ei tule.

Ning nukraks teeb loo see, et praktiliselt on hooldekodul elav järjekord ukse taga. “Oma valla inimesed võtame eelisjärjekorras,” selgitab juhataja, öeldes, et on nõus panema nende tarvis majja ka lisavoodeid.

Jõuluootuse tunne

26 eaka inimese kohta on Kihelkonna hooldekodus personali kümme inimest: kuus hooldajat, kaks kokka, juhataja ja toidulao juhataja. Kõik nad annavad endast parima, et hooldekodu elanike päevad rõõmsamalt mööduksid. Seda viimast kinnitavad kõik, kellega ajakirjanik juttu teeb.

Nii Aino Järviste, kes Kihelkonnale tulnud Kuressaarest, kui ka Mustjala mees Login Põlder. Login on kõige staažikam hooldekodu elanik, olnud seal koguni kaheksa aastat. Praegu 80-aastane mees kiidab personali ning lisab, et temalgi on jõulusalmid õpitud.

“Kahjuks ei saa kõik jõululauda mindud,” teeb Loginile muret, kuid ütleb, et jõuluootuse tunne on temalgi täitsa olemas. “See ikka on natuke teistmoodi kui igapäevane,” arvab ta.

Sõber papagoi Fluur

Aino Järviste kutsub ajakirjaniku oma tuppa, sest tahab näidata oma kaaslast – papagoi Fluuri. “Vanaema ikka luges mulle luuletust “Kas on linnukesel muret” ning sellest ajast on need linnud minu lemmikud olnud,” räägib ta.

“Mul on olnud sinine, valge, kollane ja roheline papagoi, nüüd on valge linnuke,” lisab Aino, kelle arvates on Fluur väga tark lind. “Kui meil on jumalateenistus, siis laulu ajal ta siutsub, aga jutluse ajal on tasakesi,” toob ta näite.

Samuti on papagoi vähenõudlik, sööb vähe (salatilehti, vahel mõne oksa ka), aga tahab suhelda. “Ühe linnu viisin naabrite juurde, aga tema surigi ära, sest temaga ei räägitud,” toob Aino näite.

Tegelikult on Aino meel nukker, sest tema toas olev tühi voodi on tühjalt seisnud vaid päeva. Ning kohe-kohe tuuakse sinna uus inimene. See ongi see elav järjekord, millest enne juttu oli. Ühed lähevad igavikuteele, teised tulevad asemele. Aino loodab, et temagi jõulusoov – et inimestel oleks lõbus meel ja teineteise jaoks mõni hea sõna, rohkem üksteisemõistmist ja naeratust – ikka täitub.

Jõulukook on saladus

Kui aga taas rõõmsam noot üles võtta, siis ootab kogu Kihelkonna hooldekodu pere jõule. Akendele ilmuvad imeväel jõulutuled ning tehakse plaane jõuluõhtuks. Kokk Janika Vaher, kellel on parasjagu kotlettide praadimine pooleli, vastab üle ukse esitatud küsimuse peale, millist kooki nad jõululauale küpsetavad, et pole veel arutanud.

Ju jääb siis saladuseks. Aga muidu pidi tulema traditsiooniline jõululaud. Juhataja sõnul on liha juba ära tellitud, kindlasti jõuavad lauale sült, kapsas, kartul ja koogid. “Ainult verivorsti meie majas ei taheta,” märgib ta, lisades, et piparkoogid ja muud sellised maiustused on hooldekodus saadaval kogu jõuluaja.

Jõulutaat ja jõulusoovid

Kui juttu teha jõuluvanast, siis pidada see tulema igal aastal natuke teistsugune kui eelmiste jõulude ajal. “Eelmisel aastal oli hästi suur jõuluvana, aasta tagasi aga lustlik, koos päkapikkudega,” meenutab Külli Kunder. Aga kommipakid on tal ikka ja alati kaasas olnud. Kõigi jaoks.

Küsin, mida hooldekodu jõulutaadi kingikotist ootab. Juhataja Külli mõtleb natuke ja ütleb siis välja väga praktilise soovi. “Meil oleks vaja hoolduse abivahendeid, nagu libistuslinad, millega inimest saab voodis liigutada,” ütleb ta.

“Ka kliendil endal on parem, kui ta saab ennast liigutada, sest vanu inimesi pidevalt jõuga tõstes võib nende habrastele luudele liiga teha.”

Ja ega tegelikult olegi jõululaud ja jõulutaat ning kirikuõpetaja ainsad meeleolutõstjad, sest Kihelkonna hooldekodus on sel aasta kõige armsamal ajal külas käinud ka lauluansamblid ning juhataja jutu järgi tulevad neile tänavu oma esinemisega rõõmu tooma Ruubi Anne ja Külli. Ja muidugi lähedased, kes oma armsaid vaatama tulevad.


Head inimesed, aidake teiegi!

Kadi raadio ja Oma Saar on otsustanud Kihelkonna hooldekodu aidata vajaminevate hooldusvahendite – spetsiaalsete linade – muretsemisel.

Avasime SEB pangas spetsiaalse konto ja tegime esimese sissemakse – 5000 krooni. Sellele kontole saavad raha kanda kõik, kellele Kihelkonna hooldekodu elanike lugu südamesse läks.

SEB 10220079630019
OÜ Raadio Kadi
Märksõna “Hooldekodu”
Aitame hooldekodu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)